) § 38 lg 1 p 6 alusel valeandmete esitamise tõttu, sest pakkuja on hankedokumentide lisa I vormis 4 märkinud, et lepingu täitmise tähtaeg kuu täpsusega on juuni 2010 ning pakkuja on oma vastuses kinnitanud, et lepingu täitmise tähtaeg sai ekslikult valesti kirjutatud ja õige täitmise tähtaeg on juuni 2011 ning tellija Maanteeamet on kontrollinud, et lepingu täitmise õige tähtaeg on juuni
lg 1 p 6 ei kehtesta pakkuja kõrvaldamiseks eeldust, et pakkuja peaks olema esitanud tõele mittevastavaid andmeid tahtlikult või valeandmed peaksid tekitama eksliku mulje pakkuja vastavusest kvalifitseerimise tingimustele. Pakkuja kõrvaldamise kohustus on imperatiivse iseloomuga ega sisalda hankija diskretsioonivolitust. Tegemist on formaliseeritud hankemenetluse toiminguga, mille eesmärgiks on tagada riigihanke läbipaistvus ja pakkujate võrdne kohtlemine. Valeandmete esitamise tõttu pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise regulatsioon peab eelkõige tagama, et valeandmeid esitanud pakkuja ei saaks seeläbi ebaausat konkurentsieelist teiste pakkujate ees. Sealjuures eeldab pakkujate võrdne kohtlemine lisaks sellele, et ükski pakkujatest ei kvalifitseeruks ebaõigete andmete esitamise tõttu, ka seda, et hankija lähtuks kvalifikatsiooni kontrollimisel ühetaoliselt pakkujate endi poolt kvalifikatsiooni kohta esitatud andmetest ega hangiks mõne pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks tema enda poolt esitatud sobimatute või väärate andmete asendamiseks andmeid, mida pakkuja esitanud ei ole. Regulatsiooni teiseks eesmärgiks on ühtlasi kaitsta hankijat ebamõistlikult koormava kohustuse eest pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel olukorras, kus pakkuja, kes on kohustatud ise enda vastavust kvalifitseerimise 2
lg 1 p 6 koosseisu täitvate valeandmetega, kuna ka riigihanke formaliseerituse nõudest lähtuv imperatiivne kohustus pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada ei anna alust tõlgendada seadust selliselt, et hankijal puudub asjaoludest sõltumata mõistlik hoolsuskohustus pakkujate poolt esitatud andmete käsitlemisel. Antud juhul esitati teave lepingu kohta, mille poolteks olid Maanteeamet ja AS Regio ning leping oli selle nimetuse ja lepingu sõlmimise aluseks olnud riigihanke viitenumbri kaudu üheselt tuvastatav. Seega ei saanud hankijal teoreetiliselt tekkida eksitust ega ebaõiget ettekujutust lepingu täitmise tegeliku tähtaja suhtes või raskusi pakkuja kvalifitseerimise tingimusele vastavuse hindamisel. Sellistel erandlikel asjaoludel ei saa ebaõigete andmete ekslik esitamine tuua kaasa pakkujate ebavõrdset kohtlemist ega kahjustada ausat ja läbipaistvat hankemenetlust, mistõttu ei ole alust käsitada esitatud andmeid pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamist tingivate valeandmetena
Ka ei saanud inimliku eksimuse tõttu esitatud andmed mingil moel mõjutada AS Regio vastavust kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele, kuivõrd nii ekslikult esitatud tähtaeg kui ka lepingu tegelik täitmise tähtaeg mahuvad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimuses nimetatud ajavahemikku. Riigihangete vaidlustuskomisjon rahuldas 27.03.2012 otsusega nr 46-12/129880 AS Regio vaidlustuse ja tunnistas kehtetuks Maanteeameti 21.02.2012 käskkirja nr
lg 1 p 6 järgi oli Maanteeametil kohustus pakkuja hankemenetlusest valeandmete esitamise tõttu kõrvaldada. Hankijal puudus õigus kontrollida, kas AS Regio puhul oleks ilma valeandmete esitamiseta hanketeate p III.2.3 ap-s 1 sätestatud kvalifitseerimise tingimus 3
lg 1 p 6 alusel pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks piisab valeandmete esitamise fakti tuvastamisest ning hankijale ei ole jäetud diskretsiooniruumi, mistõttu puudub tal õiguslik alus kontrollida, mis põhjustel on valeandmeid esitatud ning kas tegelikkusele vastavaid andmeid arvestades oleks isiku kvalifikatsioon vastav hanketeates esitatud tingimustele. Hankemenetluses kannab esitatud andmete õigsuse riski pakkuja. Ebaõige on vaidlustuskomisjoni seisukoht, et tegemist on erandliku juhtumiga, sest kvalifitseerimise tingimuse vastavuse tõendamiseks esitati andmed AS Regio ja Maanteeameti vahel sõlmitud lepingu kohta, mistõttu ei ole pakkuja kõrvaldamise kohustus imperatiivne valeandmete esitamise tuvastamisest hoolimata. Kuivõrd hankija otsus AS Regio hankemenetlusest kõrvaldamise kohta on õiguspärane, siis
-st tulenevat otsuste loogilise järgnevuse põhimõtet arvestades on õiguspärane ka hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 5. AS Regio palus kirjalikus vastuses jätta Maanteeameti kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. AS Regio ei ole esitanud Maanteeametile kvalifitseerimistingimustele vastavuse kohta ebaõigeid andmeid. Pakkuja vastab kvalifitseerimistingimustele sõltumata eksimusest aastaarvus. Riigihangete vaidlustuskomisjon leidis õigesti, et nii ekslikult esitatud tähtaeg kui ka lepingu tegelik täitmise tähtaeg mahtusid hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimuses nimetatud ajavahemikku ning eksimus ühes aastaarvus ei saa tuua kaasa AS Regio hankemenetlusest kõrvaldamist. Maanteeametil kui ühel lepingupoolel ei saanud käesoleval juhul kuidagi tekkida eksimust või ebaõiget ettekujutust lepingu täitmise tegeliku tähtaja suhtes.
lg 1 sätestab hankijale kohustuse teha kindlaks, kas vaatamata pakkuja mõnele eksimusele esitatud andmetes, puudutab selline eksimus kvalifitseerimistingimustele vastavust, sest hankija huvi on suunatud talle soodsaima pakkumuse alusel hankelepingu saavutamisele ning võimaluse sellise kontrolli teostamiseks annab
Vaidlustuskomisjon märkis õigesti, et puudub alus tõlgendada
selliselt, et hankijal ei ole asjaoludest sõltumata mõistlikku hoolsuskohustust pakkujate poolt esitatud andmete käsitlemisel. Sellist seisukohta toetavad ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtted, eelkõige hankija rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise nõue. Pakkuja peab andmete esitamisel olema hoolas, kuid ka hankija peab esitatud andmete kontrollimiseks tegema mõistlikke pingutusi. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse vältimatu eeldusena peab hankija olema eelnevalt õiguspäraselt kontrollinud pakkujate vastavust kvalifitseerimise tingimustele ja pakkumuste vastavust hanke alusdokumentides kehtestatud nõuetele. AS Regio õigusvastase hankemenetlusest kõrvaldamise tõttu ei ole Maanteeamet kontrollinud tema kvalifikatsiooni ega tema pakkumuse vastavust, mistõttu ei saa pakkumuse hindamist pidada õiguspäraseks. 6. AS Teede Tehnokeskus nõustus kirjalikus seisukohas Maanteeameti kaebuses toodud argumentidega. Olukorras, kus AS Regio esitas hankemenetluses valeandmeid, oli Maanteeametil kohustus ta menetlusest
Vaidlustuskomisjoni vastupidine seisukoht läheb vastuollu senise praktikaga nimetatud sätte sisustamisel.
lg 1 p 6 on imperatiivne ega võimalda hankijal kaaluda valeandmete esitamise asjaolusid või võimalikke õiguslikke tagajärgi kvalifitseerimisel. Samuti ei saa pakkuja hankemenetluses esitatud valeandmeid hiljem asendada õigetega ning oluline ei ole asjaolu, kas valeandmed on esitatud eksitusest või tahtlikult. Vaidlustuskomisjonil puudus alus tunnistada kolmanda isiku 4
lg 1 p 6 kohaselt tuleb hinnata, kas AS Regio kui pakkuja esitas antud juhul valeandmeid või oli tegemist tahtmatu eksitusega, kas sellest võis tekkida pakkuja jaoks mingisugune eelis ja kas pakkuja kõrvaldamine hankemenetlusest oli õiguspärane. Kuna AS Regio hankemenetlusest kõrvaldamise õigusvastasuse korral oleks hankijal tulnud hinnata ka AS Regio pakkumust, olnuks AS Teede Tehnokeskus pakkumuse edukaks tunnistamine 21.02.2012 käskkirjaga seega automaatselt ennatlik. Halduskohus nõustus selles küsimuses vaidlustuskomisjoni 27.03.2012 otsuse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Hanketeate p III.2.3 kohaselt pidid pakkujad olema täitnud viimase kolme aasta jooksul (01/2009 – 12/2011) vähemalt ühe lepingu, mis sisaldab teekonstruktsiooni kandevõimet või teekatte tasasust või roopa sügavust iseloomustavate andmete mõõtmist, või vähemalt ühe lepingu, mis sisaldab teekattel esinevate defektide inventeerimist, ning esitama hankedokumentide lisa I vormi 4 kohaselt vastavasisulise loetelu. AS Regio esitas loetelus lepingu, mis oli sõlmitud Maanteeametiga, ning märkis lepingu täitmise tähtajaks 03.2010 – 06.2010. Maanteeamet küsis 08.02.2012 kirjaga pakkujalt selgitusi, sest hankija andmetel sõlmiti vastav leping 26.04.2011 ja see lõppes 24.06.2011. AS Regio selgitas vastuses, et tegemist oli eksimusega. Vaidlust ei ole, et sisuliselt taandus eksimus ebaõige aastaarvu märkimisele, sest aprillikuu asemel märtsikuule osundamist seostas pakkuja ettevalmistustööde alustamisega, mitte otseselt lepingu allkirjastamisega. Eeltoodu põhjal nõustus halduskohus vaidlustuskomisjoni 14.03.2012 otsuses väljendatud seisukohaga, et seaduse mõtte kohaselt ei olnud tegemist valeandmete esitamisega
Valeandmete esitamisena ei saa vaadelda ühekordset ilmselget eksimust, kui muu asjas sisalduv materjal ei viita vastupidisele ning ei too selles osas välja mingisugust sisulist vasturääkivust. Antud juhul ei ole vaidlust, et pakkuja ei ole saavutanud eksimuse tõttu mingit eelist. Nõustuda ei saa hankija väitega, et
lg 2 sõnastus ei võimaldaks pakkuja kõrvaldamise küsimust isegi mitte (vähemalt) kaaluda ning pakkujat vajadusel ka kõrvaldamata jätta.
lg 2 p 3 kohaselt võib hankija kõrvaldada menetlusest sellise pakkuja, kes on jätnud hankija teavitamata
lg-s 1 nimetatud asjaolude olulisest muutumisest.
lg 1 hõlmab ka väidetavaid valeandmeid, millest võib järeldada, et selles osas on samuti võimalik asjaolusid täpsustada või vähemalt olukorda selgitada. Asjaolude olulise muutumisena võib
lg 1 p 6 ja § 38 lg 2 p 3 tähenduses olla vaadeldav ka olukord, kus pakkuja tõendab, et valeandmeid ei ole esitatud. Sisuliselt samast on lähtunud ka hankija, küsides AS-lt Regio 08.02.2012 kirjaga selgitusi või täpsustusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. Maanteeamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. AS Regio esitas koos pakkumusega hankedokumentide lisa I vormil 4 hanketeate p III.2.3 aps 1 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele vastavuse tõendamiseks andmed 5
lg 1 p-s 6 nimetatud alus.
lg-s 1 sätestatud pakkujate ja taotlejate hankemenetlusest kõrvaldamise alused on küll paigutatud
kolmandasse jakku („Pakkuja ja taotleja kvalifikatsiooni kontrollimine“), kuid hankemenetlusest kõrvaldamise aluste kontrollimist ei saa võrdsustada kvalifikatsiooni kontrollimisega, vaid need on eraldiseisvad alused.
Kui esineb
lg-s 1 toodud alus, on hankija põhjusest sõltumata kohustatud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldama. Seega piisab
lg 1 p 6 alusel pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks valeandmete esitamise fakti tuvastamisest ning hankijal puudub õiguslik alus kontrollida, mis põhjustel on valeandmeid esitatud ning kas tegelikkusele vastavaid andmeid arvestades oleks isiku kvalifikatsioon vastanud hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele (s.o kas valeandmete esitamisega saavutas pakkuja eelise või mitte). Ebaõige on halduskohtu põhjendus, et kuna tegemist oli tahtmatu eksitusega, millest ei tekkinud AS-l Regio mingit eelist, poleks teda pidanud hankemenetlusest kõrvaldama. Hankemenetluses kui rangelt formaalses ja ajaliselt piiratud menetluses kannab esitatud andmete õigsuse riski pakkuja, kellel lasub hankemenetluse eripära arvestades kõrgendatud hoolsuskohustus informatsiooni edastamisel. Hankemenetluse ajalist piiratust silmas pidades on ebamõistlik eeldada, et valeandmete tuvastamisel peaks hankija asuma selgitama, millised on õiged andmed. Igasuguse kvalifikatsiooni kontrollimiseks kasutatava tegelikkusele mittevastava informatsiooni hankijale edastamine on käsitatav valeandmete esitamisena
lg 1 p 6 tähenduses, sõltumata nende tegelikust mõjust või pakkuja poolsetest selgitustest.
lg 1 p 6 kohaldamiseks ei oma tähtsust, kas pakkuja on esitanud valeandmeid tahtlikult või eksituse tõttu, kas tegemist on trüki- või muu veaga, kas pakkuja saab seetõttu mingi eelise või mitte.
lg 4 välistab ka esitatud andmete hilisema muutmise (parandamise, õigetega asendamise).
lg 1 p-s 6 sätestatud imperatiivsest pakkuja kõrvaldamise alusest kinni pidamata jätmine rikub pakkujate võrdse kohtlemise printsiipi ega taga riigihanke läbipaistvust. Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud ka
lg 2 p 3, laiendades seda põhjendamatult
AS Teede Tehnokeskus pakkumuse edukaks tunnistamine ei olnud 21.02.2012 seisuga ennatlik ega õigusvastane, sest AS Regio kõrvaldati 14.02.2012 hankemenetlusest valeandmete esitamise tõttu. Varasem praktika
lg 1 p 6 tõlgendamise kohta: riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.03.2012 otsus nr 49-12/129199; 23.02.2012 otsus nr 26-12/125495; 15.07.2011 otsus nr 141-11/124024; 10.12.2010 otsus nr 246-10/120849; Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2009 otsus nr 3-08-
lg 1 p 6 tuleb tõlgendada selliselt, et mitte igasugune pakkuja eksimus hankijale andmete esitamisel ei ole käsitatav valeandmete esitamisena ega saa tuua kaasa tema hankemenetlusest kõrvaldamist. Valeandmete esitamisena on käsitatav hankijale ebaõigete andmete esitamine üksnes enda vastavuse kohta menetlusest kõrvaldamise või kvalifitseerimise tingimustele. Küsimus on eelkõige pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluse olemasolu kindlakstegemises, mis hõlmab hankija tegevust esitatud andmete hindamisel. Muul viisil kui andmeid sisuliselt hinnates pole võimalik kõrvaldamise aluse esinemist kindlaks teha. Trükivea käsitlemine „valeandmete esitamisena“ muudaks
eesmärgid ja riigihangete korraldamise üldpõhimõtted sisutuks. Nii ekslikult esitatud tähtaeg kui ka lepingu tegelik täitmise tähtaeg mahtusid hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimuses nimetatud ajavahemikku. Maanteeametil ei saanud käesoleval juhul kuidagi tekkida eksimust või ebaõiget ettekujutust lepingu täitmise tegeliku tähtaja osas, kuna ta oli ise lepingu üheks osapooleks. Samale lepingule viitas AS Regio ka pakkumuse vormil 5 „Projektijuhi CV“, märkides seal aastaarvu õigesti (s.o 2011). Maanteeameti seisukohad on ka vastuolulised, sest ühelt poolt seab ta kahtluse alla hankija kohustuse kontrollida pakkujate esitatud andmete õigsust, kuid teisalt on Maanteeamet ise just selliselt käitunud, tehes AS-le Regio järelepärimise esitatud andmete korrektsuse osas.
lg 1 sätestab hankijale pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimise kohustuse, mis hõlmab ka kohustuse teha kindlaks, kas pakkuja vastab esitatud andmetes sisalduvale eksimusele vaatamata tegelikkuses kvalifitseerimistingimustele, kuivõrd hankija huvi on suunatud soodsaima hankelepingu sõlmimisele. Võimaluse sellise kontrolli teostamiseks annab hankijale
Hankemenetlusest kõrvaldamise aluste eesmärk ei ole mitte pakkuja „karistamine“, vaid tagada nende väärtuste kaitse, mida väljendavad
eesmärgid ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtted. Maanteeameti viited varasemale praktikale on eksitavad, sest praeguse olukorraga sisuliselt sarnast kaasust (vaidlus trükivea tähenduse üle) ei ole varem lahendatud. 10. AS Teede Tehnokeskus toetab kirjalikus seisukohas apellatsioonkaebust ja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Maanteeameti Halduskohtu poolt
lg 1 p 6 ja § 38 lg 2 p 3 sisustamine on väär ja vastuolus
sõnastuse ja seniste tõlgendustega. AS Regio poolt ekslikult esitatud andmed kuuluvad
lg 1 p-s 6 nimetatud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamist tingivate valeandmete hulka, sest nende andmete näol on tegemist hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta esitatavate andmetega. Erinevalt
lg-s 2 või § 39 lg-s 41 sätestatutest on
lg-s 1 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamist nõudvad alused imperatiivsed ega võimalda hankijale kaalutlusruumi. Valeandmete esitamise fakti tuvastamisel puudub hankijal kaalutlusõigus selgitada välja valeandmete esitamise põhjused või süülisus või andmete olulisus pakkuja hilisemal kvalifitseerimisel.
lg 2 p 3 reguleerib olukorda, kus esmalt pakkuja või taotleja kõrvaldamiseks
lg 1 p 6 ja § 38 lg 2 p 3 valguses käsitada ka olukorda, kus pakkuja tõendab, et valeandmeid ei ole esitatud. Halduskohtu ja vaidlustuskomisjoni seisukohad on vastuolus senise järjekindla praktikaga
lg 1 p 6 sisustamisel, mille kohaselt valeandmete esitamine ükskõik millisel viisil või põhjusel toob ainuvõimaliku tagajärjena kaasa pakkuja kõrvaldamise hankemenetlusest. Hankemenetluse reeglite suvaline muutmine
-s fikseeritud nõuete ja üldtunnustatud kohtupraktika vastaselt oleks diskrimineeriv teiste pakkujate suhtes ning kahjustaks efektiivset konkurentsi ja hankemenetluse läbipaistvust ja kontrollitavust. Halduskohus on vääralt käsitlenud ka Maanteeameti otsust AS Teede Tehnokeskus pakkumuse edukaks tunnistamisel kui ennatlikku ja õigusvastast otsust, sest kolmas isik oli kvalifitseeritud õiguspäraselt ning AS Regio kõrvaldatud hankemenetlusest õiguspäraselt. Otsuste loogilisest järgnevusest tulenevalt olid seega Maanteeameti otsused kolmanda isiku kui ainsa kvalifitseeritud pakkuja pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta õiguspärased ning nende otsuste kehtetuks tunnistamiseks alust ei esine. AS-l Regio puudus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale vaidlustuse esitamise õigus, mistõttu puudus ka riigihangete vaidlustuskomisjonil alus tunnistada kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus kehtetuks. Kuigi pakkujatel on
lg 2 p 12 alusel õigus vaidlustada pakkumuse edukaks tunnistamise otsust, siis
lg-st 1 tulenevalt on vaidlustuse esitamine võimalik üksnes otsuse peale, mis rikub vaidlustaja õigusi või kahjustab tema huvisid. AS Regio õigusi võib rikkuda üksnes selline hankija otsus, mille kehtetuks tunnistamisega on AS-l Regio võimalik saavutada tema jaoks soodsamat seisundit hankemenetluses. Vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve on
Olukorras, kus AS Regio on juba kõrvaldatud hankemenetlusest
lg 1 p 6 alusel, ei osale ta edasises hankemenetluses ning seega ei saa tema õigusi rikkuda hankija otsus teise pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
jõustumisest 01.05.2007. Samas küsimuses on omapoolse arvamuse kujundanud ka Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond ning see on leitav e-riigihangete keskkonna infoportaalis korduma kippuvate küsimuste alt (https://riigihanked.riik.ee/lr1/web/guest/107). Üldistavalt langevad Rahandusministeeriumi selgitused kokku käesolevas asjas Maanteeameti poolt väljendatud seisukohtadega.
lg 1 p 6 osas on senises kohtupraktikas avaldatud seisukohta, et nimetatud sätte kohaldamisel ei ole oluline, kas valeandmed on esitatud eksituse tõttu või tahtlikult, kuna seaduse sõnastus räägib ainult valeandmete esitamisest ja ei nõua selles osas süü vormi kindlakstegemist (vt Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2009 otsus nr 3-08-2471, p 5). Samas lahendis märgiti veel, et hankija ei pea hindama seda, kas pakkuja ei vastaks seaduse nõuetele ka juhul, kui ta oleks esitanud tõele mittevastavad andmed, kuna tegemist on imperatiivse normiga, mis ei anna hankijale kaalutlusõigust otsustada, kas valeandmete esitamisel võib pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada. Erinevalt praegusest oli nimetatud kaasuses siiski tegemist olukorraga, kus pakkuja ei saanud valeandmeid (tegelikkusest suuremad andmed oma konkreetse tegevusvaldkonna müügikäibe kohta) esitada tahtmatult, sest kinnitas eksitavate andmete tõelevastavust ka vastuses hankija sellekohasele järelepärimisele. Seevastu Tallinna Ringkonnakohus on 10.09.2010 otsuses nr 3-09-3081 (p 15.3) asunud seisukohale, et
lg 1 p 6 eesmärk on kõrvaldada riigihanke menetlusest pakkuja, kes püüab saavutada talle soodsa otsuse langetamist ebaõigete andmete esitamise teel, varjates tegelikke asjaolusid. Seega on peetud oluliseks ka pakkuja eesmärke valeandmete esitamisel. Lisaks võib viidata, et Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2009 otsuses nr 3-08-2471 väljendatud äärmiselt range tõlgenduse põhjendatuse on hiljuti kahtluse alla seadnud ka Tartu Halduskohus 15.05.2012 otsuses nr 3-12-676 (p-d 17-22; otsus jõustus edasi kaebamata 26.05.2012), pidades õigemaks arvestada
lg 1 p 6 rakendamisel paralleelselt ka selle aluseks oleva direktiivi 2004/18/EÜ art 45 lg 2 p-ga „g“, mis eeldab kõrvaldamiseks pakkuja poolset süülist rasket pettust, ning ka
p-s 3 sätestatuga poleks kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt iga väikseima inimliku eksimuse tuvastamine kohustab hankijat kõrvaldama pakkuja menetlusest. Viidatud kohtuasjas oli sarnaselt käesoleva vaidlusega pakkuja hankemenetlusest kõrvaldatud ainuüksi ebaolulise ja sisulist mõju mitteomanud eksimuse tõttu (ühe pakkumuses viidatud referentsobjekti maksumuseks oli märgitud 2,45 miljonit eurot, kuid riigihangete registrist nähtus lõpliku lepingu summana 2,49 miljonit eurot). 14. Ringkonnakohus nõustub käesolevas asjas vaidlustuskomisjoni poolt väljendatud seisukohtadega
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31.03.2004 direktiiv 2004/18/EÜ „ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta“ art 45 lg 2 p „g“ kohaselt võib lepingus osalemisest välja jätta iga ettevõtja, kes on käesoleva jao („Kvalitatiivse valiku kriteeriumid“) alusel nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes pettuses või jätnud sellised andmed esitamata. Art 45 lg 2 teise taande kohaselt määravad liikmesriigid kindlaks käesoleva lõike rakenduskorra ühenduse ja siseriikliku õiguse alusel. Seega on nimetatud normi täpsustamine liikmesriikide pädevuses, kuid kindlasti ei saa riigisisene õigus minna vastuollu direktiivi eesmärkidega, kujundades näiteks sedavõrd range rakenduskorra, mis läbipaistva ja ausa hankemenetluse kindlustamise asemel võimaldaks sisuliselt hakata hoopis pelgalt formaalsetel alustel takistama efektiivset konkurentsi. Ka
eelnõu (X Riigikogu 816 SE) seletuskirjas on § 38 lg 1 eesmärgina viidatud, et tegemist on alustega, mille esinemise korral ei ole mõeldav hankelepingu kaudu avalike vahendite usaldamine nimetatud lõikes loetletud tingimustele vastavate isikute käsutusse. 9
lg 1 p 6 on sõnastatud tõepoolest kaalumist mittevõimaldava normina, ei tähenda see, et igasugust ebaolulist ja ilmselt tahtmatut eksimust tuleks tingimata käsitada „valeandmete“ esitamisena nimetatud sätte kontekstis, sest see ei oleks kuidagi kooskõlas seaduse üldeesmärkidega (
). Puudub alus väita, et käesoleval juhul AS Regio pakkumises sisaldunud ebatäpsus oleks sellise iseloomuga, et hankijalt ei saaks enam mõistlikult kuidagi eeldada hankelepingu kaudu avalike vahendite usaldamist AS Regio käsutusse. Puuduvad kahtlused, et AS Regio oleks valeandmeid esitanud tahtlikult ja eesmärgiga saavutada hankemenetluses eelis või saanuks eksitus tekitada hankijas ebaõige ettekujutuse tegelike asjaolude osas (arvestades, et viidatud leping oli üheselt identifitseeritav ja Maanteeamet ise selle teiseks pooleks). Iseenesest tuleb nõustuda sellega, et
lg 1 p 6 ei saa siduda pelgalt pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisega ning pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks saab olla ka olukord, kus valeandmete esitamisele vaatamata pakkuja tegelikkuses kvalifitseerimistingimustele vastab (nt on valeandmete esitamisega püütud oma kvalifikatsiooni näidata tegelikkusest paremana üksnes eesmärgil saada kõrgemaid hindepunkte ja seeläbi eelist teiste pakkujate ees). See ei õigusta aga ka sisulist tähtsust mitteomavate ebatäpsuste ületähtsustamist, kui need ei ole kuidagi saanud kahjustada hankemenetluse tõhusat läbiviimist või teiste pakkujate õigusi. Samuti on õige, et hankemenetlus on kujundatud formaliseeritud menetlusena, mille puhul on ausa konkurentsi tagamiseks oluline kohelda pakkujaid ühetaoliselt ja lähtuda esmajoones nende esitatud andmetest ning hankijalt ei saa eeldada, et ta peaks pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks hakkama ise andmeid koguma. Ka Riigikohus märkis 22.02.2012 otsuses nr 3-3-1-2-12 (p 16), et
lg 1 esimene lause sätestab hankija üldise kontrollikohustuse, selgitamaks välja, kas pakkuja vastab kvalifitseerimise tingimustele. Hankemenetluse formaliseeritus ei ole eesmärk iseenesest, vaid vahend ausa konkurentsi tagamiseks. Pakkumuses sisalduv ilmne ebatäpsus, mis mitte kuidagi hankemenetluse käiku ei mõjuta, ei saa olla pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks
15. Halduskohtu poolt
lg 1 p 6 imperatiivsuse osas võetud seisukoha põhjendamiseks täiendavalt
lg 2 p-le 3 (või ka sama lõike p-le 2) tuginemine ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjakohane, kuivõrd valeandmete esitamist
lg 1 p 6 tähenduses ei saa olemuslikult vaadelda kõrvaldatava puudusena või algselt esitatud valeandmete hilisemat parandamist pelgalt asjaolude muutumisena. See ei mõjuta siiski halduskohtu lõppjärelduse õigsust, et sugugi mitte igasugust eksimust ei saa lugeda valeandmete esitamiseks
lg 1 p 6 tähenduses, vaid termin „valeandmed“ eeldab juba iseenesest pakkuja poolset sihilikku tegutsemist, mille alusel saaks rääkida sisuliselt usalduse kaotusest pakkuja vastu. 16. AS Regio käsitlus, et Maanteeametil puudus kaebeõigus riigihangete vaidlustuskomisjoni 27.03.2012 otsuse vaidlustamiseks, kuna sisuliselt oli tegemist tema jaoks soodsa otsusega (võimaldades sõlmida hankelepingu madalaima maksumusega pakkumuse esitanud pakkujaga), ning kaebus oleks tulnud käskkirja nr 0074 osas jätta rahuldamata juba ainuüksi sellel põhjusel, on ilmselgelt põhjendamatu ja otsitud. Olukorras, kus vaidlustuskomisjon tunnistas otsusega hankija käskkirja kehtetuks, on Maanteeametil HKMS § 268 lg 3 alusel ilmselgelt õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Menetlusseadustik ei nõua, et tühistamiskaebuse esitamisel tuleks täiendavalt ära näidata ka mingi põhjendatud huvi oma õiguste kaitseks halduskohtusse pöördumiseks. Halduskohtul tuli vaidlustuskomisjoni 27.03.2012 otsuse õiguspärasust hinnata sisuliselt. 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.