← Eesti

3-12-972/29

Obsah (7)§ 278§ 213§ 223§ 279§ 267§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Lauri Madise ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-972 Ha

§ 278lg 1).

Vastukassatsioonkaebust hankeasjades esitada ei saa (

§ 278lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 2233-12-972 lg 1).

Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjades esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (

§ 279lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Eesti Loodusmuuseum (edaspidi ka hankija) avaldas 29.09.2010 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Eesti Loodusmuuseumi infosüsteemi tarkvara arendamine“ (registreerimisnumber 120741) hanketeate.
  2. Inversion Software OÜ esitas hankedokumentide (HD) peale vaidlustuse, leides, et tema õigusi rikub HD lisa 1 p-s 6.1 kehtestatud nõue, et infosüsteemi tehnoloogilise platvormina võib kasutada PHP või JAVA andmebaasina MySQL või PostgreSQL andmebaasimootorit. Nimetatud nõue ei sisalda endas omaduste ja oluliste tunnuste loetelu, vaid nõuet kasutada hanke eseme koostamisel konkreetseid tooteid ja kaubamärke. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 02.12.2010 otsusega vaidlustuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2011 otsusega haldusasjas nr 3-10-3225 tühistati Tallinna Halduskohtu 14.01.2011 otsus ja VAKO 02.12.2010 otsus ning Eesti Loodusmuuseumi kohustati viima hankedokumendid vastavusse riigihangete seaduse (RHS) §-s 33 sätestatud nõuetega. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on nõue, et infosüsteemi tehnoloogilise platvormina võib kasutada ainult PHP või JAVA andmebaasina MySQL või PostgreSQL andmebaasimootorit, õigusvastane. Tehnilise kirjelduse koostamisel võib viidata konkreetsele tootele üksnes juhul, kui see on hankeeseme kirjeldamiseks vältimatult vajalik, sest muul viisil ei ole hankelepingu ese piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldatav. Ka sellisel juhul tuleb toote nimetusele lisada märge „või sellega samaväärne“.
  3. Eesti Loodusmuuseumi 12.04.2012 käskkirjaga nr 4/2 tunnistati hankemenetlus RHS § 29 lg 3 p 6 alusel kehtetuks põhjendusega, et hankelepingu esemeks olevate teenuste olemust ei ole võimalik hankedokumentatsioonis ja selle koosseisus oleva hankelepingu tingimustes määratleda piisavalt täpselt ja vaidlusi mittetekitavalt, et sõlmida hankeleping avatud hankemenetluse tulemusena.
  4. Inversion Software OÜ esitas VAKO-le vaidlustuse, taotledes hankija 12.04.2012 käskkirja nr 4/2 tühistamist. Vaidlustuse kohaselt puudub otsuses sisuline (nii õiguslik kui faktiline) motivatsioon.
  5. VAKO 04.05.2012 otsusega nr 82-12/120741 jäeti vaidlustus rahuldamata. Otsuse põhjendused: Hankija otsus sisaldab viidet õiguslikule alusele ja motivatsiooni. Kuna RHS ei sätesta konkreetseid aluseid, millal hankija on õigustatud RHS § 29 lg 3 p-s 6 sätestatud otsust tegema (põhjendatud vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks võib olla nii hankijast sõltumatu kui ka hankijast tulenev), siis võib hankija vajadus olla põhjendatud ka olukorraga, kus hankija nõuded hankelepingu esemele (hankija vajadused) on 2

(10)3-12-972 ajas muutunud ja hankija ei soovi enam HD-s kirjeldatud asja osta/teenust tellida. RHS ei kohusta hankijat riigihanke eesmärkide muutumisel ostma midagi, mida hankija tegelikult ei vaja. Selline nõue oleks ilmses vastuolus hankija kohustusega kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt (RHS § 3 p 1). Hankija põhjendus menetluse lõpetamise vajaduse kohta on lakooniline. Käesolevas hankemenetluse staadiumis on põhimõtteliselt võimalik hanke alusdokumente piiramatus mahus muuta. Kuna aga hankemenetluse valik (avatud menetlus) põhines hankija kinnituse kohaselt eeldusel, et ta saab osta arendust platvormidel, mille funktsionaalsused on talle ja pakkujatele teada ilma nende kirjeldamiseta, siis konkreetsete platvormide nimetamiseta ei pruugi hankijal olla piisavalt teadmisi kõikide riigihanke eesmärgi saavutamiseks vajalike asjaolude kirjeldamiseks HD-s. Hankija on oma otsuses märkinud, et vastav tegevus on avatud menetluses tema jaoks võimatu. Kui HD-s esitatud tingimused ei võimalda hankijal avatud hankemenetluse kaudu riigihanke eesmärki saavutada (hankida vajadustele vastavat infosüsteemi arendusteenust) ja kui hankija ei suuda avatud hankemenetluses oma vajadusi üheselt kirjeldada, on hankemenetluse lõpetamine RHS § 29 lg 3 p 6 alusel põhjendatud. RHS-st tulenevalt peab hankija põhjendama menetluse kehtetuks tunnistamise vajadust, kuid nimetatud vajadus ei pea olema erandlik. Euroopa Kohus on 16.09.1999 otsuse nr C-27/98 p-s 25 märkinud, et direktiiviga 93/37/EMÜ tunnustatakse vaikimisi hankija õigust mitte sõlmida hankelepingut või alustada uut hankemenetlust. Selle õiguse kasutamiseks ei pea asjaolud olema kaalukad või erandlikud. Ehkki direktiiv 93/37/EMÜ ei ole enam kehtiv ja tegemist on korraga riiklike ehitustöölepingute sõlmimiseks, on Euroopa Kohtu praktikast tulenev järeldus asjakohane ka käesolevas asjas. 5. Inversion Software OÜ esitas 13.05.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 04.05.2012 otsuse ja hankija 12.04.2012 käskkirja nr 4/2 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused: Hankija otsuses puuduvad lähemad põhjendused väite kohta, et hankelepingu esemeks olevate teenuste olemust ei ole võimalik määratleda käesolevat hankemenetlust jätkates. Hankija väite näol on tegemist ebamäärase ja kunstliku konstruktsiooniga, mida ei kinnita ükski tõend. Jääb arusaamatuks, mis kaalutlustel on hankija jõudnud järeldusele, et just avatud hankemenetluse jätkamine on vastustaja jaoks vastuvõetamatu ja mis on need konkreetsed faktilised eelised, mille hankija saavutaks hankemenetluse liiki muutes. Hankija otsusest ei nähtu, milliseid vaidlusi tekitavaid asjaolusid näeb hankija käesoleva hankemenetluse jätkamise puhul ette ja miks ei ole neid võimalik vältida. Vaidlustusmenetluses antud hankija selgitused on ebamäärased, tõendamata ja nende põhjal pole võimalik tuvastada, kas hankija on hankemenetluse kehtetuks tunnistamist üldse sisuliselt kaalunud, võttes arvesse kõigi osapoolte, sh hankemenetlusest huvitatud isikute huve. Hankija väidab, et väljakuulutamisega läbirääkimistega menetlust on hankijal õigus korraldada muu hulgas ka siis, kui hankelepingu esemeks olevate teenuste olemus ei võimalda määrata hankelepingu tingimusi piisava täpsusega, kuid ei põhjenda, miks antud juhul on tingimuste kirjeldamine HD-s võimatu. Hankijal võib tõepoolest olla võimalus valida mitme hankemenetluse liigi vahel, kuid RHS ei näe ette hankemenetluse liigi muutmist hankemenetluse kestel ning seetõttu on vastustaja osutatud valikuvõimalus antud juhul asjakohatu. Kui hankija mõtleb esitada võimaliku uue hankemenetluse raames pakkujatele konkreetsete arendusplatvormide kasutamise nõude sarnaselt käesoleva hankemenetluse raames koostatud HD p 6.1 sõnastusele, ei ole see ka muude hankemenetluse liikide raames kuidagi rohkem teostatav ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse p-des 15-18 toodu on jätkuvalt asjakohane ka 3
(10)3-12-972 piiratud menetluses, hankemenetluse puhul. võistleva dialoogi ja väljakuulutamisega läbirääkimistega Kui kaebaja möönis, et HD lisa p-le 6.1 märkuse lisamine „või sellega samaväärne“ muudaks punkti sisutühjaks ja reaalselt mingeid nõudeid ei kehtestaks, oli see loogiliseks jätkuks kaebaja senisele seisukohale, et hankijal puudub õiguslik alus sellise omavolilise nõude kehtestamiseks. Sellest ei saa aga tuletada kaebaja nõustumist väitega, et õigusvastase nõude kasutamise võimatuse selgudes läbi kohtumenetluse olekski hankijal võimatu hankemenetlust jätkata ja hankelepingu eset hankida. Hankemenetluse esemeks on antud juhul konkreetne infosüsteem, mida hankija on juba hankedokumentides ja tehnilises kirjelduses detailselt kirjeldanud ning õigusvastasus on tuvastatud vaid ühes, hankelepingu eseme realiseerimise vahendeid puudutavas nõudes. Hankija väide vahepeal toimunud Keskkonnaministeeriumi valitsemisala infosüsteemi arendamise kohta on konkretiseerimata ja tõendamata. Pole mõistlik ega vastuvõetav, et hankija õigusvastasest tegevusest ja hankemenetluse venitamisest tulenevalt oleks õigustatud hankemenetlusest huvitatud isikute õiguste rikkumine hankemenetluse kehtetuks tunnistamise läbi. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 18.05.2011, mistõttu on hankijal olnud enam kui piisavalt aega hankemenetluse jätkamiseks. Hankija kinnitas
  1. a jaanuaris Tallinna Halduskohtule, et on asunud ringkonnakohtu otsust täitma. Asjakohane pole viide, et RHS ei kohusta hankijat riigihanke eesmärkide muutumisel ostma midagi, mida hankija tegelikult ei vaja. Hankija kinnitas VAKO istungil, et käesoleva hankemenetluse kehtetuks tunnistamise järel on vastustaja sooviks jätkata hanke eseme hankimist, antud juhul siis mingit muud liiki hankemenetluse raames. Ainus konkreetne faktiliselt tuvastatud takistus hankemenetluse jätkamisele käesoleva hankemenetluse raames on ringkonnakohtu otsus, mis ei puuduta hankelepingu eset selle funktsionaalsuste ja oluliste omaduste loetelu osas, vaid tuvastab ühe konkreetse tehnilise nõude õigusvastasuse. VAKO seisukoht, et kui HD-s esitatud tingimused ei võimalda hankijal avatud hankemenetluse kaudu riigihanke eesmärki saavutada (hankida vajadustele vastavat infosüsteemi arendusteenust) ja kui hankija ei suuda avatud hankemenetluses oma vajadusi üheselt kirjeldada, on hankemenetluse lõpetamine RHS § 29 lg 3 p 6 alusel põhjendatud, põhineb tõendamata eeldusel, et kirjeldamine on võimatu. RHS ei näe ette võimalust hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsust tagantjärgi põhjendada. Kui otsusest ei avaldu iseseisvalt või läbi viidete muudele dokumentidele kontrollitaval ja läbipaistval viisil RHS § 29 lg 3 p-ga 6 nõutud põhjendatud vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks, tuleb selline otsus lugeda õigusvastaseks juba riigihangete korraldamise üldprintsiipidest lähtudes.
  2. Hankija vastuväited kaebusele: Antud asjas õige lahendi leidmine sõltub eelkõige küsimusest, kas hankijal on õigus valida hangitavat asja või teenust ning hankemenetluse viisi. Hankija on jõudnud veendumusele, et avatud menetluse käigus infosüsteemi tarkvara arendamist hankida ei ole õige, sest hankija ei ole suuteline üks-üheselt tooma hankedokumentatsioonis ja selle koosseisus oleva hankelepingu tingimustes fikseeritud kujul välja kõiki tingimusi, millele tarkvara arendus peaks vastama. Tänapäevased tõekspidamised arendatavate infosüsteemide funktsionaalsetele ja mittefunktsionaalsetele nõuetele ning koostalitusvõime tingimustele on piisavalt keerulised, üldjuhul on samade lahenduste realiseerimiseks mitu alternatiivset viisi. Arvestades asjaolu, et infosüsteemi tarkvara arendus peab olema koostalitusvõimeline eelkõige Keskkonnaministeeriumi valitsemisala infotehnoloogilise infrastruktuuriga, on sobivam ja 4
(10)3-12-972 kohasem viia läbi hankemenetlus, kus toimuksid läbirääkimised, mille käigus oleks võimalik kohandada võimalikku pakkumust ministeeriumi valitsemisala infotehnoloogilise infrastruktuuri alternatiivsetele koostalitusvõime tingimustele või selgitatakse sobivad lahendused välja võistleva dialoogi käigus enne pakkumuste esitamist. Hankijal on õigus valida ka käesoleval juhul nii hangitavat teenust kui ka hankemenetluse liiki, lähtudes enda parimast arusaamisest. Vastupidiselt oleks hankija kohustatud hankima asja või teenust, mida ta ei vaja või mille vajalikkuses ta ei ole kindel, ning viisil, mida ta õigeks ei pea. Samuti on käesoleval juhul vajalik analüüsida, kas hankija õigus valida hangitavat asja või teenust ja hankemenetluse liiki ning teha sellest tulenevaid otsustusi, vastandub potentsiaalse pakkuja mingitele subjektiivsetele õigustele käesolevas hankemenetluse etapis. Hanketeade avaldati 29.09.2010 ning avaldamise järgselt on mitmel korral toimunud HD vaidlustamine, mistõttu pakkumuste esitamiseni ei ole veel jõutudki. Hankemenetluse käesolevas etapis ei saa vaidlustajale hankemenetlusest tulenevaid subjektiivseid õigusi olla veel tekkinud, liiatigi ei saa neid rikkuda hankemenetlust kehtetuks tunnistav otsus, ehk teisisõnu – HD koostamise etapis menetluse kehtetuks tunnistamine ei saa rikkuda võimalike pakkujate subjektiivseid õigusi hankemenetluse tulemustele. Kaebaja väitel on hankija otsuse faktiline põhjendus liiga üldsõnaline ja umbmäärane. Otsus hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kohta ongi üldine põhimõtteline otsus, mille tegemiseks on hankijal õigus. Sisuliselt on hankija otsustanud, et ta ei soovi esialgsel kujul infosüsteemi tarkvara arendust tellida. Hankija kaalutlused on seejuures lähtunud asjakohastest, õigusaktides fikseeritud kategooriatest. Haldusaktis viidatakse, et hankelepingu esemeks olevate teenuste olemust ei ole võimalik hankedokumentatsioonis ja selle koosseisus oleva hankelepingu tingimustes määratleda piisavalt täpselt ja vaidlusi mittetekitavalt, et sõlmida hankeleping avatud hankemenetluse tulemusena. Ehkki põhjenduse sõnastus tuleneb osaliselt RHS sättele, mis reguleerib väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlust, on siinkohal asjakohane ka võimalus rakendada menetlusliigina võistlevat dialoogi, sest hankija ei ole objektiivselt võimeline kindlaks määrama oma vajadusi rahuldavaid tehnilisi lahendusi vastavalt RHS §-s 33 sätestatule või ei suuda objektiivselt piisava täpsusega määratleda hankega seotud õiguslikke või rahalisi asjaolusid. Vaidlustusmenetluse käigus on hankija kaalutlused ka kaebajale põhjalikult lahti seletatud. Need kaalutlused tegelikult välistavad sellises keerulises valdkonnas nagu infosüsteemi tarkvara arenduse hange avatud hankemenetluse korraldamise ja need kaalutlused on selgesti välja loetavad vaidlustatud haldusaktist ning üle korratud koos täiendavate põhjendustega järgnenud vaidlustusmenetluses. Olukorras, kus kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud, samas on aga põhjendatud avatud menetluse läbiviimise välistamine, on hankija otsuse põhjendus piisav. Kaebaja väited, et hankemenetluse kestel ei saa enam hankemenetluse liiki valida, on küll õiged, kuid asjakohatud, sest hankija ei soovigi sama menetluse käigus menetluse liiki muuta, vaid olemasolevat menetlust lõpetada. 7. Tallinna Halduskohtu 31.05.2012 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused: Asjakohane pole hankija väide, et HD koostamise etapis menetluse kehtetuks tunnistamine ei saa rikkuda võimalike pakkujate subjektiivseid õigusi hankemenetluse tulemustele. Kaebaja on huvitatud hankemenetluses osalemisest, mida kinnitab juba teise vaidluse algatamine hanke korraldamise üle. Tulenevalt RHS § 117 lg-st 1 ja lg 2 p-st 13 ei ole vaidlustamisvõimaluse olemasoluks vajalik tingimata tuvastada subjektiivsete õiguste rikkumist. Piisab sellest, kui hankija otsus võib kahjustada tema huve. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on 5
(10)3-12-972 vastuolus kaebaja huvidega, sest tema eesmärk on esitada pakkumus avatud hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes, mis võimaldaks tal vältida konkreetsete toodete kasutamist tellitava tarkvara programmeerimisel.

§ 267

lg-st 1 ja § 268 lg-st 1 järelduvalt on kaebajal riigihankes osalemisest huvitatud isikuna, kellel oli VAKO-le vaidlustuse esitamise õigus, ühtlasi ka halduskohtusse pöördumise õigus. RHS § 29 lg 3 p 6 kohaselt lõpeb hankemenetlus muu hulgas hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega Rahandusministeeriumi otsusega või hankija enda otsusega Rahandusministeeriumi ettekirjutuse alusel või põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. RHS §-st 108 tuleneb, et Rahandusministeeriumil on hankemenetluse kehtetuks tunnistamise volitus juhul, kui hankemenetluses on rikutud seadust (seaduslikkuse kontroll). Hankija ise on samuti kahtlemata õigustatud ja kohustatud omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistama, kui ta tuvastab ise seaduserikkumise. See tuleneb juba halduse seotusest seadusega. Kuid sõnaühend „põhjendatud vajaduse korral“ viitab millelegi täiendavale. Kohtu arvates annab see säte hankijale avara kaalutlusõiguse tunnistada ise oma hankemenetlus kehtetuks, kui seda tingivad ilmnenud asjaolud ja/või otstarbekuse kaalutlused. Seda kinnitab VAKO otsuses viidatud Euroopa Kohtu seisukoht, et hankelepingu sõlmimata jätmiseks, s.o hanke kehtetuks tunnistamiseks ja uue hanke korraldamiseks, ei pea seda tinginud asjaolud olema kaalukad/tõsised või erandlikud. Praegusel juhul ilmnes hankijale pärast HD koostamist, et avatud hankemenetluses ei ole seadusega kooskõlas nõue kasutada infosüsteemi tehnoloogilise platvormina ainult PHP või JAVA andmebaasina MySQL või PostgreSQL andmebaasimootorit. Kui hankija oleks seda HD koostamisel teadnud, ei oleks ta avatud hankemenetlust välja kuulutanud, sest ostja soovib tellitavale infosüsteemile kindlat tehnoloogilist platvormi. See on iseenesest piisav põhjus hankemenetlus kehtetuks tunnistada. Tegemist pole meelevaldse või suvalise otsusega, mis ei mahuks mõiste alla „põhjendatud vajadus“. Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et RHS ei kohusta hankijat ostma midagi, mida ta tegelikult ei vaja. Eeltoodu tõttu puudub hankijal ka vajadus detailsemalt põhjendada ja tõendada, et ta ei ole suuteline tooma hankedokumentatsioonis ja selle koosseisus oleva hankelepingu tingimustes fikseeritud kujul välja kõiki tingimusi, millele tarkvara arendus peaks vastama. Mõistlik on ka kaalutlus, et hangitav infosüsteemi tarkvara arendus peab olema koostalitusvõimeline eelkõige Keskkonnaministeeriumi valitsemisala infotehnoloogilise struktuuriga. Vaatamata sellele, mis tingis aja möödumise ja sellest tulenevalt hankija vajaduse muutumise, ei saa sundida hankijat tellima hetkel temale mittesobivat teenust. Kohus ei nõustu kaebajaga, et hankija peaks menetlusliigi vahetamisel kaaluma ka tema huve. Seadusest ei tulene nõuet jätkata hankijale mittesobivat hanget ainuüksi põhjusel, et see oleks võimalike pakkujate huvides. Kas mõne teise hankemenetluse liigi kasutamine on välistatud, saab selguda üksnes uue hanke väljakuulutamise ja selle tingimuste vaidlustamise käigus. Kaebaja ei saa nõuda, et hankija valiks tingimata sellise menetlusliigi, kus tema pakkumusel oleksid parimad eduväljavaated. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. Inversion Software OÜ apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada, uue otsusega kaebus rahuldada ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja vaidlustuse, kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivud 3 x 639,11 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus ei sisalda põhjenduste faktilisi aluseid. Otsuse põhjenduste ainus lause on põhistamata ja üldsõnaline 6

(10)3-12-972 hinnang hankemenetluse olukorrale. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et paljasõnalise väitega ei saa haldusotsust põhjendada (Tartu Ringkonnakohtu otsus haldusasjas 3-10-1172, p 13). Formaalse lause olemasolu otsuses ei tähenda, et RHS § 29 lg 3 p 6 nõuded oleks täidetud. Vastustaja ei ole sisustanud otsuses väidetut, sh seda, milles seisneb võimatus hankelepingu eset kirjeldada. Väide, et hankedokumente pole võimalik vaidlusi mittetekitavalt koostada, on küll tõsi, kuid asjakohatu, sest hankemenetlusest huvitatud isiku vaidlustusõigus tuleneb seadusest. Hankedokumentide vaidlusi mittetekitavalt koostamise võimatus esineb igas hankemenetluses ning käesolev menetlus ei erine teistest hankemenetlustest mitte millegi poolest. Nõustuda võib halduskohtu seisukohaga, et RHS § 29 lg 3 p 6 alusel on hankijal avar kaalutlusõigus ise oma hankemenetlus kehtetuks tunnistada, kui seda tingivad ilmnenud asjaolud ja/või otstarbekuse kaalutlused. Samas eeldab RHS § 29 lg 3 p 6 kohaldamine siiski vähemalt kolme tingimuse täitmist: hankijal on vajadus hankemenetlus kehtetuks tunnistada; vajadus peab olema põhjendatud ning põhjendused sisalduma otsuses; vajadus peab olema seaduslik. Halduskohtu väitel on antud juhul põhjenduseks see, et pärast HD koostamist ilmnes hankijale, et avatud hankemenetluses ei ole seadusega kooskõlas nõue kasutada infosüsteemi tehnoloogilise platvormina ainult PHP või JAVA andmebaasina MySQL või PostgreSQL andmebaasimootorit. Kohus märkis, et kui vastustaja oleks seda HD koostamisel teadnud, ei oleks ta avatud hankemenetlust välja kuulutanud, kuna soovib tellitavale infosüsteemile kindlat tehnoloogilist platvormi. Esiteks ei tulene selline põhjendus vaidlustatud otsusest ning tegemist on vastustaja poolt kohtumenetluses antud selgitustest mööndustega tuletatava väitega. Kuna otsust ei saa tagantjärgi motiveerida, ei tohi kohus selliseid väiteid arvestada. Teiseks ei ole RHS § 33 lg 7 kohaldatavus piiratud ühegi konkreetse hankemenetluse liigiga, vaid kehtib kõigi puhul. Seega ei saa vastustaja ka teisi hankemenetluse liike kasutades nõuda konkreetset kaubamärki või toodet. Eelneva tõttu muutub avatud hankemenetluse lõpetamise põhjendus sisutühjaks. Kuna ka teistes hankemenetluse liikides on keelatud nõuda konkreetset kaubamärki või toodet, on PHP, JAVA, MySQL või PostgreSQL toodete saamise soov õigusvastane. Õigusvastane soov ei saa olla RHS § 29 lg 3 p-s 6 märgitud põhjendatud vajadus. Kohus on ebaõigesti samastanud hankija subjektiivse eelistuse kasutada kindlat toodet mõistega „põhjendatud vajadus“ RHS § 29 lg 3 p 6 tähenduses. Halduskohus viitab sellele, et kui hankija oleks olnud RHS § 33 lg 7 nõuetest teadlik, siis oleks ta teisiti teinud ainult seda, et oleks valinud mõne muu hankemenetluse liigi (nt piiranud hankemenetluse eelistatud tehnoloogiaid pakkuvate sõbralike ettevõtetega, kes hankedokumente ei vaidlusta). Sisuliselt annab kohus sellise seisukohavõtuga mõista, et hankija oleks toodud eelduste korral pannud tahtlikult toime õigusvastase teo. Kohtuotsusest ei selgu, milles seisnevad hanke ja hankemenetluse liigi sobimatus ning hankija vajaduste muutumine. Samuti jääb arusaamatuks, milliste tõendite alusel kohus sellisele järeldusele jõudis. Kaebaja on kohtumenetluse kestel korduvalt märkinud, et vastustaja on esitanud otsuse põhjenduste kohta vaid üldsõnalisi ja ebamääraseid väiteid ning ei ole neid millegagi tõendanud. Kohtuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud ning ei tugine tõenditele. 9. Hankija vastuväited apellatsioonkaebusele: Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus sisaldab põhjenduste faktilisi aluseid. Vastustaja on otsuses nimetanud asjaolu, et avatud hankemenetluses ei ole hankedokumentatsiooni ja selle koosseisus oleva hankelepingu tingimusi võimalik piisavalt täpselt ja vaidlusi mittetekitavalt määratleda. Lakoonilisusele vaatamata võimaldab otsuse põhjendus üheselt mõista nii otsustatu sisu ja põhjuseid, kui ka seda, et menetlusliigi 7
(10)3-12-972 muutmise kaalumine on toimunud. On õige, et huvitatud isikutel on seadusest tulenev õigus HD-d vaidlustada, kuid kaebeõiguse realiseerimine ei saa olla eesmärk omaette. Hankija peab igal juhul püüdma hankedokumentatsiooni ette valmistada viisil, mis tagaks üheselt mõistetavuse ning väldiks arusaamatusi, möödarääkimisi ja vaidlusi. Kui ta seda avatud hankemenetluses ei suuda, valib ta vastavalt RHS-le mõne teise sobivama menetlusliigi. Hanke kehtetuks tunnistamiseks ei pea seda tinginud asjaolud olema kaalukad/tõsised või erandlikud. Kaebaja viide kohtulahendile 3-10-1172 on kontekstiväline. Viidatud kohtulahend käsitleb haldusakti seaduslikkust olukorras, kus kaalumata olid jäetud kõigi osapoolte huvid ning asjaolud, mis võimaldaksid kaebaja õiguste kaitsmist alternatiivsete, teist isikut vähem koormavate vahenditega. Käesolevas asjas märkis kohus põhjendatult, et hankija ei pea menetlusliigi vahetamisel kaaluma kaebaja huve – seadusest ei tulene nõuet jätkata hankijale mittesobivat hanget üksnes põhjusel, et see oleks võimalike pakkujate huvides. Kaebaja on korduvalt vihjanud vastustaja soovile hankida soovitud teenust ebaseadusliku hankemenetluse kaudu ning väidetavalt on kohuski oma otsusega toetanud ebaseadusliku hanke läbiviimist. Vastustajale jääb arusaamatuks, millest tuletab kaebaja, et hankija soovib pärast avatud menetluse ebasobivuses veendumusele jõudmist „teisiti teha ainult seda“, et muuta hankemenetluse liiki. Kaebaja on moonutanud hankija ja kohtu seisukohti, väites meelevaldselt, et hankija soovib teenust hankida ebaseaduslike lahendustega. Vastustaja selgitas kohtule, et avatud menetluse käigus ei ole infosüsteemi tarkvara arendamist võimalik hankida, sest arendatavad infosüsteemide funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded ning koostalitusvõime tingimused on piisavalt keerulised, kusjuures üldjuhul on samade lahenduste realiseerimiseks mitu alternatiivset viisi. Hankija on viidanud võistlevale dialoogile või läbirääkimistega hankemenetlusele, kohandamaks võimalikku pakkumust ministeeriumi valitsemisala infotehnoloogilise infrastruktuuri alternatiivsetele koostalitusvõime tingimustele. Just esialgselt HD-s nimetatud infosüsteemi tehnoloogilise platvormiga samaväärsete tehnoloogiliste platvormide koostalitusvõime tagamine vajabki avatud hankemenetlusest erineva menetlusliigi valimist. Kohus on õigesti asunud seisukohale, et eelnimetatud põhjus on piisav avatud hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks ning hankijal puudub ka vajadus detailsemalt põhjendada ja tõendada, et ta ei ole suuteline tooma hankedokumentatsioonis ja selle koosseisus oleva hankelepingu tingimustes fikseeritud kujul välja kõiki tingimusi, millele tarkvaraarendus peaks vastama. Kaebaja näide kindla automargi hankimise soovi kohta on asjakohatu, sest infosüsteemi tarkvara arendamise teenuse sobitumine olemasoleva infotehnoloogilise infrastruktuuriga ei ole taandatav lihtsaks asja ostmise hankeks. 10. Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseks anti menetlusosalistele ringkonnakohtu 27.06.2012 määrusega võimalus esitada soovi korral täiendavaid menetlusdokumente kuni 02.07.2012. 02.07.2012 esitatud seisukohtades kordas kaebaja väidet haldusakti põhjendamiskohustuse rikkumise kohta ja lisas viited Riigikohtu halduskolleegiumi lahenditele nr 3-3-1-13-11 (p-d 9-11); 3-3-1-85-10 (p 26); 3-3-1-84-08 (p 14); 3-3-1-39-07 (p 9). Samuti leidis kaebaja, et vastustaja suutmatus selgitada, mis täpselt hankemenetluse liigis sobimatut on ja milline liik oleks sobivam, viitab otsuse kaalumata jätmisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8
(10)3-12-972
  1. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus on piisavalt põhjendamata, seega formaalselt õigusvastane. Ringkonnakohus nõustub VAKO hinnanguga, et hankija 12.04.2012 käskkiri nr 4/2 on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud.
  3. Euroopa Liidu institutsioonide poolt läbiviidavate hankemenetlustega seoses on Euroopa Üldkohus 14.05.2008 määruses kohtuasjades T-383/06 ja T-71(07 (p 59) märkinud, et enne väljavalitud pakkujaga lepingu allakirjutamist ei ole hankijal lepingu sõlmimise kohustust ja ta võib seega üldisest huvist lähtuva ülesande raames vabalt hankest loobuda või hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse põhjenduste piisavuse osas on Euroopa Üldkohus 08.10.2008 otsuses kohtuasjas T-411/06 (p-d 118-120) selgitanud, et kohtupraktika kohaselt peab otsuse põhjendustest selguma akti andnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel võetud meetme põhjuseid mõista ja kohtul järelevalvet teostada. Siiski ei tulene kuskilt nõuet, et otsuses peaks välja tooma asjaomaste õiguslike ja faktiliste asjaolude kõik eri aspektid. Otsuses esitatud põhjenduste piisavust saab hinnata mitte ainult otsuse sõnastusest lähtudes, vaid ka selle vastuvõtmise asjaolusid arvestades ja kõigist asjaomast valdkonda reguleerivatest õigusaktidest lähtudes. Piisab sellest, et otsuses selgitatakse õiguslike ning faktiliste asjaolude põhipunkte küll lühidalt, kuid selgelt ja asjakohaselt.
  4. Vaidlustatud otsusega on hankemenetlus kehtetuks tunnistatud RHS § 29 lg 3 p 6 alusel ning otsusest nähtuvalt seetõttu, et hankija ei ole suuteline hankemenetluse liigiks valitud avatud menetluses hankelepingu esemeks olevate teenuste olemust HD-s piisavalt täpselt määratlema. VAKO otsusest nähtuvalt on hankija vaidlustusmenetluses täpsemalt selgitanud, et hankemenetluse valik (avatud menetlus) põhines eeldusel, et hankija saab osta arendust platvormidel, mille funktsionaalsused on talle ja pakkujatele teada ilma nende kirjeldamiseta;
  5. a aprillis ei sõltu hankemenetluse jätkamine enam üksnes infosüsteemi tehnoloogilistest platvormidest ja nende kirjeldamisest, vaid muutunud on hankija vajadus tervikuna sellise infosüsteemi arenduse järele, nagu on kirjeldatud 29.09.2010 koostatud hankedokumentides Keskkonnaministeeriumi valitsemisala infosüsteem (infrastruktuur ja tarkvara) on
  6. aastal oluliselt edasi arenenud, mis muudab põhimõtteliselt ka hankija vajadusi ja HD-s esitatud tehnilist kirjeldust tervikuna; hankija ei suuda kõiki asjaolusid RHS § 33 lg 3 nõuetele vastavalt kirjeldada, kuna erinevate funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete realiseerimise viise võib olla informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsiifikast tulenevalt väga erinevaid, mistõttu soovib hankija tulevikus parima võimaliku tehnilise lahenduse välja selgitada läbirääkimistega hankemenetluses. Sellised täpsustavad selgitused on kooskõlas otsuses sõnastatud põhjendustega. Tegemist ei ole otsuse tagantjärgi motiveerimisega, nagu väidab kaebaja. Ringkonnakohus nõustub VAKO ja halduskohtuga, et hankija poolt esile toodud asjaoludel on hankemenetluse kehtetuks tunnistamise ka sisuliselt õiguspärane. 9
(10)3-12-972
  1. Apellatsioonkaebuses RHS § 29 lg 3 p 6 kohaldamiseks püstitatud eeldused (hankijal on põhjendatud ja seaduslik vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks ning põhjendused peavad sisalduma otsuses) on täidetud. Kaebaja märgib, et kuna ka teistes hankemenetluse liikides on keelatud nõuda konkreetset kaubamärki või toodet, on PHP, JAVA, MySQL või PostgreSQL toodete saamise soov õigusvastane ning õigusvastane soov ei saa olla RHS § 29 lg 3 p-s 6 märgitud põhjendatud vajadus. Hankija seisukohtadest ei ilmne, et ta soovib hankemenetluse liiki muuta selleks, et saada tellitavale infosüsteemile kindlat tehnoloogilist platvormi. Hankija on selgitanud, et ta soovib hankida Keskkonnaministeeriumi valitsemisala infotehnoloogilise struktuuriga koostalitusvõimelist infosüsteemi tarkvara arendust, kuid ei suuda HD-s tuua välja kõiki tingimusi, millele tarkvara arendus peaks vastama. Riigihanke eesmärgi loodab hankija saavutada tulevikus kas läbirääkimistega hankemenetluses või võistlevas dialoogis.
  2. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, mistõttu jäävad tema apellatsioonimenetluse kulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda. Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Plaks 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.