← Eesti

2-08-15014/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks-

  1. juuni 2012 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-15014 Tsiviilasi A. S. S. E. B. P. T. S. võla summas 16 438,34 krooni (1050,60 eurot) ja viiviste nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: A. S. S. E. B. P. xxxxxxxxx xxxxxxxx xx xxxxx xxxxxxx Lepinguline esindaja: E. K. , xxxxxxxx xxxxx xxx xxxxxx xxx xx xxxxxxx E-post: Kostja: T. S. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xxxxx xxxxxx esindajad Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Jätta rahuldamata A. S. S. E. B. P. T. S. nõude aegumise tõttu.
  3. Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so
  4. juunist
  5. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt esitas kostja hagejale taotluse V. I. S. A. C. saamiseks, mis vormistati 22.06.1998 V. C. kasutamise lepinguks. Lepingu alusel väljastas hageja kostjale V. C. , millega võimaldati kostjal kasutada krediiti summas 10 000 krooni kuus. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale kõik kaardiga tehtud kulutused, kaardi teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad vastavalt hinnakirjale ning tagastama eelnenud kuul sooritatud kaarditehingute summa järgneva kuu
  6. kuupäevaks. Perioodil 01.08.1998 kuni 31.12.1998 kasutas kostja krediiti summas 27 538,34 krooni ning jättis tähtaegselt tagastamata krediidi summas 16 438,34 krooni. Kostja ei ole kuni hagi esitamiseni teinud mitte ühtegi makset, mistõttu hageja oli sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Hagi esitamise seisuga võlgnes kostja hagejale laenu põhisummana 1050,60 eurot (16 438,34 krooni). Lisaks sellele taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Viivise tasumise kohustus tuleneb VISA CLASSIC pangakaardi kasutamise lepingu punktist 9.2 ja hinnakirjast, mille järgi tuleb maksta konto rahaliste vahendite ületamise eest viivist. Viivise määraks on 0,1 % päevas. Hageja on arvestanud viivist 17.04.2008 seisuga 5257,21 eurot (82 257,45 krooni) , millest nõuab 1050,54 euro (16 437,34 krooni) väljamõistmist. Neil asjaoludel ja toetudes võlaõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 11 ja tsiviilkoodeksi (TsK) §-dele 173 lg 1, 174, 190 lg 1, 191 lg 1, 192, 231 lg 1, ja 272 lg 1 taotleb hageja kostjalt võla ja viivise väljamõistmist, samuti menetluskulude kostja kanda jätmist. Kostja vastuväited ja hageja arvamus kostja vastuse kohta Kostja on vastuses hagile (tl 29, 36) taotlenud hagi läbivaatamata jätmist, kuna vaidluses sama hagieseme kohta samal alusel on kohtu menetluses tsiviilasi nr.2-06-
  7. Kostja jääb viidatud tsiviilasjas esitatud vastuväidete juurde, et hagi on aegunud ning perspektiivitu. Kohus andis hagejale selles asjas tähtaja lisatõendite esitamiseks, kuid hageja neid ei esitanud ja jättis kohtuistungile ilmumata. Dokumendil pealkirjaga „Leping“ pole poolte rekvisiite ega allkirju. Hageja kirjaliku arvamuse kohaselt (tl.33) on kostja vastuväide vaidlusaluses võlasuhtes teise menetluse kohta alusetu, kuna tsiviilasjas nr.2-06-36135 on kohus jätnud hagi läbi vaatamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 426 lg 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel sama hagieseme üle kohtusse. Pärast kohtu poolt asja läbivaatamise määramist kirjalikus menetluses ei ole hageja ega kostja täiendavaid taotlusi ega tõendeid esitanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab TsMS § 404 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna hagi hind ei ületa 3200 eurot ja hageja kohtusse ilmumine, arvestades tema asukohta xxxxxxx, ei ole otstarbekas suure vahemaa tõttu. Kohus jätab tähelepanuta kostja vastuväite TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel selle kohta, et kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel, kuna tsiviilasjas nr.206-36135 kohtu poolt 20.09.2007 tehtud kohtumäärus hagi läbivaatamata jätmise kohta on jõustunud. Seega tuleb Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu 2

(4)menetluses olnud ja hageja võib tulenevalt TsMS § 426 lg 1 pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel sama hagieseme üle kohtusse. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud, kuid nõudele tuleb kohaldada aegumist, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagiavaldusele on lisatud T. S. 08.06.1998.a. Eesti Ühispangale esitatud V. C. taotlus (tl.9), pangakaardi kasutamise tingimused ja hinnakiri (tl.6-8), samuti konto liikumise aruanne (tl.10), teatised võlgnevuse kohta (tl.11-12) ning nõue võlgnevuse tasumiseks 16.05.2001 (tl.13). VISA CLASSIC pangakaardi kasutamise lepingu punkti 8.1 ja 9.2 järgi on konto omanik kohustatud tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, kaardi teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad vastavalt hinnakirjale, sealhulgas ka summad, mis selguvad kahe kuu jooksul pärast lepingu lõppemist, ning eelnenud kuul sooritatud kaarditehingud järgneva kuu
  1. kuupäevaks. VISA CLASSIC pangakaardi kasutamise lepingu punkti 9.2 ja hinnakirja järgi pidi konto omanik juhul, kui järgneva kuu
  2. kuupäeval ei ole konto omaniku kontol võlgnevuse kustutamiseks vajalikul hulgal rahalisi vahendeid, maksma võlgnevuselt hinnakirjas toodud intressi (viivist) 0,1 % päevas kuni võlgnevuse likvideerimise päevani. VISA CLASSIC pangakaardi kasutamise lepingu näol on tegemist laenusuhtega, mida reguleeritakse VÕS §-s
  3. Osundatud paragrahvi 1.lõige sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus-või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita VÕS § 82 lg 2 kohaselt selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivise määraks tuleb lugeda vastavalt VÕS § 113 1.lõike 3.lausele lepinguga kokkulepitud intressimäär, s.o käesolevas asjas 0,1% päevas. Hageja poolt on arvestatud põhivõlgnevuse tasumisega viivitamise tõttu viivisevõlgnevus 17.04.2008 seisuga 82 257,45 krooni ehk 5257,21 eurot, kuid hageja taotleb viivise väljamõistmist põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. 1050,54 eurot. Järgnevalt tuleb võtta seisukoht kostja poolt esitatud nõude aegumise vastuväite kohta. Kuna hageja nõue muutus sissenõutavaks 11.01.1999 ja hageja esitas kohtuväliselt kostjale nõude 16.05.2001 ehk enne tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) praegu kehtiva redaktsiooni jõustumist
  4. juulil 2002, siis kuuluvad aegumise arvestamisel kohaldamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) enne 01.07.2002 kehtinud redaktsioon ja rakendussätted. Enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning 3
(4)võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
  1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
  2. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
  3. juulit
  4. Sama seaduse § 9 lõigetest 2 ja 3 tuleneb, et kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
  5. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
  6. juulist 2002 ning kui aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt VÕSRakS § 9 lõike 2 alusel arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne
  7. juulit 2002 kehtinud seadust. Praegu kehtiva TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kuna käesolevas asjas algas aegumine kohustuse täitmise tähtpäeva saabumisega 11.01.1999, siis tuleks VÕSRaksS § 9 lg 1 järgi kohaldada aegumisele enne
  8. juulit 2002 kehtinud TsÜS sätteid. Osundatud seaduse § 113 lg 1 järgi aegus tehingust tulenev nõue kümme aastaga. Seega oli eelmise TsÜS-i järgi aegumistähtaeg pikem kui praegu kehtiva TsÜS-i järgi. Vastavalt VÕSRakS § 9 lg 2 tuleb seetõttu arvestada alates
  9. juulist 2002 praeguses TsÜS-is sätestatud kolmeaastast aegumistähtaega. Varasemas TsÜS-is sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg oli küll pikem praeguses TsÜS-is sätestatud aegumistähtajast, kuid kuna eelmise TsÜS-i järgi arvutatav aegumistähtaeg lõpeks 11.01.2009 ehk hiljem kui praeguse TsÜS-i järgi alates 01.07.2002 arvutatav aegumistähtaeg, siis ei saa VÕSRakS § 9 lg 3 alusel kohaldada varasema TsÜS-i järgi arvutatavat aegumistähtaega ning aegumistähtaega tuleb arvestada praegu kehtiva TsÜS-i järgi. Seetõttu on nõue aegunud 02.07.
  10. Hagi esitati kohtule 22.04.2008, seega oli hagi esitamise ajaks laenulepingust tulenev hageja nõue aegunud. Kuna hageja nõue on aegunud ja kostja on taotlenud aegumise kohaldamist, siis tuleb jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Epp Tombak Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.