Obsah (6)

§ 285§ 1§ 110§ 113§ 111§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2012, Tartu Haldusasja number 3-09-3018 Haldusasi Rosneft Partners

).

§ 285

lg 2 järgi vaadatakse enne käesoleva seadustiku jõustumist esitatud riigilõivust või kautsjonist 3 vabastamise taotlus läbi 01.01.2012 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku menetlusabi sätete kohaselt.

§ 1lg 4 kohaselt kehtib sama ka varem esitatud menetlusabi andmise taotluse kohta.

20. Vastavalt

§ 110lg 1 lausele 1 on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Sama sätte lause 2 p 1 järgi võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. 21. Juriidilisele isikule menetlusabi andmise tingimused on sätestatud

§-s 113. Selle järgi saab äriühing reeglina menetlusabi vaid siis, kui ta on pankrotivõlgnik. Siiski osutab

§ 113

lg 4, et

§ 110

lg 1 punktis 1, 2 või 4 nimetatud menetlusabi võib saada ka

§ 113

lõigetes 1–3 sätestatud tingimustele mittevastav juriidiline isik, kelle asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. 22. Eeltingimuseks on aga, et menetlusabi taotleja vastab

§-s 111 nimetatud üldtingimustele.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Sama paragrahvi lg 3 järgi ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

1. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et apellant võttis 07.04.2010 kassasse sisse 153 600,00 krooni. Apellandi seisukoht, et kuna maksuhaldur on haldusasjas nr 3-10-2778 asunud seisukohale, et Rosneft Partners OÜ-l puudus kõnealusel perioodil majandustegevus, siis on apellant teinud vastavad muudatused ka raamatupidamisregistris, et mitte esitada valeandmeid, ei ole kooskõlas seadusega ja jääb seetõttu tähelepanuta. Apellant on raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 lg 2 järgi raamatupidamiskohustuslane. RKS § 4 sätestab raamatupidamise korraldamise põhinõuded. Selle paragrahvi punktide 1–3 järgi on raamatupidamiskohustuslane on kohustatud 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest, 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ja 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites.
2. Apellant leiab, et ei saa oma bilansis kajastada neid dokumente, mida maksuhaldur ei ole käsitlenud tõeste dokumentidena. Ta lisab, et ka käesolevas menetluses maksuhalduri poolt lisatud dokumendi kajastamise viisist ettevõtte bilansis sõltub otseselt Rosneft Partners OÜ maksevõime.
3. RPS § 6 sätestab majandustehingute dokumenteerimise ja kirjendamise nõuded. Selle paragrahvi lg 1 järgi on majandustehing raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Sama paragrahvi lg 2 järgi on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima 4 ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine.
4. Raamatupidamisdokumentides paranduste tegemise kord on sätestatud RPS §-s 10, mille lg 1 kohaselt ei ole raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend.
5. Eeltoodust nähtuvalt on apellandi esitatud kassaraamatu väljavõte ebaõige. Apellandi esitatud kassaraamatu väljavõte ei vasta RPS §-de 4, 6 ja 10 nõuetele. Ringkonnakohus ei ole esitatud andmete põhjal veendunud selles, et apellant ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda. Seetõttu ei ole käesoleval juhul vaja anda hinnangut, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on üldse edukas.
6. Apellant palus ringkonnakohtul kontrollida, kas TsMS §-s 183 sisalduv menetlusabi andmise piirang on vastuolus PS § 12 lauses 1 sisalduva võrdsuspõhimõttega koosmõjus PS §-ga
7. Alates 01.01.2012 kehtiv halduskohtumenetluse seadustik sisaldab ammendavat menetlusabi regulatsiooni. Ringkonnakohus tõlgendab apellandi taotlust palvena anda põhiseaduslik hinnang

§-dele 111 ja 113 nende koosmõjus. 29. Ringkonnakohus juhib kõigepealt tähelepanu sellele, et kohus saab kontrollida ainult antud asjas asjassepuutuva sätte kooskõla põhiseadusega. Asjassepuutuv on norm siis, kui kohus peaks selle põhiseadusvastasuse korral teisiti otsustama kui selle põhiseaduspärasuse korral.

§-d 111 ja 113 ei ole aga antud asjas asjassepuutuvad, sest apellandile ei tule anda menetlusabi juba seetõttu, et ta ei vasta nimetatud paragrahvides sätestatud tingimustele.

1. Ringkonnakohus lisab, et Riigikohus on võtnud seisukoha ka nõutava riigilõivu määra põhiseaduspärasuse osas. Nimelt on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asunud seisukohale, et riigilõivusumma haldusasjas 15 000 krooni vähemalt 300 000 krooni pealt on põhiseaduspärane (RKPJKo 19.04.2011, 3-4-1-13-10, p 54).
2. Riigilõivu määra aluseks on riigilõivuseaduse § 57 lg
3. Selle sätte alusel on riigilõivu määr viis protsenti vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 15,97 euro ja mitte üle 958,67 euro. Vaidlustatav summa on käesoleval juhul 1 800 000 krooni ehk 115 040,97 eurot, millest 5% oleks rohkem kui 5 000 eurot. Sellest tulenevalt tuleb apellandil tasuda seaduses ette nähtud riigilõivu ülemmäär.
4. Kuna riigilõivu tasumata jätmine on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistav puudus, mida saab ilmselt kõrvaldada, tuleb apellatsioonkaebus jätta käiguta ja määrata apellandile tähtaeg riigilõivu tasumiseks (

§ 55lg 1).

Kui apellant jätab kohtu nõudmise riigilõivu tasumiseks tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse apellandile. Einar Vene Maili Lokk 5 Madis Ernits