TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-632 Otsuse kuupäev 06.07.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi K.A. kaebus Võnnu Vallavalitsuse käskkirja 22.02.201

) § 84 p1 ja

§ 85

lg 1 p1.

§ 84

p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine.

§ 85lg 1 p.

1 kohaselt võib ametnikule määrata distsiplinaarkaristusena noomituse. Asja materjalide kohaselt on Võnnu Vallavalitsuse käskkirjaga 23.02.2012 nr.14-1/10 vabastatud K.A. teenistusest arvates 01.03.2012 Avaliku teenistuse seaduse § 116 alusel seonduvalt koondamisega. K.A. on sama käskkirja alusel makstud koondamishüvitist ja hüvitist kasutamata jäänud põhipuhkuse eest. Kaebaja nõuded ja seisukohad K.A. on märkinud, et asus Võnnu Vallavalitsuses teenistusse 07.01.2010 Võnnu vallavanema asetäitjana ning alates 01.05.2011 arendusnõunikuna. Võnnu Vallavalitsuse 25.01.2012 määruse nr. 2 kohaselt on kinnitatud Võnnu Vallavalitsuses teenistujate koosseis, milles on kaotatud arendusnõuniku ametikoht. Kaebaja on saanud kätte 31.01.2012 koondamisteatise, mille kohaselt Võnnu Vallavalitsuse struktuuri ümberkorraldusega seonduvalt kaotatakse arendusnõuniku ametikoht arvates 01.03.2012. Kaebaja on märkinud, et arvates 23.02.2012 on kaebaja viibinud haiguslehel, millest ta ka tööandjat teavitas ning 27.02.2012 sai e-posti teel ärakirja Võnnu vallavanema 22.02.2012 käskkirja nr. 14-1/9 „Arendusnõunik K.A. distsiplinaarkaristuse määramine“. Kaebaja on märkinud, et töövõimetuslehele jäämisest teatamisel ei olnud kaebajale teada, et tema suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus. Kaebaja märgib, et temalt ei ole võetud asja kohta seletust, talle pole antud võimalust omapoolseid tõendeid esitada , pole tutvustatud distsiplinaarmenetluse materjale ning esimest korda sai kaebaja teada distsiplinaarmenetlusest 27.02.2012, mil e-posti teel saadeti kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri. Kaebaja märgib, et käskkirjas märgitu kohaselt, et K. A. on hooletult sisestanud maamaksu andmeid, on üldsõnaline ja ebakorrektne ning jääb arusaamatuks, milliste andmete sisestamist loetakse süüliseks teoks. Kaevatavas käskkirjas ei ole märgitud süüteo toimepanemise viisi ega aega ega karistamisel arvesse võetud asjaolusid, käskkiri on motiveerimata. Kaebaja taotleb tühistada täielikult Võnnu Vallavalitsuse käskkiri 22.02.2012 nr. 14-1/9, kuna rikutud on menetlusnorme ja puudub süüline tegevus ning pole tõendatud, et kaebaja on hooletult maamaksu andmeid sisestanud. Vastustaja seisukohad ja taotlused Võnnu Vallavalitsus leiab, et Võnnu vallavanema 22.02.2012 käskkirja nr 14-1/9 andmisel ei ole tehtud olulisi menetlusvigu ning puudub alus esitatud kaebuse rahuldamiseks.

§ 84

p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks teenistuskohustuse mittenõuetekohane täitmine. K. A.le määrati noomitus mittenõuetekohase teenistuskohustuse täitmise eest. Kaebaja hooletus tööülesannete täitmisel põhjustas kahju nii vastustaja mainele kui ka varalist kahju. Kaebaja esitas 19.12.2011 Maksu- ja Tolliametile Võnnu valla maamaksu andmete muudatused 2012.a maamaksu andmete määramiseks. Kaebaja märkis maamaksu aastaks 2011.a. sellega tühistas ta automaatselt edastatud maksekorraldused. Selle tulemusel tekkis suur segadus maamaksu kohustuslaste kohustuste suuruses, kuna hooletusest vale maksuaasta kohta andmete saatmisega tühistas kaebaja MTA süsteemist andmed suure hulga 2011.a maksukohustuslaste kohta. Tekkinud segaduse tulemusel jäi mulje nagu Võnnu vallale oleks tehtud suures koguses maamaksu ettemaksu. Antud summa võrra oleks jäänud Võnnu valla tuludesse laekumata 2012.a maamaksu. 2 Kaebaja eksimuse parandamine on võimalik üksnes iga maamaksu kohustuslase andmete eraldi ülekontrollimisel ning manuaalsel parandamisel. Selliseid maamaksu kohustuslasi, kelle andmed tuleb käsitsi parandada, on üle tuhande. Tekkinud olukord põhjustas Võnnu valla maamaksu kohustuslaste seas väga suurt segadust ja pahameelt. Antud hetkeks on Võnnu valla eelarvesse laekumata suur summa maamaksu, kuna tavapäraselt on maamaksu tasumise tähtaeg 5.aprill, kuid pärast maamaksu andmete parandamist maamaksu tasumise tähtaeg pikeneb ning maamaks ei laeku nii nagu eelarvesse planeeritud. Sellest tulenevalt on takistatud planeeritud väljaminekut ning valla üldine heaolu. Kaebaja põhjustatud eksimus tekitas kodanikes palju pahameelt ning negatiivset suhtumist valla suhtes. Sellega on kaebaja kahjustanud Võnnu Vallavalitsuse mainet elanike silmis. Ekslik on kaebaja väide, et talle ei antud võimalust enda kaitseks esitada vastuväiteid ja seisukohti. Kaebajalt küsis toimunu kohta seletuskirja valla pearaamatupidaja, kes seletuskirja küsimise hetkel oli määratud vallavanema kohusetäitjaks. Seletuskirjas oli kaebajal võimalus esitada enda kaitseks argumente. Lisaks, distsiplinaarkaristuse määramise ajaks oli kaebajal ligi kolm nädalat aega tegeleda oma hooletuse tagajärjel põhjustatud vea tagajärgede likvideerimisega, kuid selle aja jooksul kaebaja selleks tõsiselt võetavat huvi üles ei näidanud, vaid viivitas olukorra lahendamisega. Antud juhul ei saa pidada oluliseks menetlusveaks kaebaja distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitamata jätmist, kuna seadusest otseselt ei tule sellist kohustust ning kaebaja teavitamine distsiplinaarmenetluse algatamisest ei oleks muutnud menetluse tulemusi. Võnnu Vallavalitsus taotleb jätta K.A. kaebus rahuldamata. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele ning seda alljärgnevatel asjaoludel: Asja materjalide kohaselt on K.A. ametisse nimetatud Võnnu Vallavalitsuse käskkirjaga nr. 141/31 01.10.2010 vallavanema asetäitjana alates 01.10.2010 ning alates 01.05.2011 on K.A. ametisse nimetatud Võnnu Vallavalitsuse käskkirjaga 26.04.2011 nr. 14-1/23 arendusnõuniku ametikohale. 31.01.2012 on K.A. teatavaks tehtud koondamisteatis nr. 14-19/73, milles on teavitatud, et Võnnu Vallavalitsuse struktuuri ümberkorraldamisega, viitega Võnnu Vallavolikogu 25.01.2012 määrusele nr. 2, on kaotatud vallavalitsuse struktuurist arendusnõuniku ametikoht ning K.A. pakuti 0,5 koormusega maanõuniku ametikohta, millest K.A. on keeldunud. Seega K.A. vabastati Võnnu Vallavalitsuse käskkirjaga 23.02.2012 nr. 14-1/10 teenistusest

§ 116

alusel seonduvalt koondamisega arvates 01.03.2012 ning Võnnu Vallavalitsuses viimaseks teenistuses oleku päevaks on loetud 29.02.

1. Antud asjas ei ole vaidlusesemeks koondamisega seonduv olukord, vaid Võnnu Vallavalitsuse käskkiri 22.02.2012 nr. 14-1/9, millega on arendusnõunik K.A.´ määratud distsiplinaarkaristus ning tehtud noomitus teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise eest seoses hooletu maamaksu andmete sisestamisega. 3 K.A. kaebusest nähtuvalt on talle 27.02.2012 e-posti teel nimetatud käskkiri teatavaks tehtud, see on kaks päeva enne teenistussuhte lõppemist Võnnu Vallavalitsuses. Arvates 23.02.2012 on kaebaja olnud tema enda väidete kohaselt haiguslehel. Kohus on nõudnud Võnnu Vallavalitsuselt distsiplinaarmenetluse materjale, et tuvastada kuidas on läbi viidud distsiplinaarmenetlus. K.A. kirjelduste kohaselt on tema suhtes rikutud distsiplinaarmenetluse norme. Vallavalitsus on esitanud kaebaja teenistussuhteid puudutavaid materjale, kuid distsiplinaarmenetluse kohta on esitatud ainult vaidlustatud käskkiri „Arendusnõunik K.A.le distsiplinaarkaristuse määramine“. Kohus nõustub siinjuures kaebajaga, et K.A. suhtes on rikutud distsiplinaarkaristuse määramisel menetlusnorme ning kaevatav haldusakt ei ole õiguspärane, kuna haldusakt ei vasta Haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud haldusakti nõuetele. Kohus on seisukohal, et ametnike distsiplinaarmenetlus on üks haldusmenetluse alaliike ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri teenistujale on haldusakt, mis peab vastama kõigile HMS-s sätestatud nõuetele ja arvestama haldusõiguse üldpõhimõtteid. Kaevatav käskkiri ei ole motiveeritud ning seega pole ka üheselt mõistetav ning ei nähtu, millal on kaebajale süüks arvatav rikkumine toime pandud, millal see on avastatud ning ei nähtu haldusakti põhjendused ega kaalutlused, millest haldusorgan on lähtunud haldusakti andmisel. Seega ei vasta kaevatav haldusakt HMS § 54 ja 56 nõuetele. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 lg 2 p. 3 kohaselt on tööandja kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, vähemalt süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse. Kuna käskkirjas on kohustuslik välja tuua süütegu, kehtib HMS § 56 lg 2, mille kohaselt haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale. Riigikohus on selgitanud: „Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise.“ Teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine kui distsiplinaarsüütegu saab seisneda konkreetsete teenistuskohustuste mittetäitmises või konkreetses teenistuskohustuste rikkumises, mis tuleb ära näidata karistuse määramise dokumendis. Distsiplinaarkaristuse määramine peab rajanema kindlatele tõendatud faktidele ning nende faktide ja ametniku süü tõendamise kohustus lasub karistuse määrajal (Tartu Ringkonnakohtu lahend haldusasjas 3-10-175). Antud juhul on kaebajale heidetud ette, et kaebaja on hooletult sisestanud maamaksu andmeid, mille tagajärjel on vallavale kahju tekkinud, kuid ametijuhendist ei nähtu, et kaebaja teenistusülesandeks on olnud maamaksu andmete sisestamine. Samas on alles vastuses kohtule vastustaja välja toonud põhjused, millest tulenevalt on kaebajale süütegu süüks arvatud. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajale oleks tagatud võimalus enda kaitseks anda seletusi või esitada tõendeid. Kaebaja on märkinud, et ta sai e-posti teel 27.02.2012 kaevatava käskkirja ning tal polnud võimalust enne otsustuse langetamist omapoolseid selgitusi anda. Kohus on seisukohal, et nimetatuga on kaebaja suhtes Võnnu Vallavalitsuse poolt rikutud HMS § 40 lg 1 nõudeid, mille kohaselt enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse anda asja kohta selgitus või omapoolsed vastuväited. 4 Kokkuvõtvalt on kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisel rikutud oluliselt menetlusnorme ning ainuüksi menetlusnormide rikkumine toob kaasa kaevatava käskkirja tühistamise. Samas ei kajasta kaevatav käskkiri kaebajale süüks pandud süüteo toimepanemise aega ja viisi ega asjaolude kirjeldust seonduvalt teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmisega, mistõttu ei ole haldusakt kontrollitav ega üheselt mõistetav. Vastustaja on küll kohtule oma vastuses märkinud, et kaebajal oli võimalus endapoolseid selgitusi anda pearaamatupidajale, kes seletuskirja küsimise hetkel oli vallavanema kohusetäitja, kuid vastustaja ei ole esitanud kohtule ühtki sellekohast tõendit ega muid menetlust puudutavaid dokumente. Kohtu täiendavale päringule 24.04.2012 distsiplinaarmenetlust puudutavate dokumentide kohta vastas Võnnu Vallavalitsus 03.05.2012, et on kõik dokumendid esitatud, mida kohus sai tõlgendada, et menetlusdokumendid puuduvad. Eeltoodu alusel rahuldab kohus täies ulatuses kaebuse ning tunnistab kaevatava haldusakti õigusvastaseks ning tühistab täielikult kaevatava haldusakti ( HKMS § 5 lg 1 p.1). Seega kuulub tühistamisele Võnnu Vallavalitsuse käskkiri 22.02.2012 nr. 14-1/9 „Arendusnõunik K.A.´ distsiplinaarkaristuse määramine“. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
2. Menetluskulud Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuigi kaebaja ei ole otseselt taotlenud menetluskulude väljamõistmist, asub kohus seisukohale, et kaebaja poolt tasutud riigilõiv 15,97 eurot kuulub kaebaja kasuks Võnnu Vallavalitsuselt väljamõistmisele. Kohus leiab, et kaebaja on olnud sunnitud kohtu poole pöörduma seonduvalt õigusvastase haldusaktiga ning kohtusse pöördumisel on nõue tasuda riigilõiv. Kohtunik Mare Priks 5