, § 96), eesmärgiga selgitada välja Projekt Invest Grupp OÜ maksuvõla tekkimise põhjused ja maksuvõla tasumise kohustuse täitja. Maksuhaldur on tuvastanud, et alates 18.04.2001 on Projekt Invest Grupp OÜ juhatuse liikmeteks Vambola Vardja ning H T. Perioodil 18.04.2001-29.04.2005 oli juhatuse liikmeks ka Tõnu Talisainen. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on
lg 1 alusel kohustatud tagama esindatava rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Maksuhaldur vajab teavet, kuna äriühing ei ole maksuvõlga tasunud ning 06.04.2011 seisuga on maksuvõlg 95 698,67 eurot. Maksuvõlg on tekkinud kaebaja juhatuse liikmeks olemise ajal. Maksuhaldur on maksuvõlgade sissenõudmise menetluses kohustatud hindama äriühingu juhatuse liikme tegevust või tegevusetust maksuvõla tekkimisel (
Samaaegselt andis maksuhaldur ka korralduse nr 13-7/47-1, millega kohustas Projekt Invest Grupp OÜ seaduslikku esindajat ilmuma maksuhalduri juurde 25.04.2011 kell 09.00 ning andma teavet äriühingu majandustegevuse ja maksuvõlgade kohta alates 01.12.2005, esitama äriühingu arvelduskonto väljavõtte alates 01.12.2005 ja raamatupidamise pearaamatu või käibeandmiku väljatrüki. 2. H Ti kaebuses paluti 07.04.2011 korraldus nr 13-7/47-2 tühistada. Kaebuse põhjendused: 1) korraldus on motiveerimata. Korralduse preambulas on selle andmise õigusliku alusena märgitud
lg 1 ja § 60 lg 1.
lg 1 ei sisalda maksuhalduri volitust haldusvälistele isikutele kohustuste panemiseks.
lg 1 annab maksuhaldurile õiguse saada teavet maksukohustuslaselt või tema esindajalt. Samas järeldub korralduse põhjendustest, et maksuhaldur kogub teavet kolmandalt isikult ja eesmärgiga selgitada välja äriühingu maksuvõla tekkimise põhjused ja maksuvõla tasumise kohustuste täitja. Korralduses puuduvad faktid ja põhjendused, mis võimaldaksid kontrollida, kas maksuhalduril tekkis õiguslik alus vastutusmenetluse alustamiseks kaebaja suhtes. Pealegi on maksuhaldur analoogilise korralduse teinud ka äriühingule endale; 2) maksuhalduril puudub õiguslik alus saada kaebajalt teavet
Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks peab lisaks äriühingu seaduslikule esindajale iseseisva korralduse alusel maksuhalduri juurde ilmuma ka kaebaja. Teavet küsitakse samade asjaolude kohta, kuid korraldusest ei nähtu põhjendust, miks maksukohustuslaselt saadav teave ei ole piisav; 3) 01.07.2009 maksuotsusega kohustati Projekt Invest Grupp OÜ-d tasuma täiendavalt 50 213,3 eurot. Maksuhalduril on seega väga hästi teada äriühingul maksuvõla tekkimise põhjus. Korraldusest ei nähtu, milliseks tähtajaks oleks Projekt Invest Grupp OÜ pidanud maksuotsusest tuleneva maksukohustuse täitma ning milliseid abinõusid on maksuhaldur rakendanud maksuvõla sissenõudmiseks. Samuti ei nähtu korraldusest, et maksuhaldur on maksuvõla suhtes alustanud sissenõudmist
lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole kolme kuu jooksul õnnestunud võlga sisse nõuda. Korralduse andmisel ei olnud täidetud seadusest tulenevad minimaalsed nõuded, et alustada haldusmenetlust kolmandatelt isikutelt maksuvõla sissenõudmiseks ja vastutusotsuse andmiseks. 3. Maksuhaldur palus jätta kaebuse rahuldamata, leides lühidalt järgmist: 1) kaebajale ei ole vastutusotsust tehtud, vaid maksuhaldur küsib vaidlustatud korraldusega teavet äriühingu maksuvõla tekkimise põhjuste ja maksuvõla tasumise kohustuse täitja välja selgitamiseks.
lg 5 sätestab minimaalsed nõuded vastutusotsuse tegemiseks, kuid nimetatud piirangud ei laiene vastutusmenetluse käigus teiste toimingute sooritamisele; 2) alustatud on menetlust äriühingu seaduslike esindajate vastutuskohustuse tuvastamiseks, mistõttu on tehtud korraldused äriühingu juhatuse liikmetele, kes valdavad teavet äriühingu 2
Korraldus on
alusel tehtud isikule, kelle vastutuskohustuse tuvastamiseks on menetlust alustatud.
alusel tehtud isikule, kelle vastutuskohustuse tuvastamiseks on menetlust alustatud. Korraldus on antud
nõudeid arvestades; 3) kuna maksumaksja ise on pankrotis ja ei ole võimeline kehtivat maksuvõlga tasuma, siis on maksuhalduri poolt vastutusmenetluse alustamine ja selle käigus kaebajalt teabe nõudmine põhjendatud ning ei pärsi kaebaja õigusi ja huve. Vaidlus puudub selle üle, et maksuvõla tekkimise ajal olid äriühingu juhatuse liikmeteks kaebaja ja Vambola Vardja. Kumb neist oleks läinud maksuhalduri juurde äriühingu seadusliku esindajana, oli nendevahelise kokkuleppe küsimus. Kui kaebajale oleks mingil põhjusel olnud koormav maksuhalduri ruumidesse ilmumine, siis oleks tulnud sellest maksuhaldurit teavitada ning kokku leppida muus vormis teabe esitamise suhtes. Seda kaebaja ei teinud. POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. H Ti apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 06.12.2011 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohus ei ole vastanud kaebaja väitele, et korraldusest ei selgu, kas korraldus oli tehtud kaebajale kui menetlusosalisele tema suhtes alustatud vastutusmenetluse käigus või kaebajale kui menetlusvälisele isikule. Korralduses on selle tegemise õigusliku alusena viidatud
lg-le 1, kuid korralduses põhjendatakse teabe nõudmist seoses maksuvõla sissenõudmisega kolmandalt isikult (
OÜ-le Talveehitus korralduse tegemisest võib järeldada, et kaebajale tehti korraldus kui kolmandale isikule. Mõlemad korraldused anti samal päeval ja samad olid ka mõlema korralduse täitmise tähtpäevad. Lisaks nõuti mõlema korraldusega sama teavet, kuigi OÜ-lt Talveehitus nõutav teabe maht on suurem; 3
Maksuhaldur oleks pidanud esmalt koguma teavet maksukohustuslaselt, so äriühingult endalt; 3) halduskohus kohaldas
Seal sätestatud tingimused laienevad ka vastutusotsuse andmise menetlusele. Korraldus on õigusvastane, sest selle andmise ajaks ei olnud OÜ Talveehitus suhtes alustatud sissenõudmist, samuti ei olnud äriühingule selleks ajaks välja kuulutatud pankrotti.
Kohus tugineb otsuse põhjendavas osas tõenditele, mis kohtutoimikus puuduvad. Kaebajale Kohtute Infosüsteemis sisalduvaid dokumente ei tutvustatud ning kaebaja ei saanud nende osas oma arvamust avaldada; 4) õige ei ole kohtu järeldus, et korralduse faktiliseks aluseks on OÜ Talveehitus suhtes pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu. Nimetatud asjaolu korralduse andmisel ei eksisteerinud. 6. Maksuhaldur palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuues muuhulgas esile järgmist: 1) korraldus on tehtud
Korralduses sisalduv viide
§-le 37 on ekslik ja tegelikult on maksuhaldur silmas pidanud
. Sellele vaatamata on korraldusest võimalik aru saada, et korraldus on tehtud kaebajale vastutusmenetluse raames, tegemaks kindlaks juhatuse liikme võimalikku vastutust äriühingu maksuvõla eest; 2) kuigi
lg 5 ei sea piiranguid vastutusmenetluse alustamisele, siis maksuhalduri praktika kohaselt ei alusta maksuhaldur vastutusmenetlust ilma põhjendatud kahtluseta, et äriühingult endalt ei ole võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Maksuhaldurile oli antud juhul teada äriühingu maksuvõlg ning asjaolu, et äriühing on kehvas majanduslikus seisus. 09.01.2012 seisuga on äriühing registrist kustutatud. Seega oli maksuhalduri kahtlus põhjendatud; 3) halduskohus viitas otsuse tegemisel dokumentidele, mis olid kaebajale varasemast tuttavad. Lisaks on pankrotiasjas tehtud kohtumäärus jõustunud ning avalik teave. Määrusele viitas kaebaja ka ise halduskohtu istungil. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega, et korraldus on selle andmise faktilise ja õigusliku aluse osas piisavalt selge. Kuigi korralduse sõnastus võiks olla paremini jälgitav ning korraldus sisaldab väära viidet
§-le 37, on korralduse terviktekstiga tutvudes võimalik siiski aru saada, et korraldus on tehtud
alusel ning kaebajalt on teavet küsitud kui isikult, kelle suhtes maksuhaldur kaalub vastutusotsuse tegemist. Mõistet „kolmas isik“ on maksuhaldur kasutanud
Ringkonnakohus ei hakka vastavas osas halduskohtu otsuse põhjendusi kordama. 8. Kuna korraldus oli tehtud
lg 1 alusel, taandub vaidlus sellele, kas
lg-s 5 nimetatud vastutusotsuse tegemise tingimused kehtivad üksnes vastutusotsuse andmisele või kogu vastutusotsuse andmisele suunatud menetlusele. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale korralduse tegemise ajal ei olnud
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja maksuhalduri seisukohaga, et korralduse andmine oli lubatav.
lg 5 sätestab alused, millal „võib teha vastutusotsuse“ ning sellest ei tulene keeldu alustada menetlusega enne vastutusotsuse tegemise aluste esinemist. Kuid isegi juhul, kui grammatilisest tõlgendusest mitte lähtuda, leiab ringkonnakohus, et teabe andmise korraldus ei riivanud õigusvastaselt kaebaja õigusi. 4
lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste kaitse. Ühelt poolt tuleb arvestada, et kaebajalt teabe küsimine olukorras, kus vastutusotsuse andmise kriteeriumid ei ole veel täidetud, võib olukorras, kus äriühing lõpuks ikkagi maksukohustuse täidab, osutuda mittevajalikuks menetlustoiminguks. Sellised menetlustoimingud ei ole kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega ning koormavad asjatult menetlusosalisi. Kuid teiselt poolt peab maksuhalduril olema võimalik konkreetseid asjaolusid arvestades otsustada menetlustoimingute sooritamise vajaduse, liigi ja ulatuse üle (
Samuti peab maksuhaldur menetluse läbiviimisel lisaks menetlusosaliste kaitsele lähtuma ka avalikust huvist menetluse tulemuslikkuse suhtes. Nii peab maksuhaldur menetlustoimingute valikul tagama, et maksuvõla sissenõudmine ei muutuks võimatuks. Maksuhaldur on selgitanud, et ta alustab
lg 5 piiranguid arvestamata vastutusmenetlust, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingult endalt ei ole võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Ringkonnakohus peab eeltoodud kaalutlust lubatavaks. Vastutusotsuse tegemisel mängib olulist rolli ajafaktor, kuna äriühingu lõppemine välistab vastutusotsuse andmise (vt nt Riigikohtu 04.12.2009 otsus haldusasjas 3-3-1-75-09). Ka antud juhul pidi maksuhaldur paluma OÜ Talveehitus äriregistrist kustutamise edasilükkamist selleks, et lõpetada vastutusmenetlust enne äriühingu lõppemist. Kuid edasilükkamine on võimalik üksnes piiratud ajaks (kuueks kuuks), mistõttu võib vastutusmenetluse alustamine
lg-s 5 sätestatud piiranguid arvestamata olla vajalik selleks, et tagada menetluse tulemuslikkus. Antud juhul tegi maksuhaldur vastutusotsuse 23.12.2011 ning OÜ Talveehitus kustutati registrist 09.01.2012.
lg 5 aluste täitumist oodates oleks vastutusotsuse andmise võimalikkus olnud küsitav.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.