← Eesti

3-11-1016/57

Obsah (11)§ 37§ 8§ 40§ 59§ 60§ 130§ 96§ 61§ 46§ 10§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Virgo Saarmets, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1016 Hald

§ 37

, § 96), eesmärgiga selgitada välja Projekt Invest Grupp OÜ maksuvõla tekkimise põhjused ja maksuvõla tasumise kohustuse täitja. Maksuhaldur on tuvastanud, et alates 18.04.2001 on Projekt Invest Grupp OÜ juhatuse liikmeteks Vambola Vardja ning H T. Perioodil 18.04.2001-29.04.2005 oli juhatuse liikmeks ka Tõnu Talisainen. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on

§ 8

lg 1 alusel kohustatud tagama esindatava rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Maksuhaldur vajab teavet, kuna äriühing ei ole maksuvõlga tasunud ning 06.04.2011 seisuga on maksuvõlg 95 698,67 eurot. Maksuvõlg on tekkinud kaebaja juhatuse liikmeks olemise ajal. Maksuhaldur on maksuvõlgade sissenõudmise menetluses kohustatud hindama äriühingu juhatuse liikme tegevust või tegevusetust maksuvõla tekkimisel (

§ 40), määrates juhatuse liikme võimaliku vastutuse maksuvõla tekkimise eest.

Samaaegselt andis maksuhaldur ka korralduse nr 13-7/47-1, millega kohustas Projekt Invest Grupp OÜ seaduslikku esindajat ilmuma maksuhalduri juurde 25.04.2011 kell 09.00 ning andma teavet äriühingu majandustegevuse ja maksuvõlgade kohta alates 01.12.2005, esitama äriühingu arvelduskonto väljavõtte alates 01.12.2005 ja raamatupidamise pearaamatu või käibeandmiku väljatrüki. 2. H Ti kaebuses paluti 07.04.2011 korraldus nr 13-7/47-2 tühistada. Kaebuse põhjendused: 1) korraldus on motiveerimata. Korralduse preambulas on selle andmise õigusliku alusena märgitud

§ 59

lg 1 ja § 60 lg 1.

§ 59

lg 1 ei sisalda maksuhalduri volitust haldusvälistele isikutele kohustuste panemiseks.

§ 60

lg 1 annab maksuhaldurile õiguse saada teavet maksukohustuslaselt või tema esindajalt. Samas järeldub korralduse põhjendustest, et maksuhaldur kogub teavet kolmandalt isikult ja eesmärgiga selgitada välja äriühingu maksuvõla tekkimise põhjused ja maksuvõla tasumise kohustuste täitja. Korralduses puuduvad faktid ja põhjendused, mis võimaldaksid kontrollida, kas maksuhalduril tekkis õiguslik alus vastutusmenetluse alustamiseks kaebaja suhtes. Pealegi on maksuhaldur analoogilise korralduse teinud ka äriühingule endale; 2) maksuhalduril puudub õiguslik alus saada kaebajalt teavet

§ 60lg 1 alusel.

Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks peab lisaks äriühingu seaduslikule esindajale iseseisva korralduse alusel maksuhalduri juurde ilmuma ka kaebaja. Teavet küsitakse samade asjaolude kohta, kuid korraldusest ei nähtu põhjendust, miks maksukohustuslaselt saadav teave ei ole piisav; 3) 01.07.2009 maksuotsusega kohustati Projekt Invest Grupp OÜ-d tasuma täiendavalt 50 213,3 eurot. Maksuhalduril on seega väga hästi teada äriühingul maksuvõla tekkimise põhjus. Korraldusest ei nähtu, milliseks tähtajaks oleks Projekt Invest Grupp OÜ pidanud maksuotsusest tuleneva maksukohustuse täitma ning milliseid abinõusid on maksuhaldur rakendanud maksuvõla sissenõudmiseks. Samuti ei nähtu korraldusest, et maksuhaldur on maksuvõla suhtes alustanud sissenõudmist

§ 130

lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole kolme kuu jooksul õnnestunud võlga sisse nõuda. Korralduse andmisel ei olnud täidetud seadusest tulenevad minimaalsed nõuded, et alustada haldusmenetlust kolmandatelt isikutelt maksuvõla sissenõudmiseks ja vastutusotsuse andmiseks. 3. Maksuhaldur palus jätta kaebuse rahuldamata, leides lühidalt järgmist: 1) kaebajale ei ole vastutusotsust tehtud, vaid maksuhaldur küsib vaidlustatud korraldusega teavet äriühingu maksuvõla tekkimise põhjuste ja maksuvõla tasumise kohustuse täitja välja selgitamiseks.

§ 96

lg 5 sätestab minimaalsed nõuded vastutusotsuse tegemiseks, kuid nimetatud piirangud ei laiene vastutusmenetluse käigus teiste toimingute sooritamisele; 2) alustatud on menetlust äriühingu seaduslike esindajate vastutuskohustuse tuvastamiseks, mistõttu on tehtud korraldused äriühingu juhatuse liikmetele, kes valdavad teavet äriühingu 2

(5)3-11-1016 maksuvõla kujunemise osas. Selleks, et selgitada välja iga juhatuse liikme individuaalne vastutus, peab maksuhaldur küsima teavet nii juriidiliselt isikult endalt kui ka igalt juhatuse liikmelt eraldi. Äriühingule maksuotsuse tegemise käigus ei ole maksuhaldur kogunud tõendeid vastutuskohustuse tuvastamiseks; 3) asjaolu, et maksuhaldur kogub korraldusega teavet ja tõendeid maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, ei tähenda, et kaebaja on vastutusmenetluses kolmandaks isikuks

§ 61lg 1 mõistes.

Korraldus on

§ 60

alusel tehtud isikule, kelle vastutuskohustuse tuvastamiseks on menetlust alustatud.

  1. Tallinna Halduskohtu 06.12.2011 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised: 1) korraldus on piisavalt motiveeritud, oma sisult selge ja arusaadav. Selles on toodud nii faktilised asjaolud kui ka õiguslik alus. Faktilised asjaolud olid kaebajale teada juba enne korralduse tegemist ning midagi uut korraldus ei sisalda. Projekt Invest Grupp OÜ-l (uus ärinimi OÜ Talveehitus) on maksuvõlg, mis tuleb tasuda ning millest kaebaja äriühingu juhatuse liikmena (kaebaja oli juhatuse liige kuni 19.04.2011) teadlik oli. Kaebaja pidi ka teadma, et äriühingu maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Harju Maakohtu 10.06.2011 määrusega tsiviilasjas 2-11-19578 lõpetati OÜ Talveehitus pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 08.06.2011 esitas maksuhaldur Harju Maakohtule taotluse OÜ Talveehitus äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks, kuna võlgniku suhtes on alustatud menetlust maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks. Ajutise pankrotihalduri andmetel oli võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks
  2. ja
  3. aastatel toime pandud maksupettus, mille tulemusena tegi maksuhaldur
  4. aastal maksuotsuse, mis jõustus 10.03.2011, kohustades võlgnikku täiendavalt tasuma ca 50 000 eurot. Kõik need asjaolud olid kaebajale teada; 2) äriühingule teabe ja dokumentide esitamiseks korralduse tegemine ei välistanud kaebajale korralduse tegemist. Korraldus on

§ 60

alusel tehtud isikule, kelle vastutuskohustuse tuvastamiseks on menetlust alustatud. Korraldus on antud

§ 46

nõudeid arvestades; 3) kuna maksumaksja ise on pankrotis ja ei ole võimeline kehtivat maksuvõlga tasuma, siis on maksuhalduri poolt vastutusmenetluse alustamine ja selle käigus kaebajalt teabe nõudmine põhjendatud ning ei pärsi kaebaja õigusi ja huve. Vaidlus puudub selle üle, et maksuvõla tekkimise ajal olid äriühingu juhatuse liikmeteks kaebaja ja Vambola Vardja. Kumb neist oleks läinud maksuhalduri juurde äriühingu seadusliku esindajana, oli nendevahelise kokkuleppe küsimus. Kui kaebajale oleks mingil põhjusel olnud koormav maksuhalduri ruumidesse ilmumine, siis oleks tulnud sellest maksuhaldurit teavitada ning kokku leppida muus vormis teabe esitamise suhtes. Seda kaebaja ei teinud. POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. H Ti apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 06.12.2011 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohus ei ole vastanud kaebaja väitele, et korraldusest ei selgu, kas korraldus oli tehtud kaebajale kui menetlusosalisele tema suhtes alustatud vastutusmenetluse käigus või kaebajale kui menetlusvälisele isikule. Korralduses on selle tegemise õigusliku alusena viidatud

§ 60

lg-le 1, kuid korralduses põhjendatakse teabe nõudmist seoses maksuvõla sissenõudmisega kolmandalt isikult (

§ 37ja § 96).

OÜ-le Talveehitus korralduse tegemisest võib järeldada, et kaebajale tehti korraldus kui kolmandale isikule. Mõlemad korraldused anti samal päeval ja samad olid ka mõlema korralduse täitmise tähtpäevad. Lisaks nõuti mõlema korraldusega sama teavet, kuigi OÜ-lt Talveehitus nõutav teabe maht on suurem; 3

(5)3-11-1016 2) kui korraldus oli antud kaebajale kui kolmandale isikule, on korraldus õigusvastane

§ 61lg-s 2 sätestatud piirangute mittetäitmise tõttu.

Maksuhaldur oleks pidanud esmalt koguma teavet maksukohustuslaselt, so äriühingult endalt; 3) halduskohus kohaldas

§ 96lg-t 5 ebaõigesti.

Seal sätestatud tingimused laienevad ka vastutusotsuse andmise menetlusele. Korraldus on õigusvastane, sest selle andmise ajaks ei olnud OÜ Talveehitus suhtes alustatud sissenõudmist, samuti ei olnud äriühingule selleks ajaks välja kuulutatud pankrotti.

§ 96lg 5 kohaldamisel ei ole oluline, kas kaebaja teadis äriühingu maksejõuetusest.

Kohus tugineb otsuse põhjendavas osas tõenditele, mis kohtutoimikus puuduvad. Kaebajale Kohtute Infosüsteemis sisalduvaid dokumente ei tutvustatud ning kaebaja ei saanud nende osas oma arvamust avaldada; 4) õige ei ole kohtu järeldus, et korralduse faktiliseks aluseks on OÜ Talveehitus suhtes pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu. Nimetatud asjaolu korralduse andmisel ei eksisteerinud. 6. Maksuhaldur palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuues muuhulgas esile järgmist: 1) korraldus on tehtud

§ 60lg 1 alusel.

Korralduses sisalduv viide

§-le 37 on ekslik ja tegelikult on maksuhaldur silmas pidanud

§ 40

. Sellele vaatamata on korraldusest võimalik aru saada, et korraldus on tehtud kaebajale vastutusmenetluse raames, tegemaks kindlaks juhatuse liikme võimalikku vastutust äriühingu maksuvõla eest; 2) kuigi

§ 96

lg 5 ei sea piiranguid vastutusmenetluse alustamisele, siis maksuhalduri praktika kohaselt ei alusta maksuhaldur vastutusmenetlust ilma põhjendatud kahtluseta, et äriühingult endalt ei ole võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Maksuhaldurile oli antud juhul teada äriühingu maksuvõlg ning asjaolu, et äriühing on kehvas majanduslikus seisus. 09.01.2012 seisuga on äriühing registrist kustutatud. Seega oli maksuhalduri kahtlus põhjendatud; 3) halduskohus viitas otsuse tegemisel dokumentidele, mis olid kaebajale varasemast tuttavad. Lisaks on pankrotiasjas tehtud kohtumäärus jõustunud ning avalik teave. Määrusele viitas kaebaja ka ise halduskohtu istungil. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega, et korraldus on selle andmise faktilise ja õigusliku aluse osas piisavalt selge. Kuigi korralduse sõnastus võiks olla paremini jälgitav ning korraldus sisaldab väära viidet

§-le 37, on korralduse terviktekstiga tutvudes võimalik siiski aru saada, et korraldus on tehtud

§ 60

alusel ning kaebajalt on teavet küsitud kui isikult, kelle suhtes maksuhaldur kaalub vastutusotsuse tegemist. Mõistet „kolmas isik“ on maksuhaldur kasutanud

§ 96lg 1 tähenduses.

Ringkonnakohus ei hakka vastavas osas halduskohtu otsuse põhjendusi kordama. 8. Kuna korraldus oli tehtud

§ 60

lg 1 alusel, taandub vaidlus sellele, kas

§ 96

lg-s 5 nimetatud vastutusotsuse tegemise tingimused kehtivad üksnes vastutusotsuse andmisele või kogu vastutusotsuse andmisele suunatud menetlusele. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale korralduse tegemise ajal ei olnud

§ 96lg 5 kohaldamise eeldused veel täidetud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja maksuhalduri seisukohaga, et korralduse andmine oli lubatav.

§ 96

lg 5 sätestab alused, millal „võib teha vastutusotsuse“ ning sellest ei tulene keeldu alustada menetlusega enne vastutusotsuse tegemise aluste esinemist. Kuid isegi juhul, kui grammatilisest tõlgendusest mitte lähtuda, leiab ringkonnakohus, et teabe andmise korraldus ei riivanud õigusvastaselt kaebaja õigusi. 4

(5)3-11-1016

§ 10

lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste kaitse. Ühelt poolt tuleb arvestada, et kaebajalt teabe küsimine olukorras, kus vastutusotsuse andmise kriteeriumid ei ole veel täidetud, võib olukorras, kus äriühing lõpuks ikkagi maksukohustuse täidab, osutuda mittevajalikuks menetlustoiminguks. Sellised menetlustoimingud ei ole kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega ning koormavad asjatult menetlusosalisi. Kuid teiselt poolt peab maksuhalduril olema võimalik konkreetseid asjaolusid arvestades otsustada menetlustoimingute sooritamise vajaduse, liigi ja ulatuse üle (

§ 11lg 2, § 12).

Samuti peab maksuhaldur menetluse läbiviimisel lisaks menetlusosaliste kaitsele lähtuma ka avalikust huvist menetluse tulemuslikkuse suhtes. Nii peab maksuhaldur menetlustoimingute valikul tagama, et maksuvõla sissenõudmine ei muutuks võimatuks. Maksuhaldur on selgitanud, et ta alustab

§ 96

lg 5 piiranguid arvestamata vastutusmenetlust, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingult endalt ei ole võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Ringkonnakohus peab eeltoodud kaalutlust lubatavaks. Vastutusotsuse tegemisel mängib olulist rolli ajafaktor, kuna äriühingu lõppemine välistab vastutusotsuse andmise (vt nt Riigikohtu 04.12.2009 otsus haldusasjas 3-3-1-75-09). Ka antud juhul pidi maksuhaldur paluma OÜ Talveehitus äriregistrist kustutamise edasilükkamist selleks, et lõpetada vastutusmenetlust enne äriühingu lõppemist. Kuid edasilükkamine on võimalik üksnes piiratud ajaks (kuueks kuuks), mistõttu võib vastutusmenetluse alustamine

§ 96

lg-s 5 sätestatud piiranguid arvestamata olla vajalik selleks, et tagada menetluse tulemuslikkus. Antud juhul tegi maksuhaldur vastutusotsuse 23.12.2011 ning OÜ Talveehitus kustutati registrist 09.01.2012.

§ 96

lg 5 aluste täitumist oodates oleks vastutusotsuse andmise võimalikkus olnud küsitav.

  1. Vaidlustatud korraldus on põhjendamispuudustega, sest sellest ei nähtu, miks pidas maksuhaldur vajalikuks alustada vastutusmenetlusega enne äriühingult maksuvõla sissenõudmist. HMS §-st 58 tulenevalt ei pruugi vormiviga olla haldusakti tühistamise aluseks. Kuigi haldusakti õiguspärasust hinnatakse akti andmise aja seisuga, on käesolevas kohtumenetluses välja selgitatud asjaolude põhjal võimalik järeldada, et vastustaja tugines korralduse andmisel asjakohastele kaalutlustele, mistõttu ei ole korralduse tühistamine selle formaalse õigusvastasuse tõttu põhjendatud.
  2. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et halduskohus tugines otsuse tegemisel tõendile (Harju Maakohtu 10.06.2011 määrus tsiviilasjas 2-11-19578), mida asja arutamise käigus ei uuritud ning mille suhtes kaebajal ei olnud võimalik oma seisukohta avaldada. Nimetatud rikkumine ei ole aga kaasa toonud väära kohtulahendi tegemist. Kaebajale oli viidatud kohtulahend eelnevalt tuttav ning seal sisalduv ei saanud olla kaebajale üllatuslik.
  3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kaire Pikamäe Virgo Saarmets Ruth Virkus 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.