3-11-894/11

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-894 Otsuse kuupäev 19.09.2011 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi V. V’i kaebus Viru Vangla 10.11.2010 käskkirja nr 6.2/1083-T, 13.12.2010 käskkirja nr 6.-3/2620-D, 13.01.2011 käskkirja nr 6.-3/78-D ja 09.03.2011 vaideotsuse nr 6.12/64-1 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o 19.09.2011.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, KAEBAJA VASTUSTAJA VASTUVÄITED PÕHJENDUSED JA TAOTLUS, V. V on Tartu Halduskohtule esitanud kaks kaebust Viru Vangla haldusaktide tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 27.04.2011 kohtumäärusega liideti V. Vi halduskaebused ühte menetlusse numbriga 3-11-

1. Viru Vangla 10.11.2010 käskkirjaga nr 6.-2/1083-T määrati V. V tööle finants-ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks alates 10.11.2010 kuni 09.02.
2. 12.11.2010 ei allunud V. V vanglaametniku seaduslikule korraldusele hakata koristama S11 eluosakonda. V. Vi osas alustati distsiplinaarmenetlust, mille tulemusena määrati Viru Vangla 13.12.2010 käskkirjaga nr 6-3/2620-D V. Vile distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 7 (seitsmeks) ööpäevaks. 04.01.2011 esitas kinnipeetav V. V Viru Vanglale vaide, milles taotles 10.11.2010 tööle määramise käskkirja nr 6.-2/1083-T ning 13.12.2010 distsiplinaarkaristuse käskkirja nr 63/2620-D kehtetuks tunnistamist. Viru Vangla 11.02.2011 vaideotsusega nr 6-12/7-3 jäeti V. Vi vaie läbi vaatamata ja tagastati. V. V pani 13.12.2010, 14.12.2010 ja 15.12.2010 toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et ta ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele hakata koristama S11 eluosakonda. Viru Vangla 13.01.2011 käskkirjaga nr 6.-3/78-D karistati V. V’it VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkorras:  kartserisse paigutamisega 10 (kümneks) ööpäevaks 13.12.2010 koostatud ettekandega nr 5478 fikseeritud rikkumise eest;  kartserisse paigutamisega 11 (üheteistkümneks) ööpäevaks 14.12.2010 koostatud ettekandega nr 5505 fikseeritud rikkumise eest;  kartserisse paigutamisega 12 (kaheteistkümneks) ööpäevaks 15.12.2010 koostatud ettekandega nr 5526 fikseeritud rikkumise eest. 09.02.2011 esitas kinnipeetav V. V Viru Vanglale vaide, milles taotles 13.01.2011 käskkirja nr 6.-3/78-D kehtetuks tunnistamist. Viru Vangla 09.03.2011 vaideotsusega nr 6.-12/64-1 jäeti vaie täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja leiab halduskaebuses, et rikutud on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg 2, mille kohaselt tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu ja tööohutusalased teadmised. Kaebajale ei tutvustatud töövõtteid, keemilisi aineid, ei viidud läbi erialast koolitust, ei tutvustatud tööülesandeid. Kaebaja tööst keeldumine oli seaduslikult põhjendatud vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-le 14 lg 5 p 4, kuna tööpakkumise hetkel kannatas ta tugevate seljavalude käes. Rikutud on VangS § 37 lg 2 p 3, kuna kaebaja tervislik seisund ei võimaldanud tööd teha. Kaebajal puuduvad koristaja töö erialased teadmised, ta ei oska keemiliste puhastusvahenditega ümber käia ning tööle asumine seaks tema elu ohtu. V. V on seisukohal, et rikutud on töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 6 ja p
3. Kaebaja leiab, et vangla ametnikud teadlikult sunnivad kinnipeetavaid koristustöid tegema eesmärgiga alandada ja häbistada neid, rikkudes sellega VangS § 41 lg
4. Vangla töökorralduse viisid ei vasta töökorraldusele vabaduses. Kaebaja mainib kaebuses, et vabaduses töötavad inimesed vabatahtlikult, vanglas aga pannakse kinnipeetavad tema tahte vastaselt ja ilma töölepinguta tegema alandava iseloomuga tööd. Kaebajal on väljakujunenud negatiivne arvamus koristaja ametist ja ta peab sellist tööd enda jaoks häbistavaks. Kaebaja leiab, et Viru Vangla käskkirjad ja vaideotsused ei ole õiguspärased ja kuuluvad tühistamisele. Viru Vangla leiab kirjalikus vastuses kohtule, et V. Vi kaebus on põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata. Viru Vangla on seisukohal, et vangla 10.11.2010 käskkiri nt 6.-2/1083-T on õiguspärane. Käskkirja puhul on Korra § 4 lg-s 1 sätestatud nõuded täidetud ning vastavalt Korra § 4 lg-s 3 sätestatule tehti käskkiri 11.11.2010 kaebuse esitajale teatavaks. V. V aga keeldus tutvumise kohta allkirja andmast. Samuti on vangla seisukohalt, et käskkirjad nr 6.-3/2620-D ja 6.3/78-D on õiguspärased. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires ja pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Kaebuse esitaja väitel on tema tööle määramisel rikutud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg-t
5. Viru Vangla direktori 04.12.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/327 kinnitatud „Koristaja ohutusjuhend“ p 1 kohaselt toimub ohutusjuhendi tutvustamine pärast töötaja tööle vormistamist. Kaebuse esitajale tutvustati Viru Vangla 10.11.2010 käskkirja nr 6.-2/1083-T 11.11.
6. Kinnipeetav keeldus käskkirjaga tutvumist allkirjaga kinnitamast. Sellega väljendas kinnipeetav oma negatiivset suhtumist tööle määramisse. Viru Vangla teatab, et on tõene, et kaebajat vahetult peale käskkirjaga tutvustamist ei instrueeritud, kuid töövõtetest ja ohutusest instrueeritakse kinnipeetavaid siis, kui nad on valmis ka reaalselt tööle hakkama. Kaebuse esitaja määrati tööle koristajaks ning koristaja töö ei ole sellise iseloomuga, mis eeldab põhjalikumat instruktaaži või väljaõpet. Täiendavalt märgib vangla, et koristamisel kasutatakse küll puhastusvahendeid, kuid need ei ole nii tugevad kemikaalid, mis kokkupuutel nahaga tekitaksid tervisekahjustusi või mille kasutamisel leviksid aurud, mis seaksid ohtu isikute elu ja tervist. Üldjuhul toimub 2 üldkasutatavate ruumide koristamine ajal, kui osakonnas on kambrite uksed lukustatud. Seega ei seaks koristamine kuidagi ohtu ka teiste isikute elu ja tervist. Viru Vangla juhib tähelepanu sellele, et kinnipeetavatel tuleb hoolitseda ka oma kambri puhtuse eest ja koristamiseks kasutatakse sarnaseid töövahendeid ja töövõtteid, mistõttu ei saanud üldkasutatavate ruumide koristamine olla kaebaja jaoks midagi sootuks erinevat tavapärasest. Vastustaja selgitab, et üldjuhul on kinnipeetavad kohustatud töötama ja vanglal on õigus töökohustuslikke kinnipeetavaid tööle määrata olenemata sellest, kas nad soovivad töötada või mitte. Kaebuse esitaja viited Viru Vangla poolsele TLS § 28-lg 2 p-de 2 ja 6 rikkumisele ning majandustöödele määramisel töölepingu sõlmimata jätmisele ei ole asjakohased. Vastustaja nõustub kaebaja väitega, et koristajana töötamine ei ole vanglas populaarne ning seetõttu otsitakse kõikvõimalikke põhjusi koristamise tööst keeldumiseks, kuid alusetud on kaebaja väited, et vangla määrab kinnipeetavaid koristajana tööle, soovist neid alandada ja mõnitada, seades ohtu kinnipeetavate julgeoleku. Kinnipeetavate töökohustus tuleneb VangS § 37 lg-st 1 ja PS §-st 29 ning VangS § 38 lg-st 1 tuleneb õigus kinnipeetavate majandustöödele määramiseks. Enne kinnipeetavate tööle määramist hindab Viru Vangla julgeolekuosakond, kas esineb ohtu julgeolekule või mitte. Kui V. V`i tööle määramisega oleks kaasnenud ohtu tema julgeolekule, ei oleks teda 10.11.2010 käskkirjaga nr 6.-2/1083-T majandustöid tegema määratud. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava töövõimelisuse kindlaks arst. Kõigi tööle vormistavate kinni peetavate isikute tervisekaardid ja elektroonilise haigusloo andmed vaadatakse eelnevalt läbi, seejärel kooskõlastab meditsiiniosakonna juhataja kinnipeetava tööle määramise käskkirja. Antud juhul on meditsiiniosakonna poolt kinnituse andnud Kersti Kevato, kes oli meditsiiniosakonna juhataja ülesannetes. Seega ei esinenud V. V`il terviseprobleeme, mis välistanuks tema koristajana töötamise. 22.11.2010 on perearst V. Pronevitš andnud tõendi, mille kohaselt V. V`il tervislikke vastunäidustusi koristajana töötamiseks ei ole. Samuti on Viru Vangla meditsiiniosakonna spetsialist-vanemõde Erika Tiinas andnud 29.12.2010 meditsiinilise õiendi, mille kohaselt puuduvad V. V`il tervislikud vastunäidustused koristajana töötamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS V. V on kohtule esitanud tühistamiskaebuse Viru Vangla 10.11.2010 käskkirja nr 6.-2/1083-T, 13.12.2010 käskkirja nr 6.-3/2620-D, 13.01.2011 käskkirja nr 6.-3/78-D ja 09.03.2011 vaideotsuse nr 6.-12/64-1 tühistamiseks.
7. V. V määrati tööle finants- ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks alates 10.11.2010 kuni 09.02.
8. Tartu Halduskohus nõustub vastustajaga, et tööle määramise käskkiri nr 6.-2/1083-T on antud pädeva haldusorgani poolt ja õiguspäraselt. Vangla sisekorraeeskirja § 12 sätestab, et direktori asetäitja, kellele allub vangistusosakond, pädevuses on teha otsus „Vangistusseaduse“ § 8 lõike 2, § 24 lõike 1 , § 25 lõigete 1 ja 2, § 28 lõike 3, § 29 lõike 3, § 38 lõike 21, § 39 lõike 3, § 43 lõike 3, § 46 lõike 2 ja § 93 lõike 7 alusel. Andre Lilleleht oli käskkirja allkirjastamise ajal direktori asetäitja vangistuse alal ülesannetes. Seega tööle määramise käskkiri on allkirjastanud selleks pädevust omav ametnik. HMS-i § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane juhul, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt. Käesoleval juhul on haldusakti välja andjaks Viru Vangla, s.o pädevust omav haldusorgan. V. V rakendati tööle finants- ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks alates 10.11.2010 kuni 09.02.2011.a. Seega oli kaebaja ülesandeks sektsiooni koristamine. Kinnipeetava üleüldine töökohustus tuleneb VangS § 37 lg-st 1 ning sellest tehtavad erandid sama paragrahvi lg-st
9. Kuna V. V ei ole isik, kes vastab VangS § 37 lg-s 2 märgitud tingimustele (vanus üle 63 aasta, omandab üld- või kutseharidust, ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama, kasvatab kuni kolmeaastast last), siis on ta kohustatud töötama hoolimata sellest. 3 VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. VangS § 39 lg 3 kohaselt rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Järelikult on seadusest tulenevalt võimalik vangla majandustöödel töötavaid kinnipeetavaid tööle rakendada vastavalt nende töö eripärale ja teha seda vanglateenistuse äranägemisel. VangS § 37 lg 3 järgi teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid täitev K. Kevato on oma kooskõlastuse käskkirjale andnud 08.11.
10. Seega on tuvastatud, et kaebaja on võimeline töötama. Viru Vangla direktori 04.12.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/327 kinnitatud „Koristaja ohutusjuhend“ punkt 1 kohaselt toimub ohutusjuhendi tutvustamine pärast töötaja tööle vormistamist. Õige on vastustaja väide, kuna kaebaja keeldus käskkirjaga tutvumist allkirjaga kinnitamast ja korraldust asuda tööle täitmast, siis puudus vajadus kaebajale selgitada töö ja tervishoiunõudeid. Halduskohus nõustub vastustajaga, et kaebajal on tulenevalt VangS kohustus oma kambri korrashoidmiseks, mistõttu tuleb tal paratamatult pesemisvahenditega ning mustusega kokku puutuda. Osakonna koristamine ei ole aeganõudev, vaid selleks kulub maksimaalselt 30 minutit päevas. Samuti tagab vangla koristamiseks kaitsevahendid, et vältida otsest kokkupuudet pesemisvahenditega. Seega ei sea üldkasutatavate ruumide koristamine kaebaja elu ja tervist ohtu. Halduskohus leiab, et koristustööd ei saa ka pidada sunniviisiliseks, kuna kohustuslikul jõukohasel tööl on kasvatuslik ja hariv iseloom, mida kinnitab ka EIÕK art 4 p 3, mille kohaselt on lubatud kinnipidamise käigus rakendatava töökohustuse raames tööd, mida harilikult nõutakse kinnipidamisel või selliselt kinnipidamiselt tingimisi vabastamise korral. Käesoleval juhul on vastustaja hinnanud olulisi asjaolusid ja leidnud, et V. Vi töötamine finantsja majandusosakonnas majandustööl abitöölisena on täiesti võimalik. Kinnipeetava väited ei leidnud kinnitust. Asja materjalidest ei nähtu, et tööle määramise käskkirja andmisel oleks esinenud menetluslikke rikkumisi. Halduskohus leiab, et kuna tööle määramise käskkiri nr 6.-2/1083-T on õiguspärane, siis selle tühistamiseks puudub alus.
11. 12.11.2010 keeldus V. V tööle minemast ning tema osas alustati distsiplinaarmenetlust, mille tulemusena määrati Viru Vangla 13.12.2010 käskkirjaga nr 6.-3/2620-D V. V’ile distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 7 (seitsmeks) ööpäevaks. 13.12.2010, 14.12.2010 ja 15.12.2010 anti vanglateenistuse ametnike poolt V. V’ile korraldus asuda tööle, kuid kinnipeetav keeldus tööle asumast. V. V’i osas alustati distsiplinaarmenetlus, mille tulemusena määrati Viru Vangla 13.01.2011 käskkirjaga nr 6.-3/78-D V. V’ile distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 33 ööpäevaks. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele. Ka juhul, kui hiljem tuvastatakse korralduse õigusvastasus, on kinnipeetav ikkagi rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
12. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametnike korraldused (12.11.2010, 13.12.2010, 14.12.2010, 15.12.2010) ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on V. V vanglaametniku korralduse täitmata jätmisega rikkunud VangS § 67 p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Ülalviidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt oli kinnipeetaval kohustus alluda vanglaametniku korraldusele sõltumata sellest, kas V. V’i arvates oli see õiguspärane või mitte. Nagu märgitud, ei saanud korraldust HMS § 63 lg 2 alusel ilmselgelt tühiseks pidada. 4 Asja materjalidest ei nähtu ka, et distsiplinaarkaristuste määramisel oleks esinenud menetluslikke rikkumisi. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Kuna distsiplinaarkaristuste määramine oli õiguspärane, siis distsiplinaarkaristuste käskkirjade nr 6.-3/2620-D ja 6.-3/78-D tühistamiseks puudub alus.
13. Voldemar Vamer esitas 04.01.2011 vaide, milles taotles Viru Vangla 13.01.2011 käskkirja nr 6.-3/78-D kehtetuks tunnistamist. Viru Vangla 09.03.2011 vaideotsusega nr 612/64-1 jäeti V. V’i vaie rahuldamata. V. V palub halduskohtul tühistada Viru Vangla 09.03.2011 vaideotsus nr 6.-12/64-
14. Vastavalt VangS § 11 lg 41 justiitsministeerium vaatab läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vangla direktor vaatab läbi muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja 04.01.2011 vaidele vastati viivitusega (vaideotsus 09.03.2011). Nagu Viru Vanglal, nii on ka teistel haldusorganitel kohustus järgida seadusi. HMS § 41 kohaselt kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Kohus märgib, et kaebajale oleks HMS § 41 järgi pidanud teatama, et vangla vajab vastamiseks pikemat aega. HMS § 84 kohaselt tuli vaie lahendada hiljemalt 30 päeva jooksul. Seoses vaidele vastamise viivitamisega tuleb vangla tegevuses tuvastada õigusvastasus, kuna seadusest tulenevalt on vanglal kohustus vaided lahendada tähtaegselt. Antud juhul aga ei too vaidele vastusega viivitamine vaideotsuse tühisust. Vastavalt HMS §-le 63 lg 2 on haldusakt tühine, kui 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Antud juhul ei esine Viru Vangla vaideotsuses nr 6-12/64-1 nimetatud puudusi, seega on tegemist kehtiva vaideotsusega ja selle tühistamiseks alus puudub. Kirjeldatu alusel tuleb jätta kaebus Viru Vangla 10.11.2010 käskkirja nr 6.-2/1083-T, 13.12.2010 käskkirja nr 6.-3/2620-D, 13.01.2011 käskkirja nr 6.-3/78-D ja 09.03.2011 vaideotsuse nr 6.12/64-1 tühistamisnõudes rahuldamata. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 5