← Eesti

3-10-2738/40

Obsah (7)§ 12§ 7§ 92§ 200§ 285§ 93§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Virkus, Oliver Kask ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2012, Tallinn Haldusasja number 3-10-2738

§ 12lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. OÜ Montreaal esitas 03.05.2010 Tallinna Linnavaraametile avalduse Tartu mnt 126 ehitise alusele maatükile hoonestusõiguse seadmiseks. 3-10-2738 Tallinna Linnavaraameti 25.05.2010 kirjaga nr 4.3-2/3043 (tl 6) keelduti Tartu mnt 126 maatükile hoonestusõiguse seadmiseks eeltoimingute jätkamisest. Kaebaja 25.06.2010 vaie jäeti Tallinna Linnavalitsuse 22.09.2010 korraldusega nr 1416-k (tl 7-8) rahuldamata.
  2. OÜ Montreaal esitas 21.
  3. 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus keelduva haldusakti tühistamist ja vastustaja menetluse jätkamiseks kohustamist. Kaebuse põhjendused: 1) Kaebaja on aastakümneid tegelenud Tartu maantee kuuendal kilomeetril Mõigu alevikus müügikioski pidamisega. Rae Vallavalitsus väljastas kaebajale 11.03.2003 kasutusloa. 17.02.2005 teavitati kaebajat ehitise uuest aadressist – Tartu mnt
  4. Ehitis on kantud ehitisregistrisse ning määratud on maamaks. 11.03.2008 esitas kaebaja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) kasutusloa pikendamise taotluse, mis on siiani lahendamata. 10.11.2008 ettekirjutus-hoiatusega kohustati kaebajat müügikioski likvideerima. Kaebaja on haldusakti vaidlustanud. 03.05.2010 esitas kaebaja avalduse ehitise alusele maatükile hoonestusõiguse saamiseks. 2) Vaidlustatud 25.05.2010 kiri on formaalselt õigusvastane. Vaidlustamisviite puudumine kinnitab tendentslikku suhtumist - haldusorgani eesmärgiks on eirata kaebaja õigusi. Väide menetluse jätkamise võimatuse kohta on vastuoluline ja arusaamatu. Viide ehitise riigi omandisse jätmisele on alusetu. Kaebajale kuuluva ehitise riigi omandisse jätmiseks pole õiguslikku alust, seda ei ole taotletud ja see ei ole ka asjakohane küsimus hoonestusõiguse seadmise eeltoimingute tegemisel. Kiri ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 1 ja § 56 lg 2 nõuetele, sest ei ole selge ja üheselt mõistetav, õiguslikku alust ei ole märgitud ning jääb arusaamatuks, miks on eeltoimingute jätkamisest keeldutud. 3) Kirjast tulenev seisukoht, nagu otsustaks hoonestusõiguse seadmise võimalikkuse üle Tallinna Linnavaraamet, ei vasta õigusaktidele. Vastustaja ülesanne on teha eeltoimingud, et valmistada ette toimik riigile otsustamiseks. Menetlusetapis, kus ei ole veel kogu dokumentatsioon kogutud, on asjakohatu viidata Harju Maavalitsuse seisukohale, sest maavalitsus saab teha otsustusi alles vastavas menetluses. Kohaliku omavalitsuse arvamus ei ole hoonestusõiguse seadmise menetluse lõpetamise aluseks. Eeltoimingute lõpetamiseks puudub õiguslik alus. Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korrast tulenevalt peab Tallinna linn igal juhul omapoolsed toimingud lõpule viima. Tallinna Linnavalitsuse kehtestatud korra p 14 kohaselt edastab linnavaraamet toimiku maa riigi omandisse jätmise otsustajale. Puudub regulatsioon, et toimiku edastamine sõltuks hoonestusõiguse taotleja õiguse olemasolu kohta antavast arvamusest. Vastustaja ei ole arvestanud olemasolevat olukorda ja kiri on ennatlik. Kaebaja soovib rajada püsivat ehitist. Hoonestusõigust saab seada nii olemasolevale ehitisele kui ka kinnisasjale, millel ehitis puudub ja kuhu soovitakse ehitist püstitada (asjaõigusseaduse (AÕS)
  5. osa). Kaebaja kasutusloa taotlus on veel lahendamata. Vastuseks taotlusele saadeti TLPA 03.04.2008 kiri nr 3-1/2366, milles on kasutusloa küsimust puudutatud üksnes sissejuhatavalt, kiri on suunatud ehitusloa suhtes otsuse tegemisele. Ehitise kasutamiseks loa andmist käsitlevas ainsas lauses ei ole otsustust kaebaja 11.03.2008 taotluse alusel kasutusloa andmisest või pikendamisest keelduda, vaid on üldiselt selgitatud ehitusseaduse (EhS) sisu. Olukorras, kus kasutusloa pikendamise taotlus on lahendamata, on ennatlik hoonestusõiguse seadmise eeltoimingute jätkamisest keelduda. Viide halduskohtu menetluses olevale 10.11.2008 ettekirjutus-hoiatusele nr 584 (haldusasi nr 3-10-1125) on põhjendamatu, sest hiljem on tuvastatud, et müügikiosk on püstitatud õiguslikul alusel. 2

(8)3-10-2738 Kirjas pole arvestatud, et vaidlusalusel maatükil asub asfaltplats (parkla), mis on rajatud kaebaja poolt ja ootab registrikande tegemist. Enne vastava haldusmenetluse lõppu pole hoonestusõiguse seadmise suhtes negatiivsete otsustuste tegemine põhjendatud. 4) Rikutud on kaebaja ettevõtlusvabadust. õigust kohasele haldusmenetlusele, omandiõigust ning
  1. Tallinna Linnavaraamet palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) Kaebaja leiab ebaõigesti, nagu puuduks Tallinna linnal õigus otsustada riigimaale hoonestusõiguse seadmise eeltoimingute käigus hoonestusõiguse seadmise võimalikkuse üle. Väär on ka seisukoht, nagu puuduks eeltoimingute jätkamisest keeldumiseks õiguslik alus. Vabariigi Valitsuse 08.11.1996 määrusega nr 276 kinnitatud „Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra“ (Kord) p 12 ap 2 kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud hiljemalt ühe kuu jooksul hoonestusõiguse seadmise avalduse esitamise päevast arvates kontrollima taotleja õigust taotleda hoonestusõigust. Kui taotlejal selline õigus puudub, pole kohalikul omavalitsusel alust eeltoimingute tegemist jätkata. Korra p 3 alap 1 kohaselt ei seata riigimaale hoonestusõigust maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud ehitise omaniku kasuks. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja kiosk on ajutine ehitis, mis on ühendatud maaga mööduvaks otstarbeks. Seega puudub kaebaja kasuks hoonestusõiguse seadmiseks alus. Väär on väide, nagu ei oleks kaebajat hoonestusõiguse seadmiseks eeltoimingute jätkamisest keeldumise õiguslikust alusest teavitanud, mistõttu polevat tal võimalik keeldumise õiguspärasuses veenduda. Vaidlustatud kirjas ja ka 21.06.2010 kirjas nr LV-1/3848 on kaebajale selgitatud, et riigimaale hoonestusõiguse seadmise eeltoiminguid ei ole võimalik jätkata, sest hoonestusõigust ei saa ajutise ehitise omaniku kasuks seada. Tõele ei vasta väide, nagu oleks kaebaja 11.03.2008 taotlus kasutusloa pikendamiseks lahendamata. Taotlus jäeti rahuldamata TLPA 03.04.2008 kirjaga nr 3-1/
  2. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas nr 3-08-859 leiti, et kasutusloa pikendamisest keeldumine oli õiguspärane. Seega on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et kasutusloa pikendamise küsimuses on otsus tehtud. Ka haldusasjas nr 3-10-1125 leidis Tallinna Ringkonnakohus, et kuna haldusasjas nr 3-08-859 on nii TPLA kasutusloa andmisest keeldumise otsuse tühistamise kui ka kasutusloa taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõue jäetud rahuldamata, on väär kaebaja väide, et tema kasutusloa taotlus on tänaseni lahendamata ja menetlus jätkuvalt pooleli. Kuna kasutusloa pikendamise taotluse osas on olemas jõustunud kohtuotsus, puudub vajadus kasutusloa taotlusega seonduvaid väiteid analüüsida. Ekslik ja asjakohatu on väide, et kaebajal on vastavalt AÕS-le õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist riigimaale nii olemasoleva kui ka rajatava ehitise korral. Riigimaale hoonestusõiguse seadmise õiguslikud alused ja korra sätestab Kord, mitte AÕS. Asjakohatu on tuginemine sellele, et kaebaja on TLPA 10.11.2008 ettekirjutus-hoiatuse nr 548 halduskohtus vaidlustanud. Riigimaale hoonestusõiguse seadmisel ei oma kioski likvideerimiseks tehtud ettekirjutus-hoiatuse vaidlustamine tähtsust. Määrava tähtsusega on see, et tegemist on ajutise ehitisega, mistõttu pole Korra p 3 ap-st 1 tulenevalt võimalik kaebaja kasuks hoonestusõigust seada. Vastustaja osutab, et haldusasjas nr 3-10-1125 jätsid kohtud kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse korras ettekirjutus-hoiatuse täitmise peatamiseks rahuldamata. Halduskohtu 17.05.2010 määruses hinnati kaebus ilmselgelt perspektiivituks, sest ajutise ehitise kasutusaja möödumise tõttu puudub kaebajal õigus ehitist kasutada. Ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse muutmata. Kohus on rõhutanud, et kuna kioski 3
(8)3-10-2738 näol on tegemist ajutise ehitisega, mille kasutusloa tähtaeg möödus 11.03.2008, tuleb see EhS § 40 lg 3 kohaselt lammutada või muul viisil likvideerida TLPA määratud tähtpäevaks. Ebaõige on seisukoht, nagu tulnuks eeltoimingute tegemisel arvestada asfaltplatsiga. Asfaltplats on rajatud õigusliku aluseta, selle ehitamiseks ei ole väljastatud ehitus- ega kasutusluba. Korra p 3 ap-st 3 tulenevalt ei seata hoonestusõigust õigusliku aluseta püstitatud ehitise omaniku kasuks. Seega puudub hoonestusõiguse seadmiseks alus ka juhul, kui kaebaja on asfaltplatsi omanik. 2) Vaidlustatud kiri ei riku kaebaja õigust hoonestusõiguse seadmisele, omandiõigust, õigust tegeleda ettevõtlusega ega õiguspärast ootust. Kuna kaebajal ei ole õigust hoonestusõigust taotleda, ei saa kiri õigust hoonestusõiguse seadmisele ega omandiõigust rikkuda. Ka ei saa kiri rikkuda ettevõtlusega tegelemise õigust, sest kaebajal ei ole õigust kioski ega Tartu mnt 126 maad kasutada – kioski ajutine kasutusluba on lõppenud ja seda pole võimalik pikendada. Kaebaja on kohustatud oma majandustegevuse selles kohas lõpetama mitte seetõttu, et hoonestusõiguse seadmiseks eeltoimingute jätkamisest keelduti, vaid seetõttu, et ajutise ehitise kasutusaeg on lõppenud. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas nr 3-08-859 (p 18) selgitati, et PS §-ga 31 kaitstud ettevõtlusvabadus ei hõlma isiku nõudeõigust lubada püstitada temale mittekuuluvale maale ehitisi, mida ta saaks kasutada ettevõtluse tarbes. Pealegi on kaebajal olnud piisavalt aega oma ettevõtluse ümberkorraldamiseks. Kaebajal puudub õiguspärane ootus, et ta saab jätkata ehitise kasutamist pärast Rae Vallavalitsuse 11.03.2003 korralduses nr 244 märgitud kasutusloa tähtaja möödumist, s.o pärast 11.03.2008. 3) Kaebaja väited vaidlustatud kirja võimalike vormiliste puuduste kohta ei ole keeldumise tühistamise aluseks (HMS § 57 lg 2, § 58). Vormilised puudused ei mõjutanud hoonestusõiguse seadmise taotluse lahendamise õigsust. 4. Tallinna Halduskohtu 12.09.2011 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kohtuotsuse põhjendused: 1) Vaidlustatud 25.05.2010 kirjaga keelduti Tartu mnt 126 maatükile hoonestusõiguse seadmiseks eeltoimingute jätkamisest ehk sisuliselt otsustati jätta taotletud haldusakt andmata. Tulenevalt HMS § 43 lg-st 2 on kiri seega käsitletav haldusaktina. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi (

§ 7lg 1, § 26 lg 1 p 1).

Haldusakti õiguspärasuse eeldused sätestab HMS § 54. 2) Riigimaale hoonestusõiguse seadmise eeltoimingute tegemine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Korra p 12 ap 2 kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud hiljemalt ühe kuu jooksul hoonestusõiguse seadmise avalduse esitamise päevast arvates kontrollima taotleja õigust taotleda hoonestusõigust. Kohus nõustub vastustajaga, et kui taotlejal puudub õigus taotleda hoonestusõigust, puudub kohalikul omavalitsusel alus eeltoimingute tegemise jätkamiseks. Küsimuse otsustamine ei toimu kaalutlusõiguse alusel. Vastustajal oli haldusmenetluse eeltoimingute tegijana õigus otsustada haldusakti andmise menetluse lõpetamise üle tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja asjaolust, et Korra p 3 ap 1 kohaselt oli taotleja soovitud haldusakti andmise võimatus ilmne. Korra p 3 ap 1 kohaselt ei seata riigimaale hoonestusõigust maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud ehitise omaniku kasuks. 3) Kaebaja väide müügikioski püstitamise õiguslikust alusest on asjakohatu, sest kohaldatava normi kohaselt omavad tähtsust asjaolud, et tegemist on riigimaa ja sellel asuva ajutise ehitisega. Kaebaja väitel on ajutise ehitise kasutamist võimalik uue kasutusloa alusel jätkata ja uue kasutusloa taotlus on õigusvastaselt siiani lahendamata. Väide on ümber lükatud jõustunud kohtuotsusega. Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2009 otsuses haldusasjas nr 3-08- 4

(8)3-10-2738 859 on tuvastatud, et ajutise ehitise kasutusloa andmisest (pikendamisest) keeldumine on õiguspärane. EhS § 40 lg 3 kohaselt tuleb selline ehitis lammutada või muul viisil likvideerida. Kaebajale on tehtud ettekirjutus ehitis likvideerida. Ehitise kasutusõiguse vaidlustamine muudes menetlustes ei ole jõustunud kohtuotsuse tõttu enam võimalik. Kaebaja väide Tartu mnt 126 talle kuuluva asfaltplatsi asumise kohta on asjakohatu, sest õigusliku aluseta rajatis ei anna alust riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks (Korra p 3 ap 3). 4) Kui on üheselt selge, et haldusmenetluse tulemusel ei ole võimalik soovitud haldusakti anda, siis on haldusmenetluse jätkamisest keeldumine põhjendatud. Keeldumise põhjus on kaebajale vaidlustatud haldusaktiga teatavaks tehtud. Õiguslikule alusele viite puudumine ja vaidlustamisviite puudumine kaevatavas haldusaktis ei too kaasa selle tühistamist, kuna need eksimused ei saanud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Vaidest ja kaebusest nähtuvalt on kaebaja saanud aru keeldumise põhjustest ning vaidlustamisviite puudumisele vaatamata on ta saanud oma vaide- ja kaebeõigust kasutada. 5) Kuna ajutise ehitise omaniku kasuks ei saa riigimaale hoonestusõigust seada, oli haldusorgani otsus sisuliselt õiguspärane ega saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuna tühistamistaotlus jääb rahuldamata, ei ole ka kohustamistaotluse rahuldamiseks alust.

§ 92lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. OÜ Montreaal apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohtuotsus ei tugine seadusele. Otsuses on põhjendamatult leitud, et vastustajal oli haldusmenetluse eeltoimingute tegijana õigus otsustada haldusakti andmise menetluse lõpetamise üle tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja asjaolust, et Korra p 3 ap 1 kohaselt oli ilmne, et soovitud haldusakti andmine on võimatu. Viidatud ei ole ühelegi seaduse või Korra sättele, mis annaks õigusliku aluse eeltoimingute lõpetamiseks. Korra p 3 ap 1 käsitleb hoonestusõiguse seadmist, mitte eeltoimingute tegemist või lõpetamist. Kuna eeltoimingute lõpetamiseks puudub õiguslik alus, on lõpetamine õigusvastane. Ka kohus leidis, et küsimuse otsustamine ei toimu kaalutlusõiguse alusel. Olukorras, kus on võimalik teha vaid üks ainuõige otsustus/toiming, ei saa tugineda menetlusökonoomia põhimõttele. Tulenevalt Korra p-dest 14 ja 5 sai vastustaja ainuõigeks tegevuseks olla eeltoimingute lõpuleviimine ja toimiku edastamine maa riigi omandisse jätmise otsustajale. Kirja seadusevastasus tuleneb juba ainuüksi sellest, et tegemist on haldusaktiga, s.t tehtud on kaebaja õiguste suhtes lõplik otsustus vastuolus Korra p-ga
  2. Vastustaja pädevuses on hoonestusõiguse seadmise menetluses menetlustoimingute tegemine. Haldusakti saab anda üksnes riigimaa valitseja. 2) Teises haldusasjas tehtud kohtuotsuse põhjendustele tuginemine ei ole põhjendatud. Haldusasjas nr 3-08-859 tehtud ringkonnakohtu ega halduskohtu otsustes ei ole otsustatud, et TLPA 03.04.2008 kirja nr 3-1/2366 näol oleks tegemist ajutise ehitise kasutusloa andmisest (kasutusaja pikendamisest) keeldumisega või et ajutise ehitise kasutusloa andmisest (kasutusaja pikendamisest) keeldumine oleks õiguspärane. Nimetatud kohtuasjas otsustati üksnes TLPA 03.04.2008 kirja ja kaebuses taotletu üle, kusjuures otsustes sisalduvad vastuolulised seisukohad küsimuses, millega on kirja näol tegemist. Ebaõige on tuginemine ka asjaolule, et kaebajale on tehtud ettekirjutus ehitis likvideerida. Ettekirjutuse on kaebaja vaidlustanud ning kohtumenetlus on pooleli. 5

(8)3-10-2738
  1. Tallinna Linnavaraamet palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) Kohus leidis õigesti, et vastustaja 25.05.2010 kirjas sisalduv otsus on õiguspärane ega riku kaebaja õigusi. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et kohalik omavalitsus peab jätkama hoonestusõiguse seadmiseks eeltoimingute tegemist ka siis, kui taotlejal puudub õigus hoonestusõigust taotleda. Vastustaja kordab viiteid Korra p 12 ap-le 1 ja p 3 ap-le
  2. Kohus leidis õigesti, et eeltoimingute jätkamisest keeldumisega otsustas vastustaja jätta HMS § 43 lg 2 kohaselt haldusakt andmata. Vastavalt Korra p-le 13 peab kohalik omavalitsus tegema eeltoiminguna otsuse, milles tuleb märkida hoonestusõiguse seadmise õiguslik alus viidetega maareformi seaduse (MaaRS) ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕS RakS) ning Korra vastavatele sätetele. Kuna Korra p 3 ap 1 kohaselt on kaebaja kasuks hoonestusõiguse seadmine välistatud, ei saanud vastustaja õigusliku aluse puudumise tõttu teha Korra p-s 13 sätestatud otsust. Vastustaja otsus keelduda hoonestusõiguse seadmiseks eeltoimingute jätkamisest (jätta kaebaja taotletud haldusakt andmata) on õiguspärane. On õige, et hoonestusõiguse seadmiseks eeltoimingute jätkamisest keeldumine ei toimu kaalutlusõiguse alusel. Kord ei näe ette kaalutlusruumi, vaid sätestab konkreetsed eeltoimingud ja eeldused haldusakti (Korra p 13) andmiseks. Kui haldusakti andmise eeldused puuduvad, ei saa kohalik omavalitsus haldusakti anda. Seega ei saa haldusakti andmiseks eelduste puudumise korral valida eeltoimingute jätkamise ja lõpetamise vahel, vaid peab eeltoimingud lõpetama ja jätma haldusakti andmata. Eelnevat arvestades on ebaõige kaebaja seisukoht, et haldusakti andmata jätmise otsuse (HMS § 43 lg 2) tegemine on vastuolus Korra p-ga
  3. Samuti on väär kaebaja seisukoht, et vastustaja oleks pidanud hoonestusõiguse seadmiseks õigusliku aluse puudumisele vaatamata eeltoimingud lõpule viima ning edastama toimiku maa riigi omandisse jätmise otsustajale lähtuvalt Korra p-dest 14 ja
  4. 2) Vaidlust ei ole asjas tähtsust omavate asjaolude üle, et tegemist on riigimaa ja sellel asuva ajutise (mööduvaks otstarbeks püstitatud) ehitisega. Kuna korra p 3 ap 1 kohaselt sellise ehitise omaniku kasuks hoonestusõigust ei seata, pole kaebajal õigust hoonestusõiguse seadmist taotleda. Seetõttu ei oma kasutusloa pikendamata jätmise ja ehitise likvideerimise ettekirjutuse vaidlustamisega seotud väited käesolevas asjas tähtsust. Ka ei ole ehitise kasutusõiguse üle vaidlemine jõustunud kohtuotsuse tõttu enam võimalik (haldusasi nr 3-08859) ning ehitis tuleb EhS § 40 kohaselt lammutada või muul viisil likvideerida. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  6. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vastustajal puudus õiguslik alus eeltoimingute tegemise lõpetamiseks. Selliseks õiguslikuks aluseks ei saa kaebaja arvates olla kohtu osutatud menetlusökonoomia põhimõte ja Korra p 3 ap
  7. Kaebaja leiab, et vastustaja pidanuks igal juhul eeltoimingud lõpule viima ja edastama toimiku pädevale organile otsustamiseks, sest vastustajal haldusakti andmise pädevus puudub. Kaebaja seisukohaga, et vastustajal puudus eeltoimingute jätkamisest keeldumiseks õiguslik alus ja haldusakti andmiseks pädevus, ringkonnakohus ei nõustu. On õige, et vastavalt Korra p-le 5 on riigimaale hoonestusõiguse seadmise otsustajaks ja hoonestusõiguse tingimuste 6
(8)3-10-2738 määrajaks riigimaa valitseja, kes on ühtlasi hoonestusõiguse seadja. Hoonestusõiguse seadmise otsus on lõplik haldusakt. Kord aga sätestab kohaliku omavalitsuse eeltoimingud. Muu hulgas on eeltoimingud sätestatud Korra p-des 12-
  1. Korra p 12 näeb ette, et hoonestusõiguse seadmiseks esitatud avalduse alusel kohalik omavalitsus avab hoonestusõiguse seadmise toimiku, kontrollib taotleja õigust taotleda hoonestusõigust, määrab kindlaks ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.06.1996 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrale“, selgitab ehitise eeldatava püsimise aja, kogub tema poolt vajalikuks peetavate asutuste kooskõlastused ja seisukohad. Korra p 13 näeb ette, et kogutud dokumentide alusel langetab kohalik omavalitsus otsuse, milles peab olema sätestatud hoonestusõiguse seadmise õiguslik alus viidetega MaaRS ja AÕS RakS ning Korra vastavatele sätetele, hoonestusõigusega koormatava maatüki aadress, suurus ja katastritunnus; katastriüksuse sihtotstarve, hoonestusõiguse tähtaeg, ehitiste loetelu, maa maksustamishind, taotlused servituutide või kasutuspiirangute seadmiseks koos viidetega sätetele, andmed isiku kohta, kelle kasuks hoonestusõigus seatakse, muud tingimused. Korra p 14 kohaselt teeb kohalik omavalitsus oma otsuse avalduse esitanud isikule või isikule, kelle kasuks seatakse hoonestusõigus, teatavaks ning saadab selle koos hoonestusõiguse seadmise toimikuga riigimaa valitsejale. Korra p 13 kohane otsus on hoonestusõiguse seadmise otsuse suhtes eelhaldusakt (HMS § 52 lg 1 p 2), mille andmise üheks eelduseks on hoonestusõiguse seadmiseks õigusliku aluse olemasolu. Korra p-st 12 tuleneb kohaliku omavalitsuse kohustus kontrollida taotleja õigust taotleda hoonestusõigust. Korra p 3 ap-st 1 tuleneb, et hoonestusõigust ei seata maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud ehitise omaniku kasuks. MaaRS § 6 lg-st 31 tuleneb, et MaaRS tähenduses ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid. Sellised ehitised kõrvaldab omanik kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Seega olukorras, kus kohalik omavalitsus tuvastab, et õigusaktid ei võimalda riigimaale hoonestusõigust seada, on kohalikul omavalitsusel õigus ja ka kohustus keelduda eeltoimingute jätkamisest ning Korra p-s 13 sätestatud eelhaldusakti andmisest. Eelhaldusakti andmisest keeldumine on HMS § 43 lg 2 kohane haldusakt, mille andmisega haldusmenetlus lõpeb.
  2. Halduskohtule esitatud kaebus tugines muu hulgas väitele, et hoonestusõiguse seadmise eeltoimingute jätkamisest keeldumine on ennatlik olukorras, kus kaebaja kasutusloa pikendamise taotlus on lahendamata. Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2009 jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-08-859 on halduskohtu hinnangul ümber lükatud kaebaja seisukoht, et tema 11.03.2008 taotlus kasutusloa andmiseks või pikendamiseks on jätkuvalt lahendamata. Halduskohus leidis, et ringkonnakohtu viidatud otsusega on tuvastatud, et ajutise ehitise kasutusloa andmisest (kasutusaja pikendamisest) keeldumine on õiguspärane. Kaebaja halduskohtu järeldusega ei nõustu, leides, et haldusasjas nr 3-08-859 pole kohtud otsustanud, et TLPA 03.04.2008 kirja näol oleks tegemist ajutise ehitise kasutusloa andmisest (kasutusaja pikendamisest) keeldumisega ja et keeldumine on õiguspärane, samuti sisaldavad kohtuotsused vastuolulisi seisukohti küsimuses, millega kirja näol tegemist on. Kaebajaga ei saa nõustuda. Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2009 otsusest haldusasjas 3-08859 nähtub, et OÜ Montreaal esitas kohtule kaebuse TLPA 03.04.2008 kirjas nr 3-1/2366 väljendatud keelduva otsuse tühistamiseks ning TLPA kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja 11.03.2008 taotlus kasutusluba pikendada. Kaebaja leidis, et tegemist on keelduva haldusaktiga ning kasutusloa andmisest keeldumine rikub tema õigusi. Ringkonnakohus jättis OÜ Montreaal apellatsioonkaebuse halduskohtu 22.10.2008 otsuse tühistamiseks rahuldamata, märkides otsuse põhjendava osa p-s 21: „Eeltoodud põhjendustel oli Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.04.2008 kirjas väljendatud keeldumine kaebuse esitaja kioski 7
(8)3-10-2738 kasutusloa ja kasutusaja pikendamisest õiguspärane. Seetõttu puudub alus apellatsioonkaebuse ja kaebuse rahuldamiseks.“ Ringkonnakohtu otsusest nähtub üheselt mõistetavalt, et kohus käsitles TLPA kirja kaebaja 11.03.2008 taotluse rahuldamisest keelduva haldusaktina ja leidis, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane.
  1. Kaebaja peab ebaõigeks tuginemist ka asjaolule, et talle on tehtud ettekirjutus ehitis likvideerida. Kaebaja osutab, et ta vaidlustas ettekirjutuse ja kohtuvaidlus on pooleli. Ringkonnakohus märgib, et käesolevaks ajaks on OÜ Montreaal kaebus TLPA 10.11.2008 ettekirjutus-hoiatuse nr 584 tühistamiseks jõustunud kohtulahenditega haldusasjas nr 3-101125 jäetud rahuldamata (Tallinna Halduskohtu 04.05.2011 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 06.10.2011 otsus). Sõltumata asjaolust, et kaebaja ettekirjutus-hoiatuse kohtus vaidlustas, oli käesolevas asjas vaidlustatud eelhaldusakti andmise ajal tegemist kehtiva haldusaktiga (kohus ei peatanud haldusakti kehtivust), muu hulgas millele võis vastustaja ja ka halduskohus käesolevas asjas tugineda. Samas nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et hoonestusõiguse seadmisel tähtsust omava küsimuse lahendamisel, kas tegemist on ajutise ehitisega, ei oma ehitise likvideerimiseks ettekirjutuse tegemine ja selle vaidlustamine määravat tähtsust.
  2. Eelneva põhjal ja

§ 200

p 1 alusel jääb OÜ Montreaal apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.09.2011 otsus muutmata. 12. Kehtiva

§ 285

lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse enne uue

jõustumist (s.o kuni 31.12.2011) tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud

-s sätestatut. Varasema

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna halduskohus tegi otsuse kaebaja kahjuks ja ringkonnakohus jätab otsuse muutmata, peab menetluskulud kandma kaebaja.

§ 92

lg 1 alusel jääb kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulu – 12.10.1011 tasutud riigilõiv 15.97 eurot – kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud varasema

§ 93

lg 1 ja kehtiva

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda. Oliver Kask Silvia Truman Ruth Virkus 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.