← Eesti

3-10-786/15

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-786 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Sergei Jerini kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu
  2. juuni
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Jerini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
  4. juuni
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. EDASIKAEBAMISE KORD ASJAOLUD
  6. 16.03.
  7. a esitas kinnipeetav Sergei Jerin Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt on õigusvastased vangla toimingud, mis seisnesid S. Jerini 01.03.
  8. a duši all käimise võimalusest ja 04.03.
  9. a lõunasöögist ning jalutuskäigust ilmajätmises. Põhjendatud huviks märgib S. Jerin kavatsuse nõuda tulevikus vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist.
  10. Tartu Halduskohus jättis 28.06.
  11. a määrusega S. Jerini kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on kohtupraktikas HKMS § 11 lg 31 p-le 5 antud tõlgendus kohaldatav ka juhul, kui kohus jätab kaebuse HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata. Viru Vangla vastusest kaebusele selgub, et esmaspäeval 01.03.2010 võimaldati S. Jerinile duši all käimist ajavahemikul kell 14.45-16.
  12. Kuigi osakond oli sel päeval lukustatud Viru Vangla 22.02.
  13. a käskkirja nr 1.1.-4/56 alusel, toimus kinnipeetavatele duši all käimise võimaldamine tavapärasel ajavahemikul. Duši all käimine on kinnipeetava oma vaba valik ning kui S. Jerin jättis 01.03.2010 ise pesemisvõimaluse kasutamata, siis on see tema enda, mitte vangla tekitatud ebamugavus. Kinnipeetaval on kambris ka kraanikauss ja soe vesi. Seega oli kaebajal võimalik isikliku hügieeni eest soovi korral ka kambris hoolitseda. Uus võimalus duši alla minna oli kaebajal 04.03.2010 ajavahemikul kell 17.45-19.
  14. Kuigi S7 osakond oli 04.03.
  15. a lukustatud, toimus kinnipeetavatele jalutuskäikude võimaldamine tavapärasel ajal. Värskes õhus viibimiseks ettenähtud aeg ei kattunud ka kohtuistungi ajaga, seega oli kinnipeetavale jalutuskäigule minemine võimaldatud, kui kinnipeetav seda soovis. Kuna S. Jerinil toimus 04.03.
  16. a ajavahemikul kell 12.00-14.50 Tallinna Halduskohtu videokonverentsi istung Viru Vangla videokonverentsi ruumis ja lõunasöögi aeg oli kinnipeetava istungilt naastes lõppenud, ei olnud vanglal talle enam võimalik sooja toitu pakkuda. S. Jerinil ei tulnud aga toiduta olla ebamõistlikult kaua, mis oleks võinud alandada kinnipeetava inimväärikust või tekitada kahju sel määral, et võimalik tekkinud kahju tuleks kaebajale hüvitada just rahaliselt. Vastavalt Viru Vangla kodukorra p-s 6.8 sätestatule toimus õhtusöök ajavahemikul kell 17.00-17.45 ja seda kaebajale ka võimaldati. Vangla on S. Jerini ees ka tekkinud ebameeldivuste pärast vabandanud. S. Jerinil puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ning seega on kaebus ilmselgelt perspektiivitu. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  17. S. Jerin esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 28.06.
  18. a määrus. Määruskaebuse kohaselt ei saa rääkida kaebuse perspektiivitusest kui duši, lõunasöögi ja jalutuskäigu võimaldamine kinnipeetavale on vanglale kohustuseks. Vangla vabandus ei ole mingi kahju hüvitamine. Kui vangla tahaks, oleks ta lahendanud probleemi kompromissi teel veel samal päeval kui kaebaja lõunasöögist ilma jäeti. Halduskohtu põhjendused ei puutu asjasse ja ei oma kaebuse sisu juures tähtsust. Vangla on valetanud ja moonutanud faktilisi asjaolusid ning vangla põhjendused ei puutu faktilistesse asjaoludesse. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  19. Viru Vangla palub jätta S. Jerini määruskaebuse rahuldamata ning nõustub täielikult halduskohtu määruses toodud seisukohtadega, kuna määruskaebuses toodud väited ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  20. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28.06.
  21. a määrus tuleb jätta muutmata ning S. Jerini määruskaebus rahuldamata.
  22. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb nii HKMS § 11 lg 31 p 5 kui ka HKMS § 23 lg 3 p 1 sisustada lähtudes HKMS §-st
  23. Kohus võib kaebuse neil alustel üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses. Tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi (vt Riigikohtu määrused haldusasjades nr 3-3-1-9-08, nr 3-3-1-45-08, nr 3-3-1-53-08 ja nr 3-3-1-20-10).
  24. Kaebaja väitel ei võimaldatud talle 01.03.2010 duši all käimist seoses kambrite õigusvastase lukustamisega alates 21.02.2010 (tl 2). 07.03.2010 Viru Vangla direktorile saadetud taotlus-kaebuses märgib S. Jerin, et 01.03.2010 toimus sektoris S7 asjade läbiotsimine, mistõttu jäi ta ilma võimalusest duši alla minna (tl 51). 2 VangS § 50 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas võimaldada dušši, sauna või vanni. S. Jerin oli 01.03.2010 seisuga paigutatud Viru Vangla S8 hoone osakonda S7 kambrisse nr
  25. Viru Vangla S8 eluhoone pesemisaegade graafiku kohaselt võimaldati S7 osakonnas duši all käimist esmaspäeviti 14.45-16.45 ja neljapäeviti 17.45-19.45 (tl 47). Vangla vastuse kohaselt võimaldati esmaspäeval, 01.03.2010, S. Jerinile duši all käimist ajavahemikul 14.45-16.45, olenemata sellest, et osakond oli lukustatud Viru Vangla 22.02.
  26. a käskkirja nr 1.1.-4/56 alusel (tl 42 p). Vastuses leitakse, et duši all käimine on kinnipeetava enda vaba valik ning kui S. Jerin jättis 01.03.2010 ise pesemisvõimaluse kasutamata, siis on see tema enda, mitte vangla poolt tekitatud ebamugavus. Lisaks sellele oli kambris kraanikauss ja ööpäevaringselt on Viru Vangla kambrites tagatud soe vesi. Seega oli kaebajal võimalik isikliku hügieeni eest hoolitseda ka kambris. Uus võimalus duši all käia oli kaebajal juba 04.03.2010 ajavahemikul 17.45-19.
  27. Vastustaja esitas vastuväidete kinnituseks ka Viru Vangla finants- ja majandusosakonna peaspetsialist V.K. õiendi selle kohta, et vangla eluhoonete kambrites on ööpäevaringselt sooja vee varustus tagatud (tl 49). Vangla vastusest ei nähtu aga selgitusi selle kaebaja väite osas, et 01.03.2010 jäi ta duši all käimise võimalusest ilma samal ajal kambrites toimunud asjade läbiotsimise tõttu. Olenemata sellest nõustub ringkonnakohus siiski halduskohtuga, et isegi juhul, kui kaebaja ei saanud ühel või teisel põhjusel 01.03.2010 duši alla minna, on selles osas tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega. Kuna vangla poolt esitatud erinevate eluhoonete pesemisgraafiku järgi võimaldatakse kinnipeetavatele duši all käimist kahel korral nädalas, siis oli S. Jerini suhtes VangS §-st 50 lg 2 tulenev kohustus täidetud isegi juhul, kui ta tõesti ei saanud 01.03.2010 duši alla minna. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja väitnud, et ta ei saanud ajavahemikul 01.03.2010-07.03.2010 ühelgi selleks ettenähtud ajal duši alla minna. Ka 16.03.2010 esitatud kaebuses on S. Jerin märkinud, et ta ei saanud duši alla minna üksnes 01.03.2010, kirjutades kaebuses muuhulgas, et alates 21.02.2010 kuni 15.03.2010 ta kambrist väljas ei käinud, va jalutamas, helistamas ja duši all.
  28. Kaebuse esitaja väitel ei võimaldatud talle 04.03.2010 ühetunnist jalutuskäiku värskes õhus. VangS § 55 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavatele jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks kord päevas. Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et jalutusaegade graafiku kohaselt on S7 osakonnas värskes õhus viibimiseks ettenähtud aeg kell 09.00-10.
  29. Kuigi osakond oli 04.03.2010 lukustatud, toimus kinnipeetavatele jalutuskäikude võimaldamine tavapärasel ajal. Vangla selgituste kohaselt ei kattunud S7 osakonna kinnipeetavate jalutusaeg sel päeval ka videokonverentsi teel toimunud kohtuistungi ajaga kell 12.00-14.50, millest S. Jerin osa võttis. Seetõttu oli kinnipeetavale tegelikult jalutuskäigule minek tagatud, kui ta seda soovis. 07.03.2010 Viru Vangla direktorile saadetud taotlus-kaebuses märgib S. Jerin, et 04.03.2010 ei saanud ta hommikul jalutama minna, sest vanglaametnikud ei olnud talle teatanud, et algselt kell 10.00 algama pidanud kohtuistung on edasi lükatud kella 12.00-le ja selle info sai ta teada alles pärast kohtusse helistamist umbes kell 10.
  30. Pärast seda oli valvur lubanud kaebajale võimaldada jalutuskäigu päeva jooksul hiljem, kuid ei teinud seda. Seega ei ole 04.03.2010 kaebajale jalutuskäigu väidetav võimaldamata jätmine olnud seotud sellega, et S7 osakonna kambrid olid alates 21.02.2010 kuni 15.03.2010 lukustatud 22.02.
  31. a käskkirja nr 1.1-4/56 alusel, mis tunnistati Tartu Halduskohtu 04.05.
  32. a otsusega õigusvastaseks. Ka selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et isegi juhul, kui kaebaja ei saanud 04.03.2010 jalutama minna tulenevalt sellest, et tekkis segadus kohtuistungi aegadega, on mittevaralise kahju nõude esitamise eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu. Jättes kaebajale jalutuskäigu võimaldamata, rikkus Viru Vangla küll VangS § 55 lg-t 2, kuid arvestades seda, et kaebuse kohaselt oli tegemist kogu lukustatud kambris viibimise perioodil ainsa juhuga, kui kaebajale jalutuskäiku ei võimaldatud, siis ei ole tegemist kaebaja inimväärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 mõistes sellises ulatuses, et see tooks vältimatult kaasa mittevaralise kahju hüvitamise rahas. Kinnipeetava inimväärikust alandavaks saab siiski pidada üksnes isiku 3 selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebuses väidetud ühekordset VangS § 55 lg 2 nõude rikkumist vangla poolt käsitada kaebaja inimväärikuse intensiivse riivena. Seetõttu oleks perioodil 21.02.2010-15.03.2010 ühel päeval kaebajale jalutuskäigu võimaldamata jätmise tõttu esitatav mittevaralise kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu. Kui kahjunõue on ilmselgelt perspektiivitu, siis võib kahju hüvitamise nõude esitamise soovi tulevikus põhjendatud huvina kõrvale jätta (vt Riigikohtu 18.02.
  33. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-88-09). Muud põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole kaebaja kohtumenetluses välja toonud.
  34. Vastavalt Viru Vangla kodukorra p-s 6.8 sätestatud S8 hoones paiknevate kinnipeetavate tööpäevade päevakavale, toimub lõunasöök selles hoones ajavahemikul 12.00-12.
  35. Vaidlust ei ole selles, et S. Jerinil toimus vanglas 04.03.2010 ajavahemikul 12.00-14.50 Tallinna Halduskohtu videokonverentsi istung. Haldusasjas puudub vaidlus ka selle üle, et 04.03.2010 jäi kaebaja lõunasöögist ilma, kuna lõunasöögi aeg oli kinnipeetava istungilt naastes juba lõppenud, mistõttu ei olnud vanglal talle enam võimalik sooja toitu pakkuda. Viru Vangla möönab oma vastuses, et lõunasöögist ilmajäämine kohtuistungi tõttu võis kinnipeetavale põhjustada ebamugavusi, kuid see ebamugavus ei olnud vangla poolt tahtlikult põhjustatud. 05.04.2010 on vangla vastanud S. Jerini märgukirjale, milles selgitab, et vangla arvestab edaspidi kaebaja tähelepanujuhtimisega sellele, et kohtuistungi tõttu jäi ta 04.03.2010 lõunasöögist ilma ning püüab edaspidi selliseid olukordi vältida. 13.05.2010 vastuses nr 1.2-2/18747 vabandas Viru Vangla kaebaja ees talle tekkinud ebamugavuste pärast (tl 42 p). Ka selles osas on kaebaja tuvastamiskaebuse põhjendatud huviks olnud hilisem mittevaralise kahju nõude esitamine vangla vastu ning kaebaja leiab, et 04.03.2010 teda õigusvastaselt lõunasöögist ilma jättes alandati sellega tema inimväärikust. Riigikohtu halduskolleegium on 17.06.
  36. a lahendi nr 3-3-1-41-10 p-des 23-24 viidanud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, milles on märgitud, millist käitumist on võimalik pidada väärikuse alandamiseks. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks täielikku sotsiaalset isolatsiooni, erivajaduste ignoreerimist arstiabi andmata jätmist, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamist, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta jms. Käesolevas vaidluses tuvastatud ja arvesse võetud asjaolude pinnalt (lõunasöögita jäeti eksituse tõttu ja vaid ühel korral, mitte korduvalt, vangla on oma eksimusest aru saanud ja kaebaja ees vabandanud ning lubanud võtta tarvitusele meetmed, et edaspidi selliseid olukordi vältida, lõunasöögi vahelejäämine võis põhjustada üksnes lühiajalist ebamugavustunnet, sest 2-3 tundi pärast kohtuistungi lõppu sai S. Jerin juba vanglas õhtusööki) ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjust järelduseks, et S. Jerini Viru Vanglas ühel päeval ilma lõunasöögita jäämine tõi talle kaasa väärikuse alandamisena käsitatavaid kannatusi. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et Viru Vangla ei ole põhjustanud kaebajale väärikuse alandamise läbi mittevaralist kahju, mis tuleks tingimata hüvitada rahas ning seega oleks võimalik hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu, mis tähendab ka sellega seoses esitatud tuvastamiskaebuse ilmselget perspektiivitust. Einar Vene Agu Timmi 4 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.