3-11-344/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 20.03.2012, Tartu Haldusasja number 3-11-344 Haldusasi OÜ Bastet Holding kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 29.12.

1. a maksuotsuse nr 12.2-3/3023-39 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 07.03.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Bastet Holding määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Bastet Holding Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 07.03.
3. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
4. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus koostas 08.07.2010 maksuotsuse nr 12.23/3023-38, millega jäeti OÜ Bastet Holding poolt deklareeritud käibemaksu enammakse maksustamisperioodi jaanuar 2010 kohta summas 114 109 krooni tagastamata. OÜ Bastet Holding esitas 09.08.2010 nimetatud otsusele vaide. Maksu- ja Tolliamet rahuldas 23.09.
5. a vaideotsusega nr 6-1/435-3 OÜ Bastet Holding vaide ja saatis asja Lõuna maksu- ja tollikeskusele uuesti otsustamiseks. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus tegi 29.12.2010 uue maksuotsuse nr 12.2-3/3023-39, millega kohustas OÜ-d Bastet Holding tasuma Maksu- ja Tolliametile käibemaksu kokku 2 033 650 krooni, s.o 129 973,92 eurot. Maksu- ja Tolliamet postitas maksuotsuse 29.12.2010 ning seda püüti posti poolt kaebajale üle anda 30.12.
6. Teade tähtkirja kohta trükiti 30.12.2010 ning jäeti kaebaja postkasti 31.12.
8. 09.02.2011 esitas OÜ Bastet Holding Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 29.12.
9. a maksuotsuse nr 12.2-3/3023-39 tühistamiseks. Kaebusest tulenevalt saadeti nimetatud maksuotsus tähtkirjaga kaebaja registrisse kantud aadressile ning kaebaja seaduslik esindaja sai maksuotsuse kätte 10.01.
11. Vastustaja vastuse kohaselt on OÜ Bastet Holding kaebuse Tartu Halduskohtule esitanud kaebetähtaega rikkudes.
12. Kaebaja leiab oma 22.02.
13. a seisukohas kaebuse tähtaegsuse osas, et kaebus on esitatud tähtaegselt, s.o 30 päeva jooksul maksuotsuse teatavakstegemisest. Kuna tegemist oli tähtkirjaga, siis seda kirja ei võtnud vastu büroohoones töötav administraator, OÜ Bastet Holding ainus juhatuse liige oli aga lapse haigestumise tõttu kodus. Sellest oli tingitud ka tähtkirja kohta teate saamise viibimine kuni 10.01.
14. Kaebaja leiab, et kui halduskohus ei pea kaebust tähtaegselt esitatuks, siis tuleks kaebetähtaeg ennistada põhjusel, et maksuhaldur on maksuotsuse vaidlustamisviites andnud kaebajale juhised kohtusse pöördumise tähtaegade osas, millest kaebaja ka juhindus. Samuti leiab kaebaja, et kaebetähtaja ennistamise aluseks on tema viibimine lapse haigestumisega seoses töökohast eemal.
15. Halduskohus luges oma 07.03.
16. a määrusega kaebuse mittetähtaegselt esitatuks. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt näeb maksukorralduse seadus (MKS) ette erisuse maksuotsuse kättetoimetamise osas juriidilisele isikule või asutusele. MKS § 54 lg 6 kohaselt loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Vastustaja on maksuotsuse postitanud 29.12.2010 ning seda on postitöötajate poolt püütud kaebajale üle anda 30.12.
17. Teade tähtkirja kohta on trükitud 30.12.2010 ning jäetud postkasti 31.12.
18. Halduskohus asus seisukohale, et tulenevalt eelnevast ning Riigikohtu seisukohast haldusasjas nr 3-3-1-75-05 saab lugeda kaebuse kättetoimetatuks 31.12.
19. Sellest ajast hakkas kulgema ka halduskohtusse esitamise 30-päevane tähtaeg ning viimaseks halduskohtusse kaebuse esitamise päevaks oli 31.01.
20. Kaebetähtaja kulgema hakkamine ei sõltu sellest, millal isik reaalselt tutvub saadud haldusaktiga, vaid hakkab kulgema siis, kui haldusakt on jõudnud isiku mõjusfääri ja tal on tekkinud reaalne võimalus tutvuda haldusakti sisuga. Halduskohus ei pidanud kaebetähtaja ennistamist põhjendatuks. Halduskohus märgib, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast haldusasjas 3-3-1-10-04 peab juriidiline isik oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest ning, jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid ei jõua temani. Samuti pidi kaebaja posti vastuvõtmise korraldamisel arvestama sellega, et tal on ainult üks töötaja. Halduskohus leiab, et kaebaja on jätnud tähtkirjade vastuvõtmise korraldamata, mistõttu tuli tal ka vastavate tagajärgedega arvestada. Lisaks märgib halduskohus, et kaebaja pidi olema eriliselt hoolas posti vastuvõtmisel, kuna kaebaja oli teadlik, et maksuhaldur oli varasema tema suhtes tehtud maksuotsuse vaideotsusega kehtetuks tunnistanud ning saatnud uueks läbivaatamiseks Lõuna maksu- ja tollikeskusele. Halduskohtu arvates ei ole tähtaja ennistamise objektiivseks aluseks ka asjaolu, et kaebajal haigestus laps ja ta pidi koju jääma, kuna ka sel juhul oli kaebajal võimalik ja vajalik korraldada posti vastuvõtmise äriühingu registrisse kantud aadressil. Halduskohus pidas põhjendamatuks kaebaja väidet, et vastustaja on kaebaja maksuotsuse vaidlustamisviitega eksitusse viinud. Vastustaja on maksuotsuses õigesti viidanud MKS § 152 lg-le 2 ja halduskohtumenetluse seadustiku (kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni, HKMS) § 9 lg-le 1, samuti olid kaebajal kaebuse esitamise ajal lepingulised esindajad, kelle käest oleks kaebaja võinud küsida vajalikku õigusabi kaebetähtaegade tõlgendamise osas. 2 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
21. OÜ Bastet Holding esitas 16.03.2011 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 07.03.
22. a kohtumäärus, lugeda OÜ Bastet Holding kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 29.12.
23. a maksuotsusele nr 12.2-3/3023-39 tähtaegselt esitatuks ning võtta kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 29.12.
24. a maksuotsusele nr 12.2-3/3023-39 menetlusse. Määruskaebuse kohaselt võis kaebaja ainuke töötaja ja juhatuse liige ainukesena anda hinnangu postisaadetise tähtsuse kohta, kuid objektiivsetel põhjustel ei edastatud talle teavet haldusakti kohta. Kaebaja on tavaposti vastuvõtmise korraldanud büroohoones asuva administraatori kaudu, aga tähtkirja administraator millegi pärast vastu ei võtnud. Kuna kaebaja ei olnud teadlik, et maksuhaldur on adresseerinud temale haldusakti ega sellist teadmist ei võinud temalt ka õiguspäraselt oodata, siis ei olnud tal ka võimalik sellele anda igakülgset hinnangut, et otsustada, kas maksuotsus rikub või ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja on seisukohal, et kui isikul ei ole teavet teda puudutava haldusakti kohta, siis ei saa ka lugeda, et haldusakt oleks teatavaks tehtud. Kaebaja leiab, et antud juhul oli kaebaja seadusliku esindaja lapse haigusest tingitud põhjendatud eemalviibimine ettevõtte registrijärgsest asukohast objektiivseks põhjuseks, mille puhul, vaatamata sellele, et juriidiline isik on oma registrijärgsel aadressil pidevalt ja piisavalt hoolitsenud posti vastuvõtmise eest, ei jõudnud haldusaktid temani. Samuti leiab kaebaja, et maksuotsuses esitatud vaidlustamisviitest lähtudes tegi ta eksliku järelduse, et kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema maksuotsuse kättesaamisest, kuna maksuhaldur ei olnud pidanud vajalikuks märkida maksuotsuses kaebusega Tartu Halduskohtu poole pöördumise aja algust. Kaebaja on määruskaebusele lisanud ka kaebaja seadusliku esindaja lapse haigust tõendava dokumendina Haabersti Perearstikeskus OÜ arsti K.T. poolt 10.01.2011 väljastatud tõendi.
25. Vastustaja palub oma vastuses määruskaebusele jätta rahuldamata OÜ Bastet Holding määruskaebus ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu 07.03.
26. a määrus. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kaebaja oli teadlik tema suhtes toimuvast maksumenetlusest. Samuti leiab vastustaja, et maksukohuslasel on võimalik määrata ennast esindama lepinguline esindaja, kui seaduslikul esindajal ei ole võimalik oma kohustusi täita. Tähtkirja eripäraks ongi see, et juriidilisele isikule on selliselt edastatud haldusakt võimalik kätte toimetada ka siis, kui konkreetsel hetkel ei ole juriidilise isiku esindajale võimalik äriregistrisse kantud aadressil kirja üle anda. See, et kaebaja seaduslik esindaja teatise jätmise ajal kaebaja registrijärgsel aadressil ei viibinud, ei välista fakti, et haldusakt kaebajani jõudis. Vastustaja on seisukohal, et määruskaebusele lisatud Haabersti Perearstikeskuse OÜ arsti Kristel Tamm poolt 10.01.2011 väljastatud tõendi näol ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga, mis tõendaks juhatuse liikme eemalviibimist. Osaühingule haldusakti kättetoimetamine ei ole sõltuvuses sellest, kas kaebaja juhatuse liige tähtkirja saabumise kohta teatise jätmise ajal kohal viibis või millal teatise alusel postiasutusse pöördutakse. Kaebajal oli võimalik igal ajahetkel tuvastada, mis kuupäeval maksuotsus talle kätte toimetati ning sellest algas ka kaebetähtaja kulgemine. Vastustaja juhib oma vastuses tähelepanu ka asjaolule, et kaebetähtaja ennistamine on seatud sõltuvusse tähtaja möödalaskmise põhjustest. Seega peab olema mõjuv põhjus, mille esinemisel on võimalik kaebetähtaja ennistamine, otseses seoses võimalusega esitada kaebus tähtaegselt. Kaebaja ei ole esitanud mõjuvat põhjust kaebetähtaja möödalaskmise põhistamiseks, vaid on põhistanud üksnes seda, miks on tähtkirja saabumise teatise alusel postiasutusse pöördutud alles 10.01.
27. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
28. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata.
29. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega, kuid märgib määruskaebuse esitajale vastuseks järgmist. Kaebaja on ühe mõjuva põhjusena tähtaja ennistamiseks toonud asjaolu, et ta viibis seoses lapse haigestumisega tähtkirja saabumise ajal töökohast eemal. Kaebaja esitas ringkonnakohtule koos apellatsioonkaebusega ka perearsti poolt väljastatud tõendi selle kohta, et kaebaja põetas haiget last perioodil 03.01-10.01.2011, kusjuures kuupäev 02.01.2011 oli pühapäev. 30-päevane tähtaeg kaebuse halduskohtusse esitamiseks hakkas kulgema järgmisel päeval pärast tähtkirja kohta teate jätmist kaebaja postkasti s.o 01.01.
30. Kaebaja sai teate tähtkirja kohta kätte väidetavalt 10.01.2011, kui tuli pärast lapsega kodus viibimist tööle. Ringkonnakohus leiab, et nende 10 päeva jooksul, mil kaebaja väidetavalt lapsega kodus viibis, oli kaebajal objektiivselt võimalik haldusaktiga tutvuda ega nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et haldusakt jõudis kaebaja seadusliku esindaja mõjusfääri alles pärast seda, kui kaebaja saabus tööle. Haldusakti hilisem kättesaamine oli tingitud kaebaja kui juriidilise isiku ainsa esindaja enda tegevusetusest posti korraldamisel, mistõttu peab vastutust haldusakti hilisema kättesaamise osas kandma kaebaja ise. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebaja pidi olema teadlik tema suhtes tehtavast maksuotsusest, kuna maksuhaldur oli varasema tema suhtes tehtud maksuotsuse vaideotsusega kehtetuks tunnistanud ning saatnud uueks läbivaatamiseks Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskusele, ning pidi seetõttu olema just hoolas posti vastuvõtmisel.
31. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja viibimine töökohast eemal võis reaalselt takistada kaebuse esitamist üksnes esimese 10 päeva jooksul 30-päevasest kaebetähtajast. Riigikohus on oma varasemates lahendites (3-3-1-65-09 ja 3-3-1-10-04) sidunud mõjuva põhjuse olemasolu kaebuse mittetähtaegseks esitamiseks püsiva takistusega kaebuse esitamiseks. Käesoleval juhul ei saa pidada kaebaja viibimist lapsega kodus kaebetähtaja esimese 10 päeva jooksul püsivaks takistuseks kaebuse esitamiseks, kuna kaebaja seisukohtadest ei tulene, et tal oleks esinenud takistusi kaebuse esitamiseks ülejäänud kaebetähtaja jooksul alates 10.01.
32. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtegi asjaolu ega tõendit, mida võiks käsitleda takistusena kaebuse esitamiseks perioodil 10.01.2011 kuni 31.01.
34. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud seisukohaga, et maksuotsuses esitatud vaidlustamisviide eksitas kaebajat kaebetähtaja arvestamisel. Kuigi maksuotsuses ei olnud märgitud halduskohtu poole pöördumise aja algust, oli maksuotsuses korrektselt viidatud vaidlustamise aluseks olevatele seadusesätetele. HKMS § 9 lg-s 1 märgitud tähtaeg kaebuse esitamiseks halduskohtule hakkab kulgema haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 lg 2 p 1 kohaselt tehakse haldusakt isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi, teatavaks kättetoimetamisega. MKS
35. peatükis on sätestatud dokumentide kättetoimetamise kohta eriregulatsioon, mis antud juhul ka kohaldub. Seega kohaldub kaebajale maksuotsuse kättetoimetamise osas MKS § 54 lg 6, mille kohaselt loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebetähtaegade tõlgendamisel said kaebajale abiks olla ka tema lepingulised esindajad, 4 mistõttu ei saa nõustuda kaebaja väitega, et maksuotsuses sisalduv vaidlustamisviide oli kaebajat eksitav ning takistas kaebuse tähtaegset esitamist. Einar Vene Agu Timmi 5 Madis Ernits