← Eesti

3-10-2335/18

Obsah (7)§ 37§ 16§ 34§ 35§ 39§ 38§ 1

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2335 Otsuse kuupäev 17. märts 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi R.K. kaebus Viru Vangla 29.06.2010 käskkirj

§ 37lg 2, 3 ja § 38 sätestatud norme.

Kaebaja leidis, et tema tööle määramisel on rikutud haldusmenetluse seaduse § 6, § 40 lg 1, 2, § 56 lg 3, põhiseaduse § 10, § 14,

§ 37

lg 2 p 2, 3, lg 3 ja Viru Vangla direktori 04.12.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/327 kinnitatud „Koristaja ohutusjuhendit“. Seda seisukohta põhjendas ta väidetega, et teda ei saanud tööle määrata, kuna ta oli õppiv kinnipeetav 2009/2010 õppeaastal ja oli palunud end koolivaheajal tööle mitte panna, ta oli esitanud seoses tervisega meditsiiniosakonda taotluse, selle alusel alles alustati terviseuuringuid ja tööle määramise eelduseks olev tervisekontroll oli läbimata, vastava nõusoleku andnud meditsiiniõel puudus õigus teha arsti otsuseid, korduvalt viidatud julgeolekuohud olid kõrvaldamata, käskkirja väljaandmisel pole arvestatud tööhõive ankeeti ega teda ära kuulatud ning lisaks on käskkiri ka motiveerimata. Oma huviks väitis ta olevat preventiivse eesmärgi ning kahjunõude esitamise soovi. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 38-39) ei nõustutud kaebusega, paluti seda arutada vangla esindaja osavõtuta ning leiti

§ 37

lg 1, § 38 lg 1 ja põhiseaduse § 29 tuginedes, et kinnipeetaval on üldjuhul kohustus töötada ega ole õigust endale meelepärast tööd valid. Vastuseks kaebuse väidetele märgiti, et kuna vanglal polnud pakkuda kaebajale muud tööd peale majandustöö, polnud vajadust teemat arutada ja tema arvamust küsida, et kooskõlastus tööle määramise kohta antakse eelnevalt arsti poolt läbi vaadatud tervisekaardi ja elektroonilise haigusloo andmete alusel, et taotlus vereanalüüsi võtmiseks ei tähenda automaatselt tööle määramise keeldu ja isegi kui kaebajal oleks tuvastatud hepatiit, ei takistanuks see teda koristajana töötamast. Kaebaja õppimise kohta märgiti, et 14.04.2010 koostati kaebajale uus individuaalne täitmiskava, mis ei näe ette edasist hariduse omandamist ja milles on riskide maandamise tegevusena märgitud tööle asumine, 31.05.2010 haldusaktiga nr 6-10/17668-1 jäeti taotlus koolivaheajal tööle mittemääramiseks rahuldamata ning tema õpingud lõppesid 04.06.2010. Veel märgiti, et ohutusjuhendi tutvustamine toimub pärast tööle vormistamist, kaebaja puhul nii toimitigi ja tutvumist kinnitab tema allkiri ohutusjuhendil ning lisati, et kaebuse viited varasematele julgeolekuohtudele pole asjakohased, vangla oli enne tööle määramist veendunud, et julgeolekuohte ei esine, seda kinnitab ka asjaolu, et käskkirja on allkirjastanud direktori asetäitja vangistuse alal ülesandeid täitnud julgeolekuosakonna juhataja ning kaebajaga hiljem peetud vestlusel tuvastati, et ohte ei tuvastatud küll aga selgus soovimatus teha vanglas tööd. 28.12.2010 edastatud täienduses (tl 58-62) selgitas R.K. oma seisukohti vastustaja poolt esitatud tõendite ja neis kajastatud asjaolude suhtes. Kohtuistungil jäi ta kirjalikult esitatu juurde ning märkis, et kui kohus ei pea käskkirja tühistamist võimalikuks, palub ta see õigusvastaseks tunnistada ja väitis, et see korvab talle tekitatud kahju. Täiendavalt märkis ta, et kooliaasta polnud veel lõppenud ja ilma ära kuulamata ei saanud teda tööle määrata ning lisas, et tundis end mädaneva varbaküüne tõttu töövõimetuna ja meditsiiniosakonnas olid ka aktiivsed taotlused. Veel väitis kaebaja, et enne teda on tööst keeldunud kõik E7 ja E8 osakondade kinnipeetavad ning kehtib üldine arusaam, et keegi tööle ei hakka ja kes seda teeb seab end ohtu. Viru Vangla kedagi kohtuistungile ei saatnud paludes vastavas taotluses (tl 69) kaebust ilma tema esindajata arutada. KOHTU PÕHJENDUSED Kinnipeetavate töötamisega seonduv on reguleeritud

s. Selle § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav üldjuhul kohustatud töötama ja juhud, millistel see kohustus puudub, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teise lõike neljas punktis. Muuhulgas on kehtestatud, et töökohustusest on vaba kinnipeetav, kes omandab üldharidust või kes pole võimeline töötama tervislikel põhjustel.

§ 16

lg 1 p 3 kohaselt nähakse kinnipeetava töövõimelisus ja kutseoskused ette tema individuaalses täitmiskavas. See, et vastav teave tuleneb just kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast on kirjas ka Justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 kehtestatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 2 lg 1. Kohtutoimikusse vangla poolt esitatud kaks R.K. individuaalset täitmiskava (tl 46 ja 47) ei sisalda mingeid andmeid tema töövõimetuse kohta, mõlemas neis on vähene töökogemus ja sellest tulenev tööharjumuse puudumine märgitud uue kuriteo riskina ning 13.04.2010 koostatud täitmiskavas on esimesel võimalusel tööle asumist käsitletud riskide maandamiseks vajaliku tegevusena. 17.04.2009 on R.K. ise täitnud tööhõive ankeedi (tl 18), märkinud sellesse oma töötamise soovid, kuid andmeid või väiteid oma töövõimetuse kohta pole ta esitanud. Vanaduspensioni saamiseks vajalikku ikka mittejõudnud täiskasvanud isiku puhul eeldatakse, et ta on võimeline töötama ning vastupidise peab tuvastama üldjuhul vastav meditsiiniline komisjon või kinnipeetava suhtes

§ 37lg 3 kohaselt arst.

Seaduseandja sellist nõuet ei pea aga mõistma nii, et igale kinnipeetavale tuleb enne tööle määramist tingimata teha arstlik läbivaatus. R.K. tööle vormistamise on kooskõlastanud meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid täitnud ametiisik (tl 7) ning sama ametikoha täitja on allkirjastanud hiljem ka meditsiiniosakonna õiendi (tl 41), mille kohaselt on R.K. tervisekaardi ja 2 elektroonilise andmebaasi järgi terve ning võib töötada vangla majandustöödel. Asjaolud, et kaebaja ootas võimalust anda vereanalüüse (tl 16-17) ja oli tööle asumise esimesel päeval teavitanud soovist saada mädaneva varbaga arsti vastuvõtule (tl 76), võib kinnitada üksnes seda, et ta arvas end olevat ajutiselt töövõimetu. See aga saanuks juba nimetatud korra § 5 lg 1 p 5 kohaselt olla vaid töökohustuse ajutise peatumise aluseks, kuid ei tõenda üldist võimetust töötada

§ 37lg 1 p 3 tähenduses ega välista tööle määramist.

Üld- või kutseharidust omandava kinnipeetava vabastamisel töökohustusest on seaduseandja silmas pidanud, et

§ 34

lg 5 järgi toimub õppetöö samal ajal kui töötamine ja on seetõttu seda asendavaks tegevuseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 24 lg 1 ja 2 tulenevalt kestab õppeaasta küll

  1. septembrist
  2. augustini kuid koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest. R.K. vaidlusalune tööle määramine on toimunud ajal, mil kestis koolivaheaeg ja õppeaasta polnud ametlikult veel läbi, kuid eelnevalt juba viidatud tööhõive ankeeti (tl 18) on ta ise märkinud soovi töötada õppimise tõttu suveperioodil täiskoormusega. Tema enda poolt edastatud tunnistuse (tl 63) ja kohtuistungil seletatu (tl 71) kohaselt lõpetas ta kümnenda klassi juba 04.06.2010, sügisel õppimist enam ei jätkanud ega pidanud vaidlusaluse käskkirja tõttu töötama õppimisega samal ajal. 05.05.10 esitas R.K. küll taotluse, et teda koolivaheajal tööle ei määrataks (tl 44), kuid see jäi 31.05.2010 rahuldamata (tl 45) põhjusel, et uus individuaalne täitmiskava ei näe tema suhtes rakendatava kohtlemisabinõuna enam ette hariduse omandamist vaid esimesel võimalusel tööle asumist.

§ 35

lg 2 võimaldab kinnipeetaval üldkeskharidust omandada vaid juhul, kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud.

§ 39

lg 1 nõuab, et kinnipeetava töötingimused vastaksid töökaitseseadusega kehtestatud üldistele nõuetele ning vangla on kohustatud kindlustama tema elule ja tervisele ohutud töötingimused. R.K. määrati vaidlusaluse käskkirjaga koristajaks. Viru Vangla direktori 04.12.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/327 (tl 14-15) kinnitatud koristaja ohutusjuhendi sissejuhatavasse punkti 1 on märgitud, et ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) toimub pärast töötaja tööle vormistamist. Nii toimub see reeglina ka tavaelus ja on igati põhjendatud, sest ohutute töövõtete ja kõige muu tööohutusega seonduva tundmine on oluline alles tegeliku tööle asumise korral. Seega ei ole mingit vajadust viia vastavate nõuete tutvustamist läbi enne tööle vormistamist ja kaebaja vastupidine väide on alusetu ega rajane kehtival õigusel. Kohtule esitatust ei nähtu, et Viru Vangla oleks vahetult enne vaidlusaluse käskkirja andmist võimaldanud kaebajal esitada tööle määramise kohta oma vastuväiteid ja arvamusi. Samas kinnitab R.K. taotlus (tl 44), et vangla soov määrata ta koristajana majandustööle oli kaebajale teada juba hiljemalt 05.05.2010, sest siis esitas ta sellele õppimisest tulenevad vastuväited ja oma arvamuse pakutava töö kui niisuguse suhtes üldse. Seega ei saa ta väita, et teda pole üldse ära kuulatud.

töökohustust käsitlevatest sätetest ja järeldub üheselt, et tuleb teha vahet vangla territooriumile rajatud või väljaspool vanglat asuvates käitistes töötamisel ning kinnipeetavate rakendamisel vangla majandustöödele. Selle seaduse § 37 lg 5 ja § 38 lg 1 tulenevalt on kinnipeetava nõusolek vajalik vaid vangla territooriumile rajatud käitistes töötamise korral, kinnipeetav kindlustatakse tööga võimaluse korral ning kui seda ei ole võimalik teha rakendatakse ta majandustöödel. Sama seaduse § 39 lg 3 kehtestab sõnaselgelt, et viimatinimetatu toimub vanglateenistuse äranägemisel. Vangla on kaebaja seisukohti taotlusele vastates käsitlenud (tl 45) ning tööle määramise käskkirja eelnev kooskõlastamine meditsiiniosakonnaga ja allkirjastamine selleks pädeva ametiisiku ülesandeid täitnud julgeolekuosakonna juhataja poolt kinnitab, et lisaks puudusid töötamist takistavad asjaolud ka neis valdkondades.

§ 38

lg 22 tulenevalt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui töötamine ohustab tema enda või vangla julgeolekut või vangla distsiplinaarkorda. Mõlemad nimetatud olukorrad ei mõjuta kinnipeetava üldist töökohustust, kannavad vaid ajutist iseloomu ja neid põhjustanud asjaolude äralangemisel on kinnipeetav kohustatud uuesti tööle asuma. Antud juhul väidab R.K., et kõik E7 ja E8 sektori kinnipeetavad on otsustanud tööst keelduda ja koristajana tööle asumisel ähvardab teda oht teiste kinnipeetavate poolt (tl 42). Vanglaametnik on vestluse käigus asja selgitanud, kuid pole tuvastanud ohtu kinnitavaid asjaolusid ja on tõdenud vaid seda, et kaebaja ei taha pakutud tööd teha, kuna see on talle vastuvõetamatu ja 3 teised kinnipeetavad ei austaks teda (tl 42). Kumbki nimetatu ei saanud olla takistuseks tööle määramisel ja viitavad koos kaebuse muude väidetega, et kaebaja on püüdnud iga hinna eest leida üha uusi asjaolusid, mis vabastaksid ta vangla poolt pakutud töö tegemise kohustusest. Kinnipeetava tööle vormistamine ei ole tavapärane haldusmenetlus ja

§ 1

’ lg 1 kohaselt ei saa kõik selle seadus nõuded

alusel ettenähtud menetlustele ilma erisusi arvestamata kohaldada. Antud juhul on üheks erisuseks „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 4 lg 1, milles on kehtestatud tööle vormistamise dokumenti vorminõuded. R.K. poolt vaidlustaud majandustööle määramise käskkirja (tl 7) puhul on need kõik täidetud, kirjeldavas osas on lisaks viidatud ka asjakohaste õigusaktide sätetele ning käskkirjale kirjutatud märge kinnitab, et tööle vormistamise dokument tehti kaebajale juba nimetatud korra § 4 lg 3 kohaselt ka teatavaks. Lisaks tühistamisnõudele soovib R.K. kohtult ka ettekirjutust, millega kohustataks Viru Vanglat tööle vormistamisel järgima

§ 37lg 2 ja 3, § 38 sätestatud norme ning kaasama sellesse ka teda.

Kuna kaebaja määrati tööle kindlaksmääratud ajaks, vastav tähtaeg 01.09.2010 on käesolevaks ajaks juba möödunud ja käskkiri seetõttu oma kehtivuse kaotanud, ei saa sellest enam tuleneda vanglale kohustust asja uueks läbivaatamiseks. Seega tähendaks kaebaja poolt soovitud kujul ettekirjutus tulevikku suunatud ja üldsõnalist vangla kohustamist järgida seaduses sätestatud nõudeid. See on aga niigi iga vangla kohustus ega ole seepärast kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 2 kohtule antud konkreetse volitusega. Eeltoodud järeldustel pole kohtul põhjust vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks lugeda ning R.K. kaebus jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Kaebaja on kohtumääruse (tl 24) alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Raili Randlane Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.