Obsah (4)

§ 471§ 7§ 23§ 92

3-11-2303 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 2. november 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-2303 Haldusasi AS Muuga CT kaebus majandusja kom

§ 471lg 2 ja 3).

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

2. septembril 2011 saabus Tallinna Halduskohtule AS Muuga CT kaebus majandus- ja kommunikatsiooniministri
3. augusti 2011 käskkirja nr 11-0255 tühistamise nõudes. Vaidlusaluse käskkirjaga otsustas minister jätta riigi omandisse neli Maardu linnas Muuga sadama akvatooriumi ehitiste alust ja nende teenindamiseks vajalikku maaüksust (Kai 17, Kai 16, Muuga sadam 213 ja Muuga sadam 216). Kaebusest nähtuvalt on tegemist maaüksustega, mis on mere arvelt tekkinud Muuga sadama akvatooriumis konteinerterminali aluse territooriumi moodustamise käigus. Kaebuse esitaja toob kaebuses välja, et tema käitatav terminal (Hoidla tee 3) asub kõrvuti Muuga sadama idaosa laiendusega ning majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjas nimetatud maaüksuste moodustamise käigus on kahjustatud kaebuse esitaja territooriumi seeläbi, et kaebuse esitaja laoplats ja veerenn on vajunud ning seetõttu on ohtu sattunud RTG kraana töö turvalisus. Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et vaidlusaluste maade riigi omandisse jätmiseks puudub õiguslik alus. Kaebuse esitaja märgib ka, et mere arvelt uute katastriüksuste moodustamisel on vastuollu mindud kehtestatud detailplaneeringuga, mis ei näe ette naaberkinnistuste kahjustamist.
5. septembri 2011 määrusega haldusasjas 3-11-2303 võttis Tallinna Halduskohus AS Muuga CT kaebuse menetlusse, jättes samas rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse, asudes seisukohale, et kaebuse esitajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning kaebuse eduväljavaated on kasinad, kuna sellest ei nähtu, kuidas rikub vaidlusalune majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkiri kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi.
6. Majandus- ja kommunikatsiooniminister on esitanud kaebuse kohta kirjaliku seletuse, leides esmalt, et kaebus tuleks läbi vaatamata jätta, kuna vaidlustatud haldusakt ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Vastustaja toob välja, et vaidlusaluse käskkirjaga riigi omandisse jäetud maal ei asu kaebuse esitajale kuuluvaid ehitisi ning kaebuse esitaja ei ole selle maa tagastamise või erastamise õigustatud subjektiks omandireformi raames. Vastustaja leiab, et maa riigi omandisse jätmine ei muuda kaebuse esitaja vara väidetavat kahjustamist olematuks ning tema vara kahjustamise seisukohast ei ole mistahes tähtsust sellel, kelle omandis see maa on. Ka vastuolu detailplaneeringuga ei mõjuta vastustaja hinnangul kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Ka maa riigi omandisse andmise õigusliku aluse puudumine ei seondu vastustaja hinnangul kaebuse esitaja subjektiivsete õigustega. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et AS Muuga CT kaebus tuleb läbi vaatamata jätta. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 23 lg 3 p 1 kohaselt võib halduskohus kaebuse määrusega läbi vaatamata jätta, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib

§ 7

, mille lõikes 1 sätestatakse, kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

§ 23

lg 3 p 1 mõttes tähendab see, et halduskohtusse pöördumise õigus puudub ilmselgelt isikul, kelle subjektiivseid õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikkuda ei saa. Kohus on jätkuvalt käesolevas asjas juba varem, esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel, võetud seisukohal, et kaebusest ei nähtu, et vaidlusalune majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkiri rikuks kuidagi AS Maardu CT subjektiivseid õigusi. Isegi juhul kui nõustuda kaebuse esitaja väitega, et mere arvelt maaüksuse moodustamisega on kahjustatud kaebuse esitajalt kuuluvat kinnisasja, mis on seetõttu vajunud ja millel olev rajatis pragunenud, ei seondu see kuidagi maa riigi omandisse jätmisega. Maa riigi omandisse jätmine iseenesest ei saa kaebuse esitaja õigusi selles osas kuidagi kahjustada ning kindlasti ei saanud kahjulikud mõjutused tekkida sellest, et mere arvelt võidetud uus maa riigi omandisse jäetakse ning kinnistusraamatusse kantakse. Juhul kui kaebuse esitaja leiab, et talle on mingisuguse ehitustegevuse tulemuseta tekitatud kahju, on tal võimalik kasutada tsiviilõiguslikke kaitsevahendeid isiku vastu, kes talle selle kahju tekitanud on. Asjaolu, et mere arvel loodud maaüksus jäetakse maana riigi omandisse, ei muuda naaberkinnistule uue maaüksuse füüsilisest moodustamisest või selle füüsilisest olemasolust tingitud negatiivseid mõjutusi olematuks. Seega ei ole kaebuse esitajale kuuluva kinnisasja kahjustamine ja maa riigi omandisse jätmine kuidagi omavahel seotud. Samamoodi ei ole seotud maa riigi omandisse jätmine ja mingisuguse vesiehituse tulemusena loodud rajatise (kaide alused muldkehad jms) vastuolu kehtestatud detailplaneeringiga. Mingisuguse füüsiliselt eksisteeriva objekti vastuolu detailplaneeringuga on seotud haldusaktidega, mis annavad mõnele isikule õiguse sellist füüsilist objekti ehitada või kasutada, ent maa omandiõigus ei seondu sellega. Asjaolu, et vaidlusaluse maa riigi omandisse jätmiseks pole seaduslikku alust, ei anna AS-le Muuga CT õigust maa riigi 2 omandisse jätmise käskkirja vaidlustada, kuna see ei puuduta tema õigusi. Isik ei saa haldusakti peale kaebust esitada pelgalt seetõttu, et haldusakt on õigusvastane, kui see haldusakt tema õigusi ei puuduta. Esitatud kaebusest ja sellele lisatud materjalidest ei nähtu mingilgi moel, et kaebuse esitajal endal oleks mingisuguseid subjektiivseid õigusi sellele maale, mis vaidlusaluse käskkirjaga riigi omandisse jäeti. Väide, et kõnealused maatükid peaksid jääma AS Tallinna Sadam omandisse ning need tuleks liita viimase omandis juba oleva kinnisasjaga, võib isegi olla põhjendatud, ent see kaebuse esitajal ei ole õigust esitada halduskohtule kaebust AS Tallinna Sadam huvides. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kaebus tuleb läbi vaatamata jätta. 4.

§ 92

lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud kaebuse esitaja. On ilmne, et vastustajal ei saa olla tekkinud muid menetluskulusid käesolevaga asjaga seoses kui õigusabikulud. Vastustaja ei ole siiski ka õigusabikulude väljamõistmist taotlenud. Kohus ei pea aga otstarbekaks vastustajalt vastavate kulude kohta eraldi küsida, kuivõrd väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei kuulu õigusabikulud haldusorgani kasuks üldjuhul väljamõistmisele. Käesolev vaidlus poleks selles osas erand. Seetõttu jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Kristjan Siigur Kohtunik 3