). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (
APELLATSIOONKAEBUSE ESITAMINE Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS
Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist: 1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega
lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid on kostjale kaudu (tl. 41). 06.04.2012 avalikult kätte toimetatud Ametlike Teadaannete Hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kohtule 23.05.2012 elektronkirjas (tl 46).
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist seisuga 01.09.2006 Elioni üldtingimustes sätestatud määras ehk 55 % aastas. 2/3 3.
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
Vastavalt
§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtukulude nimekirja esitanud hagiavalduses (tl 5). Seega on võimalik tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka M. K. E. E. menetluskulud.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Käesolevas asjas on hageja poolt tasutud hagi esitamisel riigilõiv 89,48 eurot (1400 krooni) (tl 22). Kohtuvälised kulud on
p 1 ja 7 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata
lg 2 p 3 alusel (võlgnikule ei õnnestunud avaldust kätte toimetada), välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud samas nõudes hiljem, kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on maksekäsu kiirmenetlus lõpetatud 21.08.2008 põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud avaldust kätte toimetada ning hagi on esitatud kohtule 30.01.2009, seega hiljem kui ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seega pole maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv kohtuväline kulu ega kuulu hüvitamisele.
p 5 järgi on asja läbivaatamise kuludeks väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Hageja on tasunud menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kostjale Ametlike Teadaannete kaudu riigilõivu 6,39 eurot (tl 39). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 95,87 eurot (89,48 +6,39).
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. 4. Arvestades asjaolu, et kostjale ei õnnestund tema rahvastikuregistrisse kantud aadressile hagimaterjale kätte toimetada ning kohtule ei ole teada tema viibimiskoht, pole eeldatavasti võimalik temale kohtulahendit nõuetekohaselt kätte toimetada. Kohtule ja hagejale ei ole teada kostja tegelik elukoht ning kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik seda välja selgitada. Seetõttu on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt toimetab kohus ka käesoleva tahaseljaotsuse kostjale kätte avalikult. Vastavalt
lg 3 avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.