KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 10. mail 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-923 Haldusasi A.L. kaebus Harku valla kohustami

§ 43lõigetele 1-4.

1. Harku Vallavalitsuse 11.04.2012 kirjas nr. 11-9.1/1273 „Xxxxx 17 maaüksuse maa tagastamisest“ A.L.le selgitatakse, et Harku Vallavalitsus on nii 24.03.2009 korralduses nr. 378 kui ka 19.01.2009 vastuskirjas, 09.03.2009 vastuskirjas nr. 17-3.2%518 ja
2. jaanuari 2011 vastuskirjas nr. 17-3.2/5159 selgitanud, et kuna A.L.t ei ole kehtiva korra kohaselt Xxxxx 17 maa osas omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud, siis ei ole õiguspärane rääkida vallavalitsuse poolt maa tagastamise otsustamisest ning ka kohtumenetluse käigus jäi A.L. vastav taotlus rahuldamata.
3. 07.05.2012 saabus Tallinna Halduskohtule A.L. kaebus, milles kaebaja teatab, et ta soovib tagasi saada Harjumaal Harku vallas asuva Xxxxx 17 talu, kinnistu nr. xxxx, maad 20,3 ha. Ühtlasi viitab A.L.

§ 43

lõigetele 1-4 ning taotleb kaebetähtaja ennistamist, kuna sai eelviidatud sätetest teada aprillikuus Harku Vallavalitsusest. Kohtu seisukoht

1. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
2. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määruse nr. 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra kohta“ (edaspidi Kord) p 7 kohaselt koosneb vara tagastamise menetlus järgmistest osadest: 1) vara võõrandamise õigusvastasuse, vara koosseisu ja endise (õigusjärgse) omaniku tuvastamine ning õigustatud subjektide kindlaksmääramine (vara tagastamist ettevalmistav menetlus); 2) vara tagastamise otsuse vastuvõtmine; 3) õigustatud subjektidele vara tagastamine. Vara võõrandamise õigusvastasuse, vara endise (õigusjärgse) omaniku, vara koosseisu ning õigustatud subjektid teevad Korra p-dest 14, 18, 19, 21 ja 22 tulenevalt kindlaks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna- ja linnakomisjonid (kohalikud komisjonid). Vara tagastamise otsustab Korra p 23 kohaselt vara asukoha järgne valla- või linnavalitsus kolme kuu jooksul pärast subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamist. Seega koosneb õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine erinevatest menetlusetappidest, milles teevad otsuseid erinevad haldusorganid ning eelmises menetlusetapis tehtud otsustus on järgnevas menetlusetapis tehtava otsustuse vahetuks eelduseks. Seetõttu olukorras, kus kaebajat 3 ei ole Xxxxx talu maade osas õigustatud subjektiks tunnistatud, ei ole Harku Vallavalitsusel seaduse kohaselt võimalik kaebaja taotlust Xxxxx 17 talu maade tagastamiseks menetleda ega rahuldada.
3. Käesolevas haldusasjas taotleb kaebaja analoogselt haldusasjaga nr 3-09-2788 Xxxxx 17 talumaade tagastamist. Nimetatud haldusasjas pidasid kohtud põhjendatuks kaebajale kaebuse tagastamist HKMS § 11 lg 31 p 2 alusel põhjendusega, et kaebaja nõuete osas on olemas jõustunud kohtuotsused. Tallinna Ringkonnakohus viitas
4. septembri 2010 määruses Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2006 otsusele haldusasjas nr. 3-04-150, sedastades, et kuna A.L.t ei ole endise Xxxxx 17 talu maade osas omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud, puudub tal ka õigus maade tagastamisele. Kohus möönab, et haldusasjas nr. 3-04-150 ei taotlenud kaebaja Xxxxx 17 talu maade tagastamist, vaid vaidlustas osaliselt Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 22.05.2001 otsuse nr. 12237 ning taotles komisjonile ettekirjutuse tegemist kaebaja kinnistu nr. xxxx kui tervikvara suhtes õigustatud subjektiks tunnistamiseks. Kaebus jäeti kohtute poolt rahuldamata. Samas on nii haldusasjas nr. 3-04-150 kui ka kaebaja poolt Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 22.10.1999 otsuse nr. 12064 vaidlustamisel (I astmes haldusasi nr. 3-626/2000 ning teises astmes haldusasi nr. II-3/178/2000) kohtute poolt tehtud otsuste tulemusena tekkinud olukord, kus kaebaja Xxxxx 17 talu maade tagastamise taotluse kohta antud haldusaktid (Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 07.05.1993 otsus nr. 606 ning Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 22.05.2011 otsus nr. 12237) on edukalt läbinud kohtuliku kontrolli, haldusaktid on kehtivad ning kaebaja õigustatud subjektiks tunnistamine seetõttu lõplikult välistatud. Haldusaktides antud õiguslike hinnangute õiguspärasust ei suutnud kummutada ka kolme kohtuastet läbinud tsiviilasjas nr. 2/1-260/99, milles jäeti A.L. hagi H.-H. L.’i omandiõiguse tunnustamiseks kinnistule nr. xxxx Xxxxx 17 rahuldamata. Kuna kaebajat ei ole seega Xxxxx 17 talu maade osas õigustatud subjektiks tunnistatud ning, nagu kohus juba märkis, peab vara tagastamisele seaduse kohaselt eelnema õigustatud subjektiks tunnistamise otsus, ei saavuta kaebaja Harku Vallavalitsusele ega ka kohtule esitatud Xxxxx 17 talu maade tagastamise taotlusega oma soovitud eesmärki olenemata sellest, kui mitmeid kordi ta vastavaid taotlusi kohalikule omavalitsusele või kohtule edastab.
5. Kohtu seisukohta ei muuda ka kaebaja tsiteeritud

§ 43lg 2.

Viidatud säte võimaldab maa asukohajärgsel linna- või vallavalitsusel õigustatud subjekti taotlusel või omal algatusel

§ 192

lõike 3 või

MS (RT I 2005, 61, 476) § 26 kohaselt lõppenud nõudeõiguse ning maa tagastamise menetluse lõpetamise korral nõudeõiguse taastada ja tagastamise menetluse uuendada, kui selleks on mõjuv põhjus ning taotlus on selleks esitatud hiljemalt 2011. aasta 31. augustil. Nimetatud

säte viidi seadusesse omandireformiga seonduvate seaduste muutmise seadusega. Sama seadusega tunnistati

§ 192lg 3 kehtetuks.

Viidatud seaduse eelnõu seletuskirjas (715 SE) põhjendati seaduse muutmist

§ 192

lõike 3 ning

MS § 26 põhiseaduspärasuse küsitavuse ning kohtupraktika vastuolulisusega. Sätted võimaldasid kohalikul omavalitsusel lõpetada tagastamise menetlus ning mitte alustada kompenseerimise menetlust olukorras, kus nõudeõigust pärima õigustanud isik ei esitanud kohalikule omavalitsusele nõudeõiguse pärimise kohta õigeaegselt pärimisõiguse tunnistust. Nimelt sätestas 27.11.2005 jõustunud maareformi seaduse muutmise seaduse (

MS) § 26, et kui pärand on avanenud enne

MS jõustumist (27.11.2005) ja nõudeõigust pärima õigustatud isik või nõudeõiguse pärinud isik ei ole õigusvastaselt võõrandatud maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele esitanud pärimisõiguse tunnistust nõudeõiguse pärimise kohta, peab ta selle esitama üheksa kuu jooksul

MS jõustumisest arvates (so hiljemalt 27.08.2006).

§ 192

lg 3 kohustas nõudeõigust pärima õigustatud isikut esitama pärimisõiguse tunnistuse üheksa kuu jooksul pärandi avanemisest arvates. Nagu kohus juba märkis, ei ole kaebaja näol tegemist ORAS § 8 mõistes õigustatud subjektiga Xxxxx 17 talu maade suhtes ning vastav asjaolu on 4 kohtute jõustunud lahenditega lõplikult kindlaks tehtud. Seetõttu ei laiene kaebaja suhtes ka

§ 43sätted.

Ka ei nähtu kohtule, et kaebaja suhtes oleks maa tagastamise menetlus

§ 192

lõike 3 või

MS § 26 alusel lõpetatud põhjusel, et kaebaja ei esitanud kohalikule omavalitsusele tähtaegselt pärimisõiguse tunnistust. Seetõttu on kaebaja viide

§ 43lõikele 2 ebaõige.

16. Eeltoodud kaalutlustel on kohus seisukohal, et kaebajal ei ole kohtule Harku valla vastu kohustamisnõude esitamisega võimalik saavutada kaebuses märgitud eesmärki – Xxxxx 17 maade tagastamist, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt ei kuulu tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele. Tiina Pappel kohtunik 5