lg 1 nimetatud riigiasutusel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
lg-le 1 on apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Tsiviilasja hind maakohtus oli 2 291,23 eurot ja jääb samaks ka apellatsiooniastmes. Riigilõivu seaduse lisa 1 kohaselt hagihinnalt kuni 3 195,58 eurot kuulub tasumisele 479,33 eurot riigilõivu. Vastavalt
lg-le 1 on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.
lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest või menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul.
lg 1 p 1 ja 2 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
lg 2 alusel eeldatakse menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Lähtudes
lg-st 2 on antud juhul piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. E. Savimägi poolt esitatud menetlusabi taotluse ning teatise tema isikliku ja majandusliku seisundi kohta (teatis) alusel ei ole tal õigusabikulude kindlustust. Taotlejal puuduvad ülalpeetavad. Hariduselt E. Savimägi on tehnik-mehaanik. Taotleja töötab XXXX AC-s N. Taotleja sissetulek koosneb ettevõtlusest saadavast sissetulekust summas XX eurot kuus. 2 Teatise kohaselt puuduvad taotlejal töölepingust või muu võlaõigusliku lepingu alusel saadav igakuine sissetulek, üüri- ja renditulud, tulud kapitalilt, kindlustusmaksed, ettevõtlusega kaasnevad kulutused. Taotleja ei ole ringkonnakohtule teatanud kõik andmed oma sissetulekute kohta, sest ringkonnakohtu poolt AS-lt Swedbank väljanõutud taotleja pangakonto väljavõtte kohaselt laekub igakuiselt tema kontole sotsiaaltoetus summas XX,XX eurot ja pension summas XXX,XX eurot. Kinnistusraamatu andemete kohaselt puuduvad taotlejal kinnisasjad. Äriregistri andmete järgi ei tegele taotleja äritegevusega. Autoregistri andmete kohaselt kuulub taotlejale sõiduauto Volkswagen Passat (ehitusaasta 1992) ja omavalmistatud traktor (ehitusaasta 1997). Taotlejal on konto AS-s Krediidipank ning ringkonnakohtu poolt väljanõutud pangakonto väljavõtte kohaselt laekus perioodil 01.06.2011 – 17.11.2011 taotleja kontole kokku XXX,XX eurot, mis moodustab keskmiselt kuus XX,XX eurot. Taotlejal on konto AS-s Swedbank ning ringkonnakohtu poolt väljanõutud pangakonto väljavõtte kohaselt laekus perioodil 01.06.2011 – 17.11.2011 taotleja kontole kokku XXXX,XX eurot, mis moodustab keskmiselt kuus XXX,XX eurot. Seega taotleja sissetulek moodustas perioodil 01.06.2011 – 17.11.2011 keskmiselt kuus XXX,XX eurot (XX,XX + XXX,XX). Taotlejal puuduvad kohustused krediidiasutuste ja teiste võlausaldajate ees. Teatise kohaselt on taotleja vältimatud kulutused ühes kuus eluasemele XX eurot, toidule XX eurot, transpordile XX eurot, sidekulud XX eurot, kulud tervishoiule XX eurot. Seega on teatise kohaselt taotleja sissetulekud ühes kuus kokku XXX,XX eurot ja väljaminekud XXX eurot. Ringkonnakohus leiab, et antud asjas ei esine
Ringkonnakohus leiab, et arvestades E. Savimägi varalist olukorda tuleb talle anda
lg 1 p 1 ja 2 alusel menetlusabi, vabastades teda riigilõivu tasumisest summas 179,33 eurot ja määrates hagi esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 300 eurot ning võimaldades E. Savimägil tasuda hagi esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv kolme võrdse osamaksena igakuuliselt summas 100 eurot. E. Savimägil tuleb tasuda esimene osamakse summas 100 eurot 20 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Järgnevad osamaksed tasuda iga järgneva kuu 25. kuupäevaks kahe kuu jooksul. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt
lg-le 2 kannab menetlusosaline täies ulatuses oma menetluskulud ka juhul, kui talle anti menetlusabi ja kohtulahend tehakse tema kahjuks. Kui kohtulahend tehakse isiku kasuks, kellele anti menetlusabi, siis kannab tema menetluskulud vastaspool (kaasa arvatud menetluskulud, mida menetlusabi saaja on juba kandnud).
lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 3 Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.