3-11-1438/13

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1438 Otsuse kuupäev

1. detsember 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi D.T.i kaebus Viru Vangla 11.04.2011 käskkirja nr 6-3/711-D tühistamiseks Menetlusvorm Kohtuistung 24.11.2011 Menetlusosalised Kaebaja: D.T. /isikukood xxx/, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/. Resolutsioon Jätta D.T.i kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 09.01.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE EELNEV KÄIK
3. 11.04.2011 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6-3/711-D (tl 43-44), millega määrati kinnipeetav D.T.ile vangistusseaduse § 67 p 1, 2 ja vangla sisekorraeeskirja § 8 2 lg 3 sätestatud nõuete rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamine kahekümneks ööpäevaks ning piirati kartseri karistuse kandmise ajal täielikult vangistusseaduse § 22, § 30-32, § 34-38, § 41, § 43, § 46 kohaldamine. Käskkirja kohaselt takistas karistatu 11.03.2011 enda tegevusega vanglaametnike kohustuste täitmist ning omas kinnipeetavale vanglas keelatud suitsetamistarbeid. 30.05.2011 vaideotsusega nr 6-12/184-3 (tl 66) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudega vaie (tl 60-63) rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 09.06.2011 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja D.T.i kaebus (tl 1-4), milles ta palus enda distsiplinaarkorras karistamise käskkiri tühistada ning ära võetud kaks pakki sigarette tagastada. Seejuures ta väitis, et mingit tubakat pole tal olnud, sigaretipaberid ja sigaretid andis ta aga ise välja ega ole süüdi, et neid mittesuitsetajate sektsiooni paigutamisel kohe ära ei võetud.
5. Viru Vangla vastuses (tl 41-42) paluti kaebust mitte rahuldada, kirjeldati 11.03.2011 toimunud sündmusi ning märgiti, et kuna kinnipeetavad on korduvalt kambrites tulekahjusid korraldanud, suhtuti kaebaja vastavasse ähvardusse tõsiselt, sellega seotu aga häiris muude töökohustuste täitmist. Vastuseks kaebaja väidetele märgiti, et teda ei ole karistatud kahe paki sigarettide omamise eest, esemete leidmise kohta koostatud aktist ei tulene nende äravõtmist ega sigaretipaberite äraandmist ning lisati, et kolme vanglaametniku allkirjadega ettekanne kinnitab, et tubakas leiti kaebaja aluspükstest.
6. Kohtuistungil jäi D.T. kaebuse väidete ja nõude juurde, juhtis tähelepanu asjaoludele, et vangla poes ei müüda sellist tubakat ja tubakatooted on kinnipeetavatele juba poolteist aastat keelatud ning väitis, et vangla on teda mittesuitsetajate sektsiooni paigutades ise seadust rikkunud. Viru Vangla kedagi kohtusse ei saatnud ja palus vastavas taotluses (tl 78) asja ilma tema esindajata arutada. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Viru Vangla vaidlustatud käskkirjaga (tl 43-44) on D.T.ile vangistusseaduse § 67 p 1 ja 2 ning vangla sisekorraeeskirja punktile 82 lg 3 toetudes süüks pandud seda, et 11.03.2011 takistas ta enda tegevusega vanglaametnike kohustuste täitmist ning omas vanglas kinnipeetavale keelatud suitsetamistarbeid. Vangistusseaduse § 67 p 1 ja 2 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju, alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ja mitte takistama neid oma kohustuste täitmisel. D.T. on osa talle esitatud süüdistusest sisuliselt omaks võtnud, sest pole seletuskirjas (tl 51), vaides (tl 60-63), kaebuses (tl 1-4) ja kohtuistungil antud seletustes (tl 81) eitanud seda, et nõudis korrapidaja kutsumist, operatiivtöötajale helistamist ja enda teise sektsiooni ümber paigutamist ning lubas tähelepanu saamiseks kambri põlema panna. Niisugune käitumine on käsitletav vanglaametnike takistamisena neile pandud kohustuste täitmisel ja seejuures ei oma tähendust, millisel konkreetsel põhjusel kinnipeetav selliselt toimis ning kas ta pidas vanglaametnike tegevust enda suhtes õigustatuks või mitte. Justiitsministri 30.11.2000 käskkirjaga nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 82 lg 3 kohaselt on kinnipeetaval keelatud hoida enda juures tubakatooteid. D.T. eitab lahtise tubaka olemasolu ja leidmist ning väidab, et tal oli vaid kaks pakki sigarette ja sigaretipaberid, millised ta ise välja andis. 11.03.2011 koostatud vanglaametnike ettekanded (tl 47-48) ja esemete leidmise/äravõtmise akt (tl 49) kinnitavad siiski muud. Neis pole midagi sigaretipakkide ega sigaretipaberite vabatahtliku väljaandmise kohta ning on nimetatud üksnes isevalmistatud sigareti, umbes 50 sigaretipaberi ja lahtise tubaka paki leidmist kaebaja asjadest ja riietest. Kohtul ei ole põhjust kahelda mitme vanglaametniku poolt koostatud ettekannete ja akti tõepärasuses, kaebaja enda väited on aga vastuolulised, sest 21.03.2011 seletuskirjas (tl 56) ei räägi ta midagi sigarettide väljaandmisest vaid väidab, et need võeti öökapi pealt ära ilma, et oleks üldse küsitud, kas tal on või ei ole keelatud esemeid, vaides (tl 60-63) aga väidab, et seda siiski küsiti, mispeale pani ta sigaretid öökapi peale ja andis ära ka märkmiku vahel olnud sigaretipaberid. D.T.ile süüks pandud õiguserikkumise asjaolude hindamisel ei ole tähendust kohtuistungil tõstatatud küsimustel (tl 8182), kas niisuguseid suitsetamistarbeid on üldse võimalik vanglas saada, miks neid juba varem tema juurest ei avastatud, millisest soost vanglaametnike juuresolekul toimus keelatud esemete leidmine ning millised oli mingi teise hilisema käskkirja väited vaidlusaluse käskkirja sisu kohta. Oluline on aga, et teda on varem korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, sealhulgas ka suitsetamistarvetega seonduvalt, mis viitab selgelt, et tegemist ei ole õiguskuuleka kinnipeetavaga, kelle väiteid saaks vanglaametnike omadest usutavamateks pidada. 2
8. Nõuded kinnipeetava distsiplinaarmenetlusele on kehtestatud vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 4’. D.T.i puhul on need kõik järgitud. Talle on teatatud menetluse alustamisest (tl 53) ja võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (tl 50-51, 54, 56), menetluse käik on protokollitud (tl 45-46), karistus on määratud ettenähtud tähtaja ja justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 15 sätestatud pädevuse piires. Seejuures on käsitletud süüteo asjaolusid ja karistatu seletusi ning on põhjendatud, miks on kartserisse paigutamine tema puhul kõige otstarbekam karistus. Kuna vangistusseaduse § 63 lg 1 p 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale kuni 45 ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, arvestab korduvaid karistusi omava kinnipeetava kahekümneks ööpäevaks kartserisse paigutamine tema isikut, toime pandud distsipliinirikkumise tähendust, ei ole ülemäärase raskusega ka juhul, kui suitsetamistarvetega seonduv üldse süüteokoosseisust välja jätta ning võis võrreldes teiste võimalike karistusvahenditega kõige tõhusamalt kaasa aidata õiguskuulekale käitumisele suunamisel.
9. Eeltoodud järeldustel jääb D.T.i kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumäärusega (tl 26) vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3