lg 1 tähenduses.
lg 1 alusel tuleb kokkulepitud tasust maha arvestada tasu häälestamise eest ning hageja põhinõude lõplikuks suuruseks jääb 80 850 kr (5 167.26 eurot). Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist. Vastavalt pakkumuses märgitule kohalduvad töövõtulepingule hageja poolt kehtestatud „Müügi ja töövõtu üldtingimused“, mille kohaselt on viivise suuruseks 0.5% viivitatud summalt päevas. Kostja põhivõlg on 80 850 kr ning kostja on olnud hagi esitamise ajaks tasumisega viivituses 219 päeva. Kuna sellisel juhul ületaks viivis põhivõla, vähendas hageja viivise nõuet põhivõlani. Kuivõrd Eurowest AS-i ja Furgoonitehase esindajatering oli kattuv, olid mõlemad äriühingud võrdsel määral teadlikud töövõtulepingust ja selle täitmisest. Seetõttu ei saa hageja suhtlemisest Furgoonitehasega teha järeldusi küsimuses, kes on hageja tegelik lepingupartner. Julianus Inkasso OÜ vahendusel esitas hageja nõude Furgoonitehase vastu, kuna viimane täitis kostja lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Sellest tulenevalt pidas hageja otstarbekamaks pöörduda 2 mitte lepingupartneri, vaid otse rahalise kohustuse täitja vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista 5167.26 eurot ja viivisena 5167.26 eurot. 2. AS Eurowest vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta asjas õigeks kostjaks ning tegelikkuses tuleks nõue esitada tööde tegeliku tellija Furgoonitehase vastu. Kostja ei ole hagejalt töid tellinud ning samuti pole hageja esitanud kostjale ühtegi arvet. Arved on esitatud Furgoonitehasele, samuti on hageja OÜ-le Julianus Inkasso esitanud sissenõudeavalduse Furgoonitehase vastu. Hagi on ka alusetu, kuna hageja on väidetava nõude enne hagi esitamist loovutanud Julianus Inkasso OÜ-le. Seetõttu ei ole hageja väidetavate õiguste rikkumine üldse võimalik, mistõttu tuleks hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p-le 1 tuginedes läbi vaatamata. Samuti ei ole loovutatud nõude osas kohtusse pöördumine heauskne käitumine, riik ei peaks andma selliselt käituvale isikule õiguskaitset ning hagi tuleks jätta läbi vaatamata ka TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Pakkumisest nähtub ekslikult, justkui oleks tellimuse esitanud kostja. Lepingueelseid läbirääkimisi peeti hageja ning Furgoonitehase vahel ja hinnapakkumisele kirjutas alla Furgoonitehase tollane juhatuse liige H.L., kes palus ka tellija andmetes paranduse teha. Soome tellijaga sõlmis puisteveofurgooni ehitamiseks lepingu Furgoonitehas, seega on igati loogiline, et hagejaga sõlmitud (all)töövõtulepingu pooleks oli samuti Furgoonitehas. Ka hageja esindaja L.T. on oma kirjas käsitlenud lepingupoolena Furgoonitehast. Kui kohus ei jäta hagi läbivaatamata, tuleks jätta see rahuldamata. Hageja on oluliselt rikkunud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi, jättes paigaldamata tagasitõmbesilindri regulaatori ning andis üle ebakvaliteetsed (roostetavad ja lekkivad) tõstesilindrid. Seega ei olnud tööl kokkulepitud omadusi, töö ei olnud eesmärgipäraselt kasutatav ega vastanud kvaliteedinõuetele. Tegemist on töövõtulepingu mittekohase täitmisega
lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 77 lg 1 mõttes, mille eest hageja ka
Teostatud parandustööde maksumus oli 3886.80 eurot ning vastava kulu kandis Furgoonitehas. Tegemist on hageja poolt töövõtulepingu rikkumisega põhjustatud kahjuga, mis tuleb hüvitada
lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Poolte vahel on tekkinud vaidlus kas leping on sõlmitud hageja ja kostja vahel või hageja ja Furgoonitehase vahel. Kohus leidis, et hageja esitatud tõendite põhjal ei saa järeldada nagu oleks hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping.
lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb.
lg 4 kohaselt tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
lg-s 4 sätestatu tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt.
lg 5 p-de 1,3,4 kohaselt tuleb arvestada lepingu tõlgendamisel lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingueelseid läbirääkimisi, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemust ja eesmärki. 3 Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja teinud kostjale pakkumuse, mille koostamisel on aluseks võetud kostja poolt esitatud hinnaküsimuses toodud lähteandmed. Hageja on vastavalt pakkumusele esitanud ettemaksu arve Furgoonitehasele märkides selgitusse, et tegemist on lepingust tuleneva ettemaksega. Vaidlust selle kohta, et ettemaksu tasus Furgoonitehas, poolte vahel ei ole. Esitatud pakkumusest ja ettemaksuarvest nähtub, et pooltel oli tahe sõlmida töövõtuleping veoauto hüdraulikalahenduse väljatöötamiseks. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles osas, et pakkumuses näidatud tööd on hageja poolt teostatud, mille kohta on hageja esitanud Furgoonitehasele arve. Pakkumusele on alla kirjutanud hageja poolt L.T. ja Furgoonitehase juhatuse liige H.L. . Oma selgituses on L.T. kinnitanud, et hinnapakkumist veoauto hüdraulikale ja selle paigaldusele soovis Furgoonitehas, kelle esindaja H.L. ga arutati läbi tehtud pakkumused ning peale pakkumuse kinnitamist tehti ettemaksuarve Furgoonitehasele, mille viimane ka tasus. Seega ettemaksuarve tasumisega oli Furgoonitehas hageja pakkumusega nõustunud ning saavutanud kokkuleppe.
§-st 635 lg 1 tulenevad hageja rahalised nõuded Furgoonitehase vastu, mitte kostja vastu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg 2 ja § 170 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-3505 p 17 kohaselt on uueks võlausaldajaks Julianus Inkasso OÜ ning apellant ei saa nõuet enam ise maksma panna; 2) puudub apellandi ja vastustaja vahel apellatsioonkaebuses väidetud võlasuhe. Maakohus luges õigesti töövõtulepingu sõlmituks hoopis apellandi ja Furgoonitehase vahel; 3) pidas ka apellant ise lepingu teiseks pooleks (tellijaks) just Furgoonitehast. Apellandi „Müügi- ja töövõtu üldtingimuste“ p 3.
Seega arvestas kohus õigesti apellandi hilisemat käitumist, nt nõude loovutamist. Eksitav on apellandi väide, et ettemaksuarve ja arve esitati Furgoonitehasele vastustaja palvel. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole apellant tõendanud ning samuti pole võimalik sõlmida lepingut kolmanda isiku kahjuks; 5) isegi kui kohus peaks tuvastama, et leping sõlmiti apellandi ja vastustaja vahel, ei saa apellant nõuda viivist. Viivisenõue on alusetu, sest kui võlausaldaja ei ole esitanud rahalise nõude aluseks olevaid nõuetekohaseid arveid, ei saa
Seda kinnitab ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-110-05 p
lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Maakohus tuvastas, et hageja on teinud kostjale 28. jaanuaril 2010 pakkumuse nr MT 00047, mis arutati läbi Furgoonitehase esindaja H.L. ga ning peale pakkumise kinnitamist tehti ettemaksuarve Furgoonitehasele, mille viimane ka tasus. Maakohus järeldas sellest, et just ettemaksuarve tasumisega nõustus Furgoonitehas hageja pakkumisega ja sõlmis hagejaga kokkuleppe. Selline maakohtu järeldus ei ole kooskõlas ei
lg 1 sätestatud regulatsiooniga lepingu sõlmimise kohta ega ka asjas kogutud tõenditega. Hageja on esitanud kirjaliku pakkumuse nr MT0047 28. jaanuaril 2010 kostjale (lk 9) ja saanud samale dokumendile ka kostja volitatud esindaja H.L. nõusoleku. Pakkumuses oli märgitud lisatingimuseks ettemaks-kokkuleppel. Nõustumuses kinnitas kostja, et „on nõus ostma kaupu/tellima töö vastavalt AS Baltflex poolt käesolevale pakkumusele ning on nõus aktsepteerima AS Baltflex poolt kehtestatud Müügi ja Töövõtu 5 Üldtingimusi“. H.L. oli nõustumuse andmisel kostja seaduslik esindaja ja on ka end selliselt määratlenud. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et H.L. soovis anda nõustumust Furgoonitehase esindajana ja nõustumuse eeltäidetud vormis on nõustumuse andja osas eksitavad andmed. Kuna pakkumus oli tehtud kostjale, siis sai seda vastu võtta üksnes kostja ja mitte Furgoonitehas. Furgoonitehase poolt ettemaksuarve tasumine ei ole käsitletav nõustumuse andmisena, vaid juba sõlmitud lepingust tuleneva kostja kohustuse täitmisena kolmanda isiku poolt.
lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kuna Furgoonitehas ja kostja on omavahel seotud isikud, siis oli võimalik ka kohustuse täitmine Furgoonitehase poolt, kuid see ei muuda Furgoonitehast lepingu pooleks. Asjaolu, kes sõlmis Soome tellijaga turbaveoauto ehitamiseks lepingu, kas kostja või Furgoonitehas, ei oma töövõtulepingu poolte tuvastamisel tähtsust. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse seisukohaga, et kuna hagejal puudus nõue Furgoonitehase vastu, siis on nõude loovutamine Furgoonitehase vastu OÜ-le Julianuse Inkasso, tühine. OÜ Julianus Inkasso ei ole saanud uueks võlausaldajaks, mistõttu puudub alus jätta apellatsioonkaebus läbivaatamata. Maakohus on jätnud hagi ebaõigesti rahuldamata seetõttu, et hagi on esitatud vale kostja vastu. 8. Hageja nõue tuleneb töövõtulepingust. Hageja väidab, et ta ei saanud kokkulepitud tööd, milleks oli turbaveoauto hüdraulika(sõlme) süsteemi väljaehitamine ja häälestamine vastavalt etteantud skeemile pakkumuses märgitud mahus ja tingimustel, lõpetada, kuna kostja viis turbaveoauto enne tööde lõpetamist 18. märtsil 2010 hagejale ootamatult Soome. Kostja ei ole nimetatud hageja väitele vastuväiteid esitanud. Hageja käsitleb kirjeldatud kostja tegevust konkludentse ülesütlemisavaldusena TsÜS § 68 lg 3 ja
Ringkonnakohus nõustub hagejaga ja leiab, et kostja ütles enne poolte vahel kokkulepitud töö valmimist ja kostjale üle andmist töövõtulepingu üles. Auto äraviimine väljendas kaudset tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg, et hageja ei jätkaks lepingu täitmist.
lg 1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda, st õiguse lõpetada töövõtuleping enne lepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamist töövõtja poolt. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Käesoleval juhul ei ole kostja põhjendanud, miks ta ei oodanud turbaveoauto lõpptellijale üleandmisel ära hageja poolt tööde lõpetamist ja töö hagejale üleandmist. Kostja on väitnud, et hageja poolt lepingu täitmisel tehti ebapiisav töö (lk 86), samas ei ole kostja väitnud, et ta ütles töövõtulepingu üles seetõttu, et hageja rikkus lepingut. Hageja esindaja L.T. e-kirjadega on tõendatud, et puudused töös ilmnesid siis, kui turbaveoauto oli juba viidud Soome ja leping üles öeldud ja hageja sai neist väidetavatest puudustest teada telefonikõnede kaudu lõpptellijaga. Asjaolu, et puudused ilmnesid alles Soomes, kinnitab ka kostja (lk 67). Õige on apellatsioonkaebuse väide selles, et kostja ei ole väidetavaid puudusi (paigaldamata oli tagasitõmbesilindri regulaator ning tõstesilindrid roostetasid ja olid õlised) hageja töös tõendanud. Tagasitõmbesilindri regulaatori paigaldamist ei ole pakkumuses märgitud. Ringkonnakohus märgib, et väidetav tõstesilindrite roostetamine ja õlisus kui puudus oleks olnud ilmselt märgatav ja kõrvaldatav hüdraulika(sõlm)süsteemi häälestamise ja tööde üleandmise/vastuvõtmise käigus. Seetõttu on hageja töötasu nõue
Kuigi kostja ei ole esitanud selgeid vastuväiteid hageja väidetele lepingu ülesütlemise osas kostja kui tellija poolt, väidab kostja samas, et hageja andis üle puudustega töö (lk 67). Seega 6 väidab kostja, et ta on töö hagejalt vastu võtnud.
kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.
lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lõike 2 ja 3 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel ka piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks töö mittevastavusest lepingu tingimustele hagejale mõistliku aja jooksul teatanud ja puudusi piisavalt täpselt kirjeldanud. Turbaveoauto toimetati Soome 18. märtsil 2010. Furgoonitehase kiri hageja esindajatele on saadetud oktoobris 2010, mida ei saa lugeda mõistlikuks ajaks puudustest teatamisel. Kirja sisust nähtub, et hageja tööd ei vaadatud üle enne, kui seda tegi lõpptellija Soomes. Seega tõendab nimetatud Furgoonitehase e-kiri, et kostja jättis oma kohustuse asi üle vaadata, täitmata. Seega ei saa tellija rikkudes töö ülevaatamise kohustust esitada töövõtja vastu nõudeid tuginedes puudustele, mis tulnuks avastada töö ülevaatamise käigus ning millest ei ole töövõtjale tähtaegselt, st
§-s 644 sätestatud tähtaja jooksul teatatud. Seega on alternatiivselt võimalik asuda seisukohale, et tellija ei ole töölepingut üles öelnud ja on töö enne selle lõplikku valmimist vastu võtnud puudustest mõistliku aja jooksul teatamata ja neid piisavalt kirjeldamata, mistõttu on hagejal töövõtjana õigus esitada tasu nõue
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.