MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene 2. mai 2012, Tartu 3-11-2092 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 15. aprilli 2011. a käskkirja nr 1-4/1029 ja 13. juuli 2011. a vaideotsuse nr E5 245-4 peale ning Tartu Vanglale kohustavate ettekirjutuste tegemiseks Tartu Halduskohtu 12. oktoobri 2011. a määrus Juri Kolesnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja TartuVangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada määruskaebus osaliselt. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 12. oktoobri 2011. a määrus osas, milles tagastati kaebus äravõetud pudelikorkide tagastamiseks kohustamise nõude osas. Saata asi selles osas menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. 3. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Juri Kolesnikov esitas 23. augustil 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles esitas järgmised nõuded:
- a)Tuvastada, et Tartu Vangla 15. aprilli 2011. a käskkirjaga nr 1-4/1029 J. Kolesnikovile määratud karistus ei olnud õiglane ja et Tartu Vangla 13. juuli 2011 vaideotsusega nr E5 245-4 jäeti J. Kolesnikovi vaie rahuldamata ebaõigesti.
- b)Võtta vastutusele vanglaametnikud, kes olid süüdi selles, et J. Kolesnikovi karistati.
- c)Kohustada vanglat tagastama J. Kolesnikovile äravõetud pudelikorgid ja viia J. Kolesnikov iga päev treeninguseadmetega saali, võimaldamaks tal treenida haiget säärt, puusa ja selga. Kaebuse kohaselt võtsid vanglaametnikud 15. märtsil 2011 kaebaja kambrist ära 8 pudelikorki, mis olid J. Kolesnikovile vajalikud, et treenida veepudelitega jalga ja selga. J. Kolesnikov pöördus korkide tagasisaamiseks korduvalt vangla poole, kuid vangla talle korke ei tagastanud ning tema vaietele korrektselt ei vastanud. 2. Tartu Halduskohtu 12. oktoobri 2011. a määrusega tagastati J. Kolesnikovi kaebus treeningseadmetega saali viimise nõude ja kaebajalt äravõetud pudelikorkide tagastamise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel põhjusel, et J. Kolesnikovil oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja nõude vanglatöötajate vastutusele võtmise ja karistamise osas tagastas halduskohus HKMS § 11 lg 4 alusel põhjusel, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. J. Kolesnikov esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 12. oktoobri 2011. a määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on J. Kolesnikovil korkide tagastamise ja spordisaali viimiseks kohustamise nõuete osas kohtueelne menetlus läbitud, mida tõendavad tema esitatud vaided nr V1 7309, V1 4729, V1 5400, V1 10775, V1 7527 ja V1 4059 ning vangla vastused nendele. 4. Tartu Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vangla on seisukohal, et J. Kolesnikovil oli kaebuse esitamise hetkeks ja on siiani pudelikorkide tagastamise ning treeninguseadmetega saali viimise kohustamise nõuete osas kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus läbimata. J. Kolesnikovi poolt märgitud vanglale esitatud pöördumised ning nendele saadud vastused ei tõenda tema kohtueelese vaidemenetluse läbimist, vaid ainult seda, et J. Kolesnikov peab vanglaga tihedat kirjavahetust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. 6. Nõustuda ei saa seisukohaga, et J. Kolesnikov ei ole asjas enne kohtusse pöördumist äravõetud pudelikorkide tagastamiseks kohustamisvaiet esitanud. Asja materjalides on Tartu Vangla 6. mai 2011. a kiri pealkirjaga „Selgitustaotlusele ja taotlusele vastamine“, mis on koostatud vastuseks J. Kolesnikovi 5. aprilli 2011. a kirjale. Tartu Vangla vastuse kohaselt oli J. Kolesnikov pöördunud Tartu Vangla poole selgitustaotlusega, milles soovis teada, miks tema kambrist võeti ära pudelikorgid, ning soovis, et need talle kambrisse tagastataks. Vastuseks viimasele taotlusele märkis Tartu Vangla, et „ … ei tagastata Teile pudelikorke kambrisse ning Teil on võimalus need kätte saada vabanemise päeval.“ (tl 16). Samuti nähtub asja materjalidest, et pärast seda esitas J. Kolesnikov uue pöördumise, millele Tartu Vangla vastas 9. juunil 2011. Vastuse kohaselt oli J. Kolesnikov pöördunud Tartu Vangla poole 10. mail 2011, kus taotles, et talle tagastataks 15. märtsil 2011 kambri läbiotsimise käigus ära võetud pudelikorgid. Vastuse lõpuosas märgitakse, et „Oma taotluses soovite, et Teile tagastatakse pudelikorgid. Teavitame Teid, et pudelikorgid on distsiplinaarmenetluse raames, eseme äravõtmisakti alusel, paigutatud Teie isiklike asjade juurde lattu. Saate pudelikorgid kätte vabanemise päeval. Tulenevalt eeltoodust jätame Teie poolt esitatud taotluse rahuldamata.“ (tl 25). Seega on J. Kolesnikov esitanud pudelikorkide tagasisaamiseks kõigepealt taotluse, mis jäeti rahuldamata, ning seejärel uue taotluse, mis jäeti samuti rahuldamata. 2 7. Riigikohus on märkinud, et kui isik on haldusorganile esitanud taotluse, avalduse, kaebuse, pöördumise või muu tahteavalduse, tuleb selle vaideks kvalifitseerimisel arvestada isiku tegeliku tahtega. „Kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja (HMS § 75) jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud või ei ole viidanud Haldusmenetluse seaduse 5. peatükile. Avaldust tuleb käsitada vaidena ka siis, kui selles ei ole selgesõnaliselt formuleeritud taotlus haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuid avalduse sisust selgub siiski, et avaldaja tahe on sellele suunatud. Vajaduse korral peab haldusorgan kasutama HMS §-st 78 tulenevat võimalust lasta isikul oma taotlust konkretiseerida.“ (RKHKm 3-3-1-32-03, p 16). Sama seisukoht on kohaldatav ka kohustamisvaide puhul. Kui isik on esitanud haldusorganile juba taotluse toimingu sooritamiseks, ning see jäetakse rahuldamata, tuleb järgmist samasisulist pöördumist käsitada juba vaidena riigivastutuse seaduse § 6 lg 3 tähenduses. Seda hoolimata sellest, et kinnipeetav ei olnud taotlust pealkirjastanud vaidena, ei olnud kasutanud vaide esitamiseks ettenähtud blanketti, ei olnud protestinud selle peale, et talt ei võetud vaide esitamise kohta allkirja, või et ta oli esitanud taotluse vene keeles, ehkki pidi olema teadlik sellest, et vaided tuleb esitada eesti keeles. Isikul ei ole kohustust kontrollida seda, et vangla järgiks vaide menetlemisel kõiki formaalseid menetlusnõudeid. Nagu eelviidatud Riigikohtu seisukohast tuleneb, on vaide määratlemisel peamiseks kriteeriumiks isiku tahteavaldus ning vajadusel tuleb anda isikule võimalus vaide vormiliste puuduste kõrvaldamiseks. 8. Nõustuda ei saa Tartu Vangla vastusest läbikumava arusaamaga, justkui oleks taotlus ja vaie korkide tagasisaamiseks esitatud J. Kolesnikovi poolt mittearusaadavalt. Tartu Vangla 9. juuni 2011. a vastuses on pudelikorkide tagastamisest keeldumist sisuliselt põhjendatud ning materiaalses mõttes on see käsitatav vaideotsusena. Seega on Tartu Vangla J. Kolesnikovi vaide nõudest aru saanud ja selle lahendanud. Samamoodi oli eelnevalt sisuliselt lahendatud taotlus korkide tagastamiseks ja see rahuldamata jäetud. Nõustuda ei saa ka arusaamaga, justkui pidanuks J. Kolesnikov ise vanglale selgitama, et ta tahtis esitada vaiet. Uurimisprintsiibist tulenevalt lasub aktiivse tegutsemise ja isiku tahte väljaselgitamise kohustus siiski haldusorganil. Ringkonnakohus rõhutab, et vangla ei saa ega tohi vältida kohtumenetlust sellega, et kasutab ära isiku vaide vormivigasid ning menetleb seda tavalise taotlusena selle asemel, et käsitada seda vaidena. Ebaselguse korral tuleb käituda vastavalt eelviidatud Riigikohtu lahendis toodud juhistele. 9. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et 9. juuniks 2011 oli J. Kolesnikov pudelikorkide tagastamise nõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. 10. Asjaolu, et J. Kolesnikov on pärast vaidlusalust halduskohtu määrust esitanud veel uue taotluse korkide tagastamiseks ja taotluse rahuldamisest keeldumise peale vaide, ei muuda olematuks seda, et tegelikult oli vaidemenetlus läbitud juba varem. See viitab üksnes sellele, et J. Kolesnikov käitus vastavalt halduskohtu seisukohtadele, ehkki oli ise ka halduskohtu määruse vaidlustanud. 11. Treeningmasinatega saali lubamiseks kohustamise osas tuleb nõustuda halduskohtu seisukohaga, et selle taotluse rahuldamisest keeldumise peale 29. augustil 2011 esitatud vaidest oli kaebaja ise 8. septembril 2011 loobunud ning seega ei olnud enne halduskohtu 3 määruse tegemist selle nõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbitud (tl 42-42p). Ka määruskaebusest ei nähtu, kuidas ja milliste argumentidega täpselt kaebaja soovib ümber lükata seda, et ta oli vaidest ise loobunud. 12. Halduskohtu määrus tuleb seega tühistada osas, milles tagastati kaebus pudelikorkide tagastamise nõude osas. Kaebus tuleb selles osas saata tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Ülejäänud osas jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Agu Timmi Maili Lokk 4 Einar Vene