← Eesti

3-10-1430/57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Virkus, Lauri Madise ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-1430 Haldusasi Litas Trade OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  3. veebruari
  4. a maksuotsuse nr 12.2-3/8671-23 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  5. septembri
  6. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Litas Trade OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  7. november
  8. a Menetlusosalised Kaebuse esitaja Litas Trade OÜ, esindaja advokaat Madis Uusorg Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, esindajad Tomek Tosin ja Kaire Vacker RESOLUTSIOON
  9. Jätta Tallinna Halduskohtu
  10. septembri
  11. a otsus haldusasjas nr 3-10-1430 muutmata ja OÜ Litas Trade apellatsioonkaebus rahuldamata.
  12. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  13. detsember
  14. a. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 või § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. 3-10-1430 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK)
  16. oktoobri
  17. a korralduse alusel alustati kaebaja käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil
  18. a september.
  19. jaanuaril
  20. a koostas vastustaja kontrollakti. Kaebaja esitas
  21. veebruaril
  22. a vastustajale taotluse teabe saamiseks, teatades ühtlasi, et esitab eriarvamuse 2 nädalat pärast teabega tutvumist.
  23. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  24. veebruari
  25. a maksuotsusega nr 12.2-3/8671-23 (I kd tl 13-27) otsustati kontrollaktile eriarvamuse esitamise tähtaega mitte pikendada, teha muutva tingimusega maksuotsus ja määrata tasumisele kuuluv käibemaks 501 083 krooni. Kaebajat kohustati tasuma nimetatud summa 30 kalendripäeva jooksul muutva tingimuse kehtivusaja (30 päeva alates maksuotsuse kättesaamisest) lõppemise päevast arvates. Kaebaja esitas
  26. märtsil
  27. a maksuotsuse peale vaide. Vastustaja teatas, et käsitleb muutva tingimuse kehtivusajal esitatud vaiet maksuotsuse kehtetuks tunnistamise taotlusena, mis edastatakse koos täiendavate tõenditega kontrolliosakonnale analüüsimiseks ja otsustuse tegemiseks. Vastustaja
  28. aprilli
  29. a otsusega nr 12.2-3/8671-24 (I kd tl 28-32) jäeti kaebaja taotlus
  30. veebruari
  31. a maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata, määrati tasumisele kuuluv käibemaks 501 083 krooni, loeti nimetatud summa 262 508 krooni ulatuses täidetuks enammakse arvelt ning kaebajat kohustati tasuma käibemaksu 238 575 krooni. Käibemaksu määramise aluseks olevad asjaolud ja neist tehtud maksuhalduri järeldused: 1) kaebaja ei soetanud põlevkivi kütteõli Alfaoil OÜ rekvisiitidega
  32. septembri
  33. a arve nr 90030 ja
  34. septembri
  35. a arve nr 90033 alusel ning rapsiõli Paargu OÜ rekvisiitidega
  36. septembri
  37. a arve nr 90232,
  38. septembri
  39. a arve nr 90235 ja
  40. septembri
  41. a arve nr 90328 alusel. Tegelikkuses soetasid kaebajale kaupu kolmandad isikud ning kaebaja on teadlikult kajastanud enda raamatupidamisarvestuses Alfaoil OÜ ja Paargu OÜ nimel vormistatud arveid eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ning teha maksuvabalt väljamakseid. Seetõttu ei kuulu Alfaoil OÜ ja Paargu OÜ nimel vormistatud arvetel kajastatud käibemaks 151 847 + 349 236 = 501 083 krooni kaebaja
  42. a septembrikuu sisendkäibemaksu hulgas arvestamisele; 2) kaebaja juhatuse liikme E B selgituste kohaselt oli tehingute tegemisel Alfaoil OÜ-ga ja Paargu OÜ-ga kontaktisikuks E V, kellega ta on tuttav juba ülikooli ajast. Kaebaja üürib kontoriruume aadressil, mis on ka nimetatud äriühingute juriidiliseks aadressiks, kuid E. B väitel suheldi peamiselt telefoni teel. Kas ostu-müügilepingud sõlmiti, ta ei mäletanud; hiljem selgitas, et rapsiõli ostuks-müügiks kirjalikke lepinguid Paargu OÜ-ga ei sõlmitud; tehingu kohta Alfaoil OÜ-ga esitati
  43. aprillil
  44. a sõlmitud nafta-keemia saaduste üldsõnaline leping, mille lahutamatu lisa 1, mis pidi kajastama kaupade nimekirja, hindu ja koguseid, jäeti esitamata. E. Vi sõnul tunneb ta E. B ammusest ajast, koos tehti sporti, tuttavaks võidi saada E. B Concordia ülikoolis õppimise ajal 7-8 aastat tagasi; kauba hankimisega kaebajale nii Alfaoil OÜ kui Paargu OÜ nimel tegeleb ainult E. V; kellelt sai kütteõli ja rapsiõli hangitud ja kes oli vedaja, E. V ei mäletanud. E. B ja E. V on ammused tuttavad, kes tegutsevad ühisel tegevusalal ja aadressil, mistõttu on võimalik kiire fabritseeritud dokumentide liikumine. Kaks kuud tagasi toimunud tehingutest oluliste asjaolude mittemäletamine kinnitab, et tehinguid pole tegelikkuses toimunud; 3) Alfaoil OÜ soetas edasimüüdud kütteõli väidetavalt Intersales OÜ-lt, kes ei olnud juriidiliselt aadressilt kättesaadav. Intersales OÜ juhatuse liikmed A L ja S V ei tea äriühingu majandustegevusest midagi, väites, et nende isikuandmeid on ära kasutatud; G P ei olnud 2

(16)3-10-1430 võimalik ühendust saada – tal puudub rahvastikuregistri andmetel kindel elukoht. Intersales OÜ pangakontolt võetakse Alfaoil OÜ poolt ülekantud raha kohe välja sularahas ja osa kantakse edasi Balten Kokk OÜ-le. Balten Kokk OÜ juhatuse liige Vi M ei tea äriühingu majandustegevusest midagi, talle maksti selle eest, et ta firma oma nimele ostaks. Äriregistris registreeritud aadressil äriühing ei asu ja pole maksuhaldurile kättesaadav. Pangakontolt võetakse kogu Intersales OÜ poolt ülekantud raha kohe välja sularahas. Maksuhaldur leiab, et Alfaoil OÜ ei saanud Intersales OÜ-lt ja see omakorda Balten Kokk OÜ-lt kütteõli osta ja järelikult seda ka kaebajale edasi müüa. See viitab võimalusele, et E. B esitab maksuhaldurile teadlikult valeandmeid ning tegu võib olla rahaahela kaudu kaebaja osalemisega maksupettuses. Kaebaja pidi olema teadlik, kes tegelikult kaupa müüs ning et tegelikult ei soetatud kaupa Alfaoil OÜ-lt; 4) E. Vi seletuse kohaselt on ta tehingute tegemisel Intersales OÜ-st suhelnud ainult korra K U. K. U sõnul on ta korra E. Viga kohtunud, kuid tehinguid Alfaoil OÜ ja Intersales OÜ vahel tehtud ei ole. K. U ei tea Intersales OÜ tegevusest midagi, äriühing sai moodustatud A S algatusel eesmärgiga äriühingu müümisel raha teenida. A. S ei tea samuti Intersales OÜ tegevusest midagi. Samas väitis A. S, et tunneb E. Vit juba 5-6 aastat. A. S müüs Intersales OÜ väidetavalt S. V, kellele andis ka pangakaardid. S. V eitab äriühingu ostmist ja kinnitab, et pangakaardid jäid A. S ja K. U kätte, kes käskisid tal kodus olla ja äriühingu tegevusse mitte sekkuda, kuna nad ise ajavad asju. Kuna Alfaoil OÜ on kontrollitaval perioodil Intersales OÜ nimel väljastatud arvete alusel tasunud 1 266 209 krooni, ei tundu tõenäoline, et E. V ei teadnud, kes tegutses Intersales OÜ nimel ning kuidas tasutud summad liikusid Balten Kokk OÜ-sse. Hinnates Intersales OÜ ja Balten Kokk OÜ juhatuse liikmete seletusi ning kontodel raha liikumist kogumis, leiab maksuhaldur, et tegemist on varifirmadega, kes tegutsevad ühe tutvusringkonna kontrolli all; 5) Alfaoil OÜ poolt maksuhaldurile esitatud arvete kohaselt on Alfaoil OÜ-le osutanud transporditeenuseid OÜ Estragon FG. Kauba saatelehti ei esitatud; arvetele pole märgitud, mida ja millises koguses veeti; veoste marsruut arvel nr 70/91 tundub OÜ Estragon FG autojuht K M endalegi imelik. OÜ Estragon FG juhatuse liige A B ja autojuht K. M selgitasid, et arve nr 70/90 kohaselt veeti 16.,
  1. ja
  2. septembril
  3. a Riisiperest Tallinnasse rasket kütteõli, kuid arve nr 71/09 kohta ei osanud kumbki selgitust anda. Väidetava kolme reisiga suudeti vedada maksimaalselt 90 tonni kütust (paagi mahutavus 30 tonni), kuid arvete järgi müüdi kaebajale 223,3 tonni kütteõli. A. B ei mäletanud kauba peale- ega mahalaadimise kohti ega kohti, kus leidsid aset kohtumised E. Viga. Maksuhalduri hinnangul on transpordiarved fabritseeritud, et tõestada just Alfaoil OÜ kütteõli soetust ja vedu OÜ-st Intersales ja müüki kaebajale; 6) OÜ Paargu soetas edasimüüdud rapsiõli väidetavalt Frinks OÜ-lt. Frinks OÜ juhatuse liige V P selgitas, et äriühing tegeleb maaklerteenuste osutamisega ja rapsiõli müük oli ühekordne tehing; ta ei mäletanud, kellega ta rapsiõli Frinks OÜ-le müünud SV-st Obeliai nimeliselt suhtles; ta ei teadnud midagi rapsiõli hindadest ega sellest, millise hinnaga ta ostis ja müüs; lepingud sõlmiti posti teel; transpordi tellis V. P, kuid ta ei mäletanud, millisest firmast. Tehingute reaalse majandusliku sisu tõestamiseks lubatud pangakonto väljavõtet V. P maksuhaldurile ei esitanud. Pangalt saadud konto väljavõttest nähtuvalt võetakse Paargu OÜ poolt Frinks OÜ-le üle kantud 3 061 968 kroonist kohe sularahas välja 1 300 000 krooni, 1 688 408 krooni kantakse edasi SV-le Obeliai ning 75 103,70 krooni Goldstern OÜ-le. Suuliste selgituste andmiseks ja dokumentide esitamiseks maksuhalduri juurde ilmumise korraldust V. P ei täitnud. Kuna Frinks OÜ juhatuse liige V. P ja Paargu OÜ juhatuse liige E. V ei osanud kumbki nendevaheliste tehingute kohta usutavaid seletusi anda, leiab maksuhaldur, et tehinguid ei toimunud. V. P sõnul tunneb ta E. B varasemast ajast seltskonnast ja nüüd aitas E. B tal suhelda SV-ga Obeliai. Maksuhalduri hinnangul ei ostnud 3
(16)3-10-1430 kaebaja rapsiõli Paargu OÜ-lt ja see omakorda ei soetanud rapsiõli Frinks OÜ-lt, vaid soetas selle ise otse SV-lt Obeliai. E. B esitab teadlikult maksuhaldurile valeandmeid ning tegu võib olla rahaahela kaudu kaebaja osalemisega maksupettuses. Kaebaja juhatuse liige pidi olema teadlik, kes tegelikult kaupa müüs ning et kaupa ei soetatud Paargu OÜ-lt; 7) kaebaja müüs rapsiõli Biodiesel Paldiski AS-le, kelle kaalumiskviitungite kohaselt on rapsiõli transportimiseks kasutatud Goldstern OÜ teenuseid. Goldstern OÜ juhatuse liikme K L seletuse kohaselt oli Litas Trade OÜ veo tellija A R, kes käskis arve vormistada Frinks OÜle. Vedu toimus 18., 21.,
  1. ja
  2. septembril
  3. a pealelaadimisega Leedus SV-lt Obeliai ja kauba omanik vahetus Paldiskis. K. L väitel on A. R olnud kontaktisikuks tellimuse esitamisel nii kaebaja, Paargu OÜ kui ka Frinks OÜ poolt. A. R vesteldi telefoni teel ja kutsuti maksuhalduri juurde selgitusi andma. A. R teatas telefonivestluses, et kui E. V ütleb, et pole vaja maksuhalduri juurde tulla, siis ta ei tule. A. R asemel ilmus maksuhalduri juurde väidetav volitatu E. V, kes eitas, et A. R oleks üldse suhelnud kellegagi Litas Trade OÜ-st ja Frinks OÜ-st, sest nende äriühingutega tegeles ainult E. V. Maksuhalduri hinnangul tegutseb A. R E. Vi kontrolli all eesmärgiga tekitada rapsiõli soetamisel ja müümisel näilik vahendajate ahel; 8) maksuhalduri kahtlusi tehingute reaalse toimumise osas kinnitab ka Biodiesel Paldiski AS edastatud selgitus ja e-kirjavahetus. Perioodil
  4. september kuni
  5. september
  6. a pidas kaebaja nimel Biodiesel Paldiski AS-ga e-kirjavahetuse teel rapsiõli hindade ja koguste kohta A. R läbirääkimisi, mille tulemusena sõlmiti
  7. septembril
  8. a rapsiõli ostu-müügi leping kaebaja ja Biodiesel Paldiski AS vahel. E. B sõnul tunneb ta A. R, kes töötab Paargu OÜ-s. Maksuhalduri hinnangul kinnitab A. R e-kirjavahetus kaebaja nimel Biodiesel Paldiski AS-ga, et tegemist on ühe tutvusringkonna juhitud äriühingute näiliste tehingutega ning kaebaja ei ole soetanud müüdud rapsiõli Paargu OÜ-lt, vaid on soetanud selle ise SV-lt Obeliai; 9) kaebaja müügiarvetel Biodiesel Paldiski AS-le kajastatud rapsiõli kogus tonnides (6 arvet, kokku 196,2 tonni) kattuvad kogustega, mille laadis SV-st Obeliai peale ning Biodiesel Paldiski AS kaalumajas maha veoteenust osutav Goldstern OÜ, kellel kästi arve esitada Frinks OÜ-le. Frinks OÜ müüs väidetavalt rapsiõli edasi Paargu OÜ-le (4 arvet, kokku 196,2 tonni) ning Paargu OÜ väidetavalt kaebajale (3 arvet, kokku 196,2 tonni). Kaupade soetamise ja müümise koguste kokkulangemine ja erinevus viitab asjaolule, et kaebaja ei soetanud rapsiõli Paargu OÜ-lt ja see omakorda Frinks OÜ-lt, vaid soetas ise SV-lt Obeliai. Goldstern OÜ on selgitanud, et kaup vahepeal omanikku ei vahetanud. Maksuhalduri hinnangul on Paargu OÜ ja Frinks OÜ nimel väljastatud arved koostatud vaid vormiliselt ning nendel kajastatud tehinguid ei ole tegelikkuses toimunud; 10) nii kütteõli kui rapsiõli soetamiseks on moodustatud väidetavate vahendusäriühingute ahel. Kütteõli soetusahelasse kuuluvad Balten Kokk OÜ, Intersales OÜ ja Alfaoil OÜ, kelle nimel koostatud arvete alusel kaebaja väidetavalt soetab kauba ja müüb selle SIA-le KU Nafta Trading. Rapsiõli soetusahelasse kuuluvad SV Obeliai, Frinks OÜ ja Paargu OÜ, kelle nimel koostatud arvete alusel kaebaja väidetavalt soetab kauba ja müüb selle Biodiesel Paldiski ASle. Kütteõli ahelasse kuuluv Alfaoil OÜ ja rapsiõli ahelasse kuuluv Paargu OÜ ostavad kaupa kõrgema hinnaga, kui edasi müüvad. Mõlema äriühingu ainuke juhatuse liige E. V peast tehingute toimumise olulisi asjaolusid ei mäletanud ja arvetele eelnevaid kirjalikke kokkuleppeid ei esitanud. Kütteõli kahjumlikku edasimüüki ta maksuhaldurile ei selgitanud. Rapsiõli müüdi E. Vi sõnul odavamalt seepärast, et rapsiõli happelisus oli liiga suur. Seda selgitust ei kinnita Biodiesel Paldiski AS selgitus ega leping, mille kohaselt saadi kaebajalt sama kvaliteedi ja hinnaga rapsiõli, mis telliti eelnevate kokkulepete alusel. Kaebaja soetas 223,3 tonni kütteõli Alfaoil OÜ-lt hinnaga 3 400 kr/tonn, summa koos käibemaksuga 911 084 krooni, ja müüs sama koguse edasi SIA-le KU Nafta Trading tonnihinnaga 3763 krooni käibemaksu lisamata, summa 840 407 krooni. Kütteõli müügitehingult teenis kaebaja kasumit 81 170 krooni (840 407 - 759 237) ning vormistatud arvete alusel tekkis sisendkäibemaksu 4
(16)3-10-1430 enammakse 151 847 krooni. Kaebaja soetas 196,2 tonni rapsiõli Paargu OÜ-lt tonnihinnaga 8900 krooni, summa koos käibemaksuga 2 095 416 krooni, ja müüs sama koguse edasi Biodiesel Paldiski AS-le tonnihinnaga 8996,8 krooni, summa koos käibemaksuga 2 118 207 krooni. Rapsiõli müügitehingust teenis kaebaja kasumit 18 922 krooni (1 765 172 – 1 746 180) ning vormistatud arvete alusel tekkis käibemaksu tasumise kohustus 5798 krooni. Kuna tehingute teostamisel tekivad kulud, on kauba vahendustasu ebamajanduslikult väike. Kaebaja ja E. Vi juhitud äriühingute vaheline väidetav äritegevus erineb tavapärasest. Tehinguid nende vahel ei toimunud ning raha liikus fiktiivsete arvete alusel OÜ-st Litas Trade välja eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ning viia ettevõttest maksuvabalt välja võimalikult suuri summasid; 11) kütteõli väidetavalt vahendanud Balten Kokk OÜ ja Intersales OÜ
  1. a septembris käibedeklaratsioone, nagu ka tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioone, ei esitanud. Rapsiõli väidetav vahendaja Frinks OÜ ei esitanud õigeaegselt
  2. a septembrikuu deklaratsioone. Kolm kuud ettenähtust hiljem, kui oli juba selge kaebaja maksumenetluse tulem, Frinks OÜ poolt esitatud deklaratsioon (mille alusel pole käibemaksu tasutud), on koostatud selleks, et näiliselt kinnitada tehingute toimumist. Balten Kokk OÜ ja Intersales OÜ seaduslikud esindajad ei tea äriühingute tegevusest midagi. Nimetatud äriühingute tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide esitamata jätmine ning Frinks OÜ poolt hilinemisega esitatud tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioon (töötasu väljamaksmist pole toimunud) kinnitavad, et neil pole tööjõudu, et omakorda vahendajate kaudu kaebaja tellimusi täita; 12) kaebaja kontolt Alfaoil OÜ-le üle kantud 911 084 krooni kanti edasi Intersales OÜ kontole, kust võetakse enamus välja sularahas ning 317 200 krooni kantakse Balten Kokk OÜ kontole, millelt raha võetakse kohe 10 000 krooni kaupa sularahaautomaadist välja. Kaebaja kontolt Paargu OÜ kontole kantud 2 095 416 krooni kantakse edasi Frinks OÜ kontole. Paargu OÜ on kandnud Frinks OÜ kontole 3 061 986 krooni. Sealt võetakse enamus raha välja 10 000 krooni kaupa sularahaautomaatidest ning 1 688 408 krooni kantakse SV Obeliai kontole ja 75 103,70 krooni Goldstern OÜ kontole. Balten Kokk OÜ, Intersales OÜ ja Frinks OÜ kontodelt ei tehta ühtegi väljamakset, mis seonduks tavapärase majandustegevusega (kommunaalkulud, palgad, maksud, rendid, materjali ostud, auto kütuse kulud). Frinks OÜ kontolt SV-le Obeliai ja Goldstern OÜ-le maksmine ei tõenda veel rapsiõli tegelikku soetust Frinks OÜ poolt. Arvelduskontode väljavõtete põhjal järeldab maksuhaldur, et nimetatud äriühingud ei omanud tavapärast majandustegevust; 13) Balten Kokk OÜ juhatuse liige ja ainuomanik V. M ei tea äriühingu tegevusest midagi. A. S ja K. U Intersales OÜ-st on tuttavad E. Viga, mida kinnitab ka E. V ise. Samuti on ta kinnitanud ammust tutvust E. Bga. V. P on selgitanud, et tunneb nii E. Vit kui ka E. Bt. Viimane on kinnitanud, et on sõber V. Piga. Maksumenetluse käigus leidsid kaebaja juhatuse liikmed E. B ja E V alati erinevaid põhjuseid maksuhalduri juurde mitteilmumiseks, tähtaegade pikendamiseks ja seega kaasaaitamiskohustuse mittetäitmiseks. Maksuhaldur leiab, et V. Pi juhitud Frinks OÜ nimel koostatud arveid ja pangakontot kasutavad tutvusringkonda kuuluvad E. V ja E. B rapsiõli müügiahela pikendamiseks eesmärgiga muuta maksupettuse avastamine keerulisemaks ning aeganõudvamaks. Kuigi E. B on väidetavalt teinud tehinguid tuttava E. Viga, teadis või pidi ta teadma, et variisikute poolt juhitud Balten Kokk OÜ, Intersales OÜ ja Frinks OÜ ei hankinud kaupa Alfaoil OÜ-le ja Paargu OÜ-le, mida need saanuks kaebajale müüa.
  3. OÜ Litas Trade esitas
  4. juunil
  5. a Tallinna Halduskohtule kaebuse
  6. veebruari
  7. a maksuotsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused: 5
(16)3-10-1430 Maksuhalduri järeldused, nagu poleks Alfaoil OÜ ja Paargu OÜ kaebajale kütteõli ja rapsiõli võõrandanud ning seega alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks puudub, on oletuslikud ja vastuolus maksustamise põhimõtetega. Kuna nimetatud äriühingud deklareerisid müügilt käibemaksu, siis on sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine vastuolus käibemaksu kui lisandunud väärtuse maksu põhimõtetega. Kaebaja seisukoht tugineb Riigikohtu otsusel nr 33-1-3-
  1. Sisendkäibemaksu mahaarvamise näol on võimalik rikastuda üksnes siis, kui müüja ei tasu käibemaksu ja ostja on sellest teadlik. Asjas pole vaidlust, et müüja on tehingud deklareerinud ja nendelt käibemaksu arvestanud, mistõttu viited maksudest kõrvalehoidumise eesmärgiga teadlikule tegevusele ja maksupettusele nende tehingutega seoses on alusetud. Kaebaja järgis kõiki hoolsuskohustusi, mistõttu võimalikud maksuõigusrikkumised seoses Paargu OÜ ja Alfaoil OÜ tehingupartneritega ei saanud tuleneda kaebaja tegevusest või tegevusetusest. Kaebaja tuvastas tehingu teise poole, veendus et tema tehingupartnerid on tegutsevad äriühingud, nad on registreeritud käibemaksukohustuslaste registris, omavad vajalikke litsentse, kaebaja tasus arved ülekandega, hoidis alles nõuetekohased arved, saatelehed, lepingud jne. Maksuhalduri poolt välja toodud väidetavad vastuolud transpordiarvetes ei ole asjakohased – kaebaja ei pidanud transpordi eest tasuma, transport oli hinna sees ning selle korraldamine oli müüja kohustus. Kaebajal puudus seadusest tulenev kohustus nõuda müüjalt transpordiarveid ning veenduda, et need on esitatud korrektselt. Seega pole transpordiarvetega seonduv mingil viisil seotud kaebaja hoolsuskohustuse täitmisega ega tohi olla maksusumma määramist motiveerivaks asjaoluks. Intersales OÜ, Balten Kokk OÜ ja Frinks OÜ kohta kogutud tõendid ei ole seotud kaebaja tegevusega, kuid maksuotsust põhjendatakse eelkõige nende äriühingute kohta kogutud andmetega. Kaebaja on kogutuga tutvunud, kuid ei pea võimalikuks neid asjaolusid vaidlustada. Kaebaja ei ole seotud nende äriühingutega ja tal puudub võimalus kontrollida, lükata ümber või võtta mingeid seisukohti nendega seotud tehingute osas. Seega ei saa nende äriühingutega seonduv mõjutada kaebaja maksukohustust. Maksuhaldur on tuvastanud, et võimalikud maksuõigusrikkumised võisid aset leida kaebaja tehingutele eelnenud müügitehingutega seoses. Euroopa Kohtu
  2. jaanuari
  3. a otsuses liidetud kohtuasjas C354/03, C-355/03, C-484/03 (p-d 54 ja 55) leiti, et sellised asjaolud ei mõjuta maksukohustuslase sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Seega ei õigusta Intersales OÜ, Balten Kokk OÜ ja Frinks OÜ-ga seoses tuvastatud asjaolud sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramist. Ka üksikud etteheited, mis on seotud kaebajaga, ei ole põhjendatud. Maksuhaldur heitis ette Alfaoil OÜ ja kaebaja vahelise ostu-müügi lepingu lisa 1 esitamata jätmist, kuid lisa 1 esitamine olnuks tarbetu, sest see ei käsitle kontrollitaval perioodil tehtud tehinguid.
  4. a septembris toimunud kütteõli soetamise kohta on koostatud lisa 4, mille kaebaja maksuhaldurile esitas. Maksuotsuses peeti kahtlaseks asjaolu, et kaebaja üürib ruume aadressil Fosforiidi 4 Maardus, mis on ka Alfaoil OÜ ja Paargu OÜ juriidiliseks aadressiks, kuid E. B väitis, et nimetatud äriühingutega suheldi peamiselt telefoni teel. Viidatud aadressil asub büroohoone, kus tegutseb palju erinevaid äriühinguid. Kui maksuhaldurile jäi mulje, et kasutatakse ühiseid ruume, on selline arusaam ekslik. Maksuotsusest jääb mulje, justkui viitaks maksupettusele asjaolu, et kaebaja juhatuse liige tunneb Alfaoil OÜ ja Paargu OÜ juhatuse liiget. Kaebaja teeb tehinguid ka teiste äriühingutega, kelle juhatuse liikmed on tuttavad, kuid see ei viita mingil viisil maksuõigusrikkumisele. Maksuotsuses tuuakse välja kaebaja soetatud rapsiõli ja kütteõli hindade langemine. Kaebajale teadaolevalt on rapsiõli hinna languse põhjuseks asjaolu, et õli ei olnud algselt mõeldud kütuseks. Rapsiõli müümine kütteks oli tingitud õli liigsest happelisusest. Kaebaja soetas rapsiõli tavapärase hinnaga ning võõrandas juurdehindlusega, mis võimaldas teenida kasumit. Seega olid kaebaja tehingud majanduslikult loogilised ja kasumlikud. 6
(16)3-10-1430
  1. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata.
  2. Tallinna Halduskohtu
  3. septembri
  4. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) maksuotsuse väitest, et kaebaja kasutas teadlikult oma raamatupidamisarvestuses Alfaoil OÜ ja Paargu OÜ nimel vormistatud arveid eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ning teha maksuvabalt väljamakseid, saab järeldada, et maksuhalduri arvates oli tegemist maksupettuse, mitte hoolsuskohustuse rikkumisega; 2) maksuhaldur on tuvastanud kaebaja osavõtu maksupettusest kaebaja väidetavate tehingupartnerite Alfaoil OÜ ja Paargu OÜ tehingute kontrollimise kaudu põlevkivi kütteõli ning rapsiõli soetamisel. Selleks on maksuhaldur konstrueerinud kütteõli ostuahela, milles tõenditest nähtuvalt osalesid järgmised äriühingud: Balten Kokk OÜ - Intersales OÜ - Alfaoil OÜ - kaebaja - SIA KU Nafta Trading. Rapsiõli ostuahelas osalesid järgmised äriühingud: Leedu äriühing SV Obeliai – Frinks OÜ – Paargu OÜ – kaebaja – Biodiesel Paldiski AS. Rapsiõli ja kütteõli müüki kaebaja poolt Biodiesel Paldiski AS-le ning äriühingule SIA KU Nafta Trading ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud. Seega ei ole maksuhaldur vaidlustanud kaebaja poolt edasimüüdud kauba soetamist ettevõtluse tarbeks, vaid kauba soetamise arvetel näidatud Alfaoil OÜ-lt ja Paargu OÜ-lt; 3) kaebaja on Euroopa Kohtu
  5. jaanuari
  6. a otsusele liidetud kohtuasjas C-354/03, C355/03, C-484/03 (p-d 54 ja 55) tuginedes leidnud, et võimalikud maksuõigusrikkumised kaubatarnete varasemas ahelas ei mõjuta kaebaja õigust sisendkäibemaksu mahaarvamisele. Seda järeldust saab kohaldada juhtumil, kus maksukohustuslast süüdistatakse vaid hoolsuskohustuse rikkumises. Käesoleva juhtumi faktilised asjaolud ei viita hoolsuskohustuse rikkumisele. Riigikohus on
  7. mai
  8. a otsuses nr 3-3-1-32-09 (p 10) leidnud, et juhtudel, kus vaidlus kauba või teenuse olemasolu üle puudub, kaup on reaalselt olemas ja teenust on osutatud, kuid seda ei ole saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Vaidlustatud maksuotsuses ongi maksuhaldur leidnud, et kaebaja osales ettekavatsetult maksupettuses, mistõttu kaebaja väited hoolsuskohustuse mitterikkumise kohta on ainetud. Maksupettusele viitavate tõendite puudumise korral on maksuotsus faktiliselt põhjendamata ja kuulub tühistamisele. Käesolevas asjas võib kaebaja maksupettust kinnitada see, kui kaebaja teadis või pidi teadma varifirmade olemasolust ostuahelas ning et Alfaoil OÜ ja Paargu OÜ ei saanud seetõttu kaebajale edasimüügiks kütust soetada; 4) Alfaoil OÜ ja Paargu OÜ seadusliku esindaja E. Vi seletusest (I kd tl 72) nähtub, et tema isiklikult tegeles kaebajale kütuse müügiga, hinnad kujunesid läbirääkimiste teel E. Bga ning kindlat transporti ei kasutatud. E. V ei mäletanud, kellelt konkreetselt kütteõli ja rapsiõli hangiti ning kuidas ja milliste transpordivahenditega kaupa veeti. Samas tunnistas E. V, et ta on E. B ammune tuttav Concordia Ülikooli ajast. Kauba ostuarved lubas E. V faksida. Faksitud arvete ja saatelehtede põhjal on maksuhaldur järeldanud, et Alfaoil OÜ soetas kauba Intersales OÜ-lt ning Paargu OÜ Frinks OÜ-lt; 5) kaebaja leiab, et tal puudus võimalus kontrollida, lükata ümber või võtta mingeid seisukohti Intersales OÜ ning Frinks OÜ-ga seotud tehingute osas. Kaebaja pole pidanud vajalikuks vaidlustada maksuhalduri järeldusi ega kogutud tõendeid, mis puudutavad nende äriühingute tegevust; 7
(16)3-10-1430 6) maksuhaldur on võtnud seletused Intersales OÜ juhatuse liikmetelt A. L (juhatuse liige alates 14. juulist 2009.
  1. a)ja S. V (juhatuse liige alates 10. juulist 2009.
  2. a)ning endistelt juhatuse liikmetelt K. U (juhatuse liige 18. juunist kuni 14. juulini 2009.
  3. a)ja A. S (juhatuse liige 18. juunist kuni 10. juulini 2009. a). Juhatuse liikme G. P seletust maksuhalduril saada ei õnnestunud, kuna tal puudub rahvastikuregistri järgi kindel elukoht ning äriühing ei ole juriidilisel aadressil kättesaadav. Seletustest nähtuvalt ei ole ükski ülejäänud juhatuse liikmetest tunnistanud seotust vaidlusaluste tehingutega ega ka tegelemist äriühingu tavapärase majandustegevusega, küll aga on K. U kohtunud E. Vi ja A. S, A. S tunneb S. Vit ja E. Vit (viimast 5-6 aastat) ning S. Vi väitel olid äriühingu pangakaardid K. Ui ja A. Si käes. Ainuke juhatuse liige, kellel selgelt puudub äriühinguga igasugune seos, on A. L, kelle kaotatud ID-kaardi andmeid on ilmselt isiku teadmata kasutatud juhatuse liikmeks vormistamisel. Intersales OÜ konto väljavõttest nähtub, et äriühingu arvelduskontol liikumised praktiliselt puuduvad. Vaidlusalusel perioodil on äriühingule makseid teinud vaid OÜ Alfaoil, millest 317 200 krooni on edasi kantud Balten Kokk OÜ pangakontole, ülejäänu on välja võetud pangakaardiga. Maksuhaldur on õigesti järeldanud, et Intersales OÜ ei ole teinud ühtegi tavapärase majandustegevusega seotud väljamakset (kommunaalkulud, palgad, maksud, rendid, materjali ostud jne). Maksuhaldur on kontrollinud ka Balten Kokk OÜ tegevust, kelle juhatuse liikme V. M seletusest ilmneb, et tegemist on varifirmaga. V. M on värvatud fiktiivseks juhatuse liikmeks ning äriühingu pangakaardid on V. Mi värvanud isiku valduses. Tavapärase majandustegevuse puudumist kinnitab ka Balten Kokk OÜ pangakonto väljavõte. Seega saab järeldada, et väidetavalt Alfaoil OÜ-le kütteõli müünud Intersales OÜ ja ka Balten Kokk OÜ, kelle arvele Intersales OÜ makseid tegi, kütteõli edasimüügiga reaalselt ei tegelenud. Intersales OÜ majandustegevuse puudumisest pidi teadlik olema ka E. V, kellel olid sidemed Intersales OÜ juhatuse liikmetega; 7) maksuhaldur on uurinud ka Alfaoil OÜ poolt transporditeenuse ostu OÜ-lt Estragon FG, kes 19. septembri 2009. a arvete (I kd tl 81 pöördel, tl 82) järgi osutas Alfaoil OÜ-le vaidlusaluse kauba veoteenust. Õige on maksuhalduri tähelepanek, et transpordiarvetelt ei nähtu veoteenuse osutamise kuupäevad, marsruut ega kauba kogused. OÜ Estragon FG juhatuse liikme A. Bi seletuse kohaselt transporditi 19. septembri 2009. a arvete alusel Alfaoil OÜ-le raskekütteõli Riisipere Naftabaasist Tallinna ning vedajaks oli K. M. K. Mi seletuse järgi vedas ta 16., 18., ja 19. septembril Riisiperest Tallinna masuuti paakautos, kuhu mahub 30 000 liitrit. Kohus nõustub maksuhalduri järeldusega, et kuigi kolme reisiga suudeti transportida vaid 3x30 tonni kütust, müüs Alfaoil OÜ kaebajale arvete järgi 223,3 tonni kütteõli, mis seab transporditeenuse osutamise Alfaoil OÜ-le vaidlusaluse kütuse müügiks kahtluse alla. Kahtlust kauba müügis süvendab ka asjaolu, et veoteenus on nii arvete kui K. Manukjani seletuse järgi osutatud hiljem, kui on koostatud Alfaoil OÜ 15. septembri 2009. a arve-saateleht kaebajale (I kd tl 140); 8) maksuhaldur on ühtlasi tuvastanud kütteõli hinna põhjendamatu kõikumise tehingute ahelas. Alfaoil OÜ on müünud kaebajale kütteõli oluliselt odavamalt, kui ta on seda ise Intersales OÜ-lt hankinud (hankehind 4 200 kr/tonn, edasimüügihind 3 400 kr/tonn). Maksumenetluses ei ole E. V soovinud hinnaerinevust põhjendada (I kd tl 93 pöördel); 9) eeltoodud tõendeid kogumis hinnates nõustub kohus maksuhalduri järeldusega, et Alfaoil OÜ ja kaebaja vahelisi tehinguid ei ole 15. septembri 2009. a arve nr 90030 ja 21. septembri 2009. a arve nr 90033 alusel toimunud. Arvestades Alfaoil OÜ juhatuse liikme ja kaebaja juhatuse liikme tihedaid ja ammuseid sidemeid, pidi kaebaja juhatuse liige E. B olema teadlik, et Alfaoil OÜ-l puudub võimalus müüa kaebajale väidetavalt Intersales OÜ-lt ostetud kütteõli. Maksuhaldur on tuvastanud, et Balten Kokk OÜ ja Intersales OÜ 2009. a septembri kohta käibedeklaratsioone, samuti tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioone ei esitanud. Tehingute ahelas isikute kooskõlastatud tegevuse puhul, mille lõppeesmärgiks on tasumisele kuuluva 8
(16)3-10-1430 käibemaksu vähendamine ja maksuvabalt raha ettevõttest väljaviimine, ei oma kaebaja seadusliku esindaja pahausksuse tuvastamisel tähtsust see, et Alfaoil OÜ on käibemaksu riigile tasunud; 10) väidetavalt soetas kaebaja rapsiõli Paargu OÜ-lt, see omakorda Frinks OÜ-lt ning viimane SV-lt Obeliai. Frinks OÜ juhatuse liikme V. Pi seletusest (I kd lk 85) ilmneb, et rapsiõli müük Paargu OÜ-le oli vaid ühekordne tehing ning äriühingu peamine tegevusala on maakleriteenus. V. Pi seletuse kohaselt tunneb ta E. Bt juba 4-5 aastat ning nad tegutsevad koos OÜ-s Senalda. SV Obeliai kontakti sai V. P E. B käest, kes aitas tal SV Obeliai esindajaga suhelda. V. P ise ei ole kunagi SV Obeliai esindajaga kohtunud, ta ei tea rapsiõli hindadest midagi ning lepingu sõlmimine käis posti teel. Transpordifirma kontakti sai V. P Paargu OÜ-st E. Vilt, kes leppis kokku ka mahalaadimiskoha. V. P ise kaupa ei näinud ning ka transpordifirmast kellegagi näost näkku ei suhelnud. Kohtu hinnangul tõendab V. Pi seletus ilmekalt, et ilma E. Vi ja E. B asjaajamiseta ei oleks V. P võimeline olnud rapsiõli SV-lt Obeliai ostma ja edasi OÜ-le Paargu transportima, kuna tal puudusid kontaktid nii rapsiõli müüja kui ka transpordifirmaga. Asjaolu, et kontaktid SV-ga Obeliai olid E. Bl, seab kaebaja poolt rapsiõli ostuks vahendusfirmade Frinks OÜ ja Paargu OÜ kasutamise vajalikkuse tõsise kahtluse alla. Kahtlust süvendab rapsiõli hinna seletamatu kõikumine tehingute ahelas. Frinks OÜ ostis rapsiõli hinnaga 8 600 kr/tonn ja müüs selle edasi Paargu OÜ-le hinnaga 13 000 kr/tonn, millele lisandus käibemaks. Paargu OÜ müüs õli kaebajale hinnaga 8 900 kr/tonn, millele lisandus käibemaks ning kaebaja müüs selle Biodiesel Paldiski AS-le 8 996,8 kr/tonn, millele lisandus käibemaks. Maksuhaldurile antud seletuses väidab E. V, et rapsiõli hinna langemine kaebajale müümisel tulenes sellest, et õli ei kõlvanud loomasöödaks (I kd tl 93 pöördel). Selline selgitus on ilmselgelt otsitud. E. Vile pidi olema teada, et kaebaja ei tegelenud loomapidamisega, vaid muu vedel- ja gaasikütuse jms hulgimüügiga. Paargu OÜ-le on tehing rapsiõliga olnud selgelt ebamõistlik ning sellist ostu ja edasimüügi vormistamist saab selgitada vaid üksteisele tuttavate isikute varem kooskõlastatud näiliku tegevusega. Frinks OÜ pangakonto väljavõttest ilmneb, et reaalset majandustegevust äriühingul ei toimunud, kontot on kasutatud ainult sularaha väljavõtmise eesmärgil. Seega on Frinks OÜ näol tegemist vaid varifirmaga tehingute ahelas; 11) maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud kaebaja poolt rapsiõli edasimüüki Biodiesel Paldiski AS-le. Kaalumiskviitungitelt nähtub, et rapsiõli on Biodiesel Paldiski AS-le transportinud Goldstern OÜ. Goldstern OÜ juhatuse liikme K. L selgituste kohaselt transportis Goldstern OÜ septembris rapsiõli marsruudil Obeliai LT – Paldiski EST, veo tellijaks oli A. R, arve veo eest telliti Frinks OÜ-le ning kauba omanik vahetus Paldiskis. K. L selgitustest järeldub, et E. B pidi juba SV-lt Obeliai rapsiõli ostmisest alates olema teadlik, kellelt Frinks OÜ ning Paargu OÜ rapsiõli lõppastmes soetavad, sest kaup ei teinud teel esialgselt müüjalt lõppostjani vahepeatusi, vaid see transporditi otse kaebaja tehingupartnerile Biodiesel Paldiski AS-le. K. L arvates ostis kaebaja rapsiõli Frinks OÜ-lt ning Litas Trade OÜ-st suhtles ta A. Rga. Küsimusele, kas talle on tuttav Paargu OÜ, vastas K. L, et A. R on esindanud ka seda ettevõtet. Seletusest saab järeldada, et olukorras, kus üks isik – A. R – on esindanud nii kaebajat, Paargu OÜ-d kui ka Frinks OÜ-d, pidid äriühingud tegutsema samade isikute kontrolli ja juhtimise all. Seda kinnitab ka asjaolu, et A. R asemel ilmus maksuhalduri juurde tehingute kohta selgitusi andma E. V (I kd tl 93), kes selgitas, et A. R on Paargu OÜ müügijuht ning ei ole suhelnud kaebaja ega Frinks OÜ-ga, nende äriühingutega suhtles hoopis E. V ise. Kohus nõustub maksuhalduri järeldusega, et tegemist on ühe tutvusringkonna juhitud äriühingutega ning tõendid kogumis lubavad järeldada, et kaebaja ei soetanud rapsiõli Paargu OÜ-lt ja viimane omakorda Frinks OÜ-lt. Maksuhaldur tuvastas, et kaebaja müügiarvetel Biodiesel Paldiski AS-le kajastatud rapsiõli kogused tonnides kattuvad kogustega, mis laaditi SV-lt Obeliai peale veoteenust osutanud Goldstern OÜ poolt ja mis laaditi maha Biodiesel Paldiski AS kaalumajas, kuigi arve tuli esitada Frinks OÜ-le. Seetõttu tuleb pidada õigeks ka 9
(16)3-10-1430 maksuhalduri järeldust, et kaebaja soetas rapsiõli ise SV-lt Obeliai ning vahepealseid ostumüügi tehinguid faktiliselt aset ei leidnud. Kuna Frinks OÜ, Paargu OÜ ja kaebaja juhatuse liikmed olid omavahel ammused tuttavad, tuleb Frinks OÜ ja Paargu OÜ arveid pidada fiktiivseteks ning Frinks OÜ, Paargu OÜ ja kaebaja vahelisi tehinguid mittetoimunuks; 12) kohus nõustub kaebajaga, et ilmselt ei saa äriühingute juhatuse liikmete omavahelist seotust põhistada ühel aadressil asumisega, kui tegemist on paljude kontoritega büroohoonega. Samas ei nähtu maksuotsusest, et maksuhalduri järeldused tugineksid eelkõige kaebaja osutatud asjaolude (ostu-müügilepingu lisa 1 esitamata jätmine; kaebaja, Alfaoil OÜ ja Paargu OÜ ühine juriidiline aadress Fosforiidi 4 Maardus) hindamisele. Kaebaja poolt esile toodud asjaolud on tõendeid kogumis arvestades ebaolulised ning maksuotsusest ei ilmne, et need oleksid osutunud kaalukeeleks lõppjärelduste tegemisel. Seoses kaebaja põhjendusega rapsiõli hinna langemise osas märgib kohus, et kaebajal oli võimalik esitada maksumenetluses tõendeid nii rapsiõli liigse happelisuse kui ka selle kohta, et rapsiõli ei olnud algselt mõeldud kütuseks. Täiendavaid andmeid, selgitusi ja tõendeid oli kaebajal võimalik esitada ka muutva tingimuse kehtivusaja jooksul; 13) E. Vi ja E. B osavõtul toimunud analoogilise tehingute ahela analüüsimisel leidis Riigikohus otsuses nr 3-3-1-63-06 (p 11), et asja lahendamisel on kohaldatav Euroopa Kohtu
  1. veebruari
  2. a otsuses kohtuasjas Halifax plc, Leeds Permanent Development Services Ltd, County Wide Property Investments Ltd vs Commissioners of Customs & Excise (C255/02) märgitud seisukoht, et maksukohustuslasel ei ole õigust arvata maha sisendkäibemaksu siis, kui selle mahaarvamise aluseks olevad tehingud kujutavad endast kuritarvitust. Samas asjas märkis kohus, et kui kuritarvituse olemasolu on tuvastatud, tuleb sellega seotud tehingud uuesti määratleda viisil, nagu oleks olnud siis, kui kuritarvitust ei oleks esinenud. Kolleegium leidis, et kui kuritarvitust ei oleks olnud, siis oleks AS Narva Elektrijaamad arved ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ arve adresseeritud mitte OÜ-le Faltex Trade, vaid Omlox Export OÜ-le ning viimane oleks saanud arvetel näidatud käibemaksusumma sisendkäibemaksuna maha arvata. Ühtlasi leidis kolleegium, et ainuüksi käibemaksupettuse toimepanemise fakt ei saa piirata sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust seoses tehinguga, mille ehtsust on maksuhaldur tuvastanud ja kohtud kinnitanud. Kui kohus tuvastab, et arvel näidatud ostja asemel on tegelikult ostjaks teine isik, siis võib lugeda, et kohtuotsusega on tuvastatud ka tegelikule ostjale kuuluv sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus vastavalt sellele arvele (p-d 11-14). Analüüsides kaebaja tehinguid Alfaoil OÜ-ga, ei tuvastanud maksuhaldur ega ka kohus seda, kes oli tehingute tegelikuks teiseks pooleks kütteõli ostmisel. Küll aga tuvastas maksuhaldur kaebaja ja Paargu OÜ vahelisi tehinguid analüüsides, et kaebaja soetas rapsiõli ise SV-lt Obeliai ning kohus nõustub selle seisukohaga. Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur maksuotsust eeltoodud lahendist lähtudes põhjendanud. Arvestades aga asjaolu, et SV Obeliai arvete alusel puudus kaebajal õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning tal ei tekkinud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ka kaupa mittemüünud Paargu OÜ arvete alusel, on maksuhaldur õigesti määranud kaebajale KMS § 24, § 29 lg-te 1 ja 3 ning § 31 lg 1 alusel tasumiseks käibemaksu 501 083 krooni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  3. OÜ Litas Trade apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohtu järeldused ei tugine tõenditele, vaid kohtu eelotsustuslikele seisukohtadele ja oletustele. Seda näitab muu hulgas asjaolu, et kohus on Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-6306 viidates pidanud vajalikuks rõhutada, et selles analüüsiti E. Vi ja E. B osavõtul toimunud 10
(16)3-10-1430 analoogilist tehingute ahelat. Olukorras, kus kaebajale süüks pandut tõendavad dokumendid ja muud objektiivsed tõendid puuduvad, lähtus kohus varasemas asjas tuvastatust. Kohtu selline käitumine on menetlusnormi oluline rikkumine; 2) maksuhalduri ja kohtu arvates oli käesoleval juhul tegemist kaebaja maksupettusega, mida põhjendatakse sisuliselt sellega, et kaebaja teadis võimalike varifirmade olemasolust ostuahelas. Samas pole maksuhaldur ega kohus viidanud konkreetsetele tõenditele, mis kaebaja teadlikkust tõendavad. Tõenditest ei tulene, et kaebaja oleks tehingu tegemise hetkel teadnud midagi kütteõli ostuahelas osalenud äriühingutest, enamgi veel, kontrollinud kõigi ostuahelas osalenud äriühingute tausta. Tõendamist pole leidnud ka kaebaja poolt maksupettusest kasu saamine. Kaebajal ei ole kohustust kontrollida kõiki ostuahelas osalevaid isikuid ja see oleks ka võimatu, sest tavapäraselt tehingupartnerid ei avalda ostuahelas osalejaid, kuna tegemist on ärisaladusega. Teineteisele oma hankijate ja tarnijate avaldamise korral võib tehingupartner või klient asuda tehinguid tegema otse, mille tulemuseks on ettevõtlusest ilmajäämine; 3) kaebajale jääb arusaamatuks, miks oli vaja kohtuotsuses eraldi välja tuua, et kaebaja ei ole pidanud vajalikuks vaidlustada maksuhalduri järeldusi ja kogutud tõendeid, mis puudutavad Intersales OÜ-d ja Frinks OÜ-d. Siiski peab kaebaja vajalikuks selgitada, miks tal puudub võimalus kontrollida, lükata ümber või võtta mingeid seisukohti nende äriühingutega seotud tehingute osas ja miks ta ei ole tehingutega seonduvat kaebuses eraldi vaidlustanud. Kaebaja tutvus nende äriühingute kohta kogutud andmetega alles maksumenetluses, olles saanud kontrolltoimiku koopia. Tehingute tegemise ajal puudus kaebajal info ostuahelas olevate kolmandate äriühingute kohta. Kaebaja ei ole neilt kütteõli ja rapsiõli soetanud ja seega ei ole tal võimalik nende suhtes seisukohta võtta. Kaebaja saaks Intersales OÜ ja Frinks OÜ osas tugineda üksnes maksuhalduri kogutud tõenditele ja seisukohtadele, mille õigsust ja erapooletust ei ole kaebajal võimalik kontrollida. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et viidatud äriühingute kohta kogutud tõendid ja asjaolud ei oma käesolevas asjas tähendust. Alfaoil OÜ ja Paargu OÜ ei avaldanud kaebajale oma tarnijaid ja kaebaja ei avaldanud Alfaoil OÜ-le ja Paargu OÜ-le oma kliente. Vastav info sai teatavaks maksumenetluse käigus, sest revident ei järginud maksusaladuse hoidmise kohustust; 4) kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas jõudis kohus järeldusele, et Intersales OÜ ja Balten Kokk OÜ kütteõli edasimüügiga reaalselt ei tegelenud ning Intersales OÜ majandustegevuse puudumisest pidi teadlik olema ka E. V, kellel olid sidemed Intersales OÜ juhatuse liikmetega. Pole selge, millistele tõenditele tuginedes leidis kohus Intersales OÜ-l majandustegevuse puuduvat, kuidas pidi sellest teadlik olema E. V, kellega K. U on kohtunud ja keda A. S tunneb, ning kuidas E. Vi võimalik teadmine tõendab kaebaja poolt maksupettuse toimepanemist. Kaebajal puudub võimalus kommenteerida, vaidlustada või nõustuda väidetega, et K. U ja A. S tunnevad E. Vit. Samas, kuna kütusega tegelevate äriühingute ring on Eestis suhteliselt väike, siis vähemalt samas piirkonnas tegelevaid äriühinguid ja nende juhatuse liikmeid teatakse. E. Vi kinnitusel teab ta Intersales OÜ endisi juhatuse liikmeid A. Sit ja K. Uit, kuna on nendega majandustegevuse käigus korduvalt kokku puutunud. See aga ei tõenda Intersales OÜ-l majandustegevuse puudumist või Alfaoil OÜ vastavasisulist teadlikkust. Kaebaja rõhutab taas, et E. Vi teadmine või selle puudumine ei oma tähtsust, sest tõendid kaebaja teadlikkuse kohta puuduvad. Samas, kuna kohus on sellele tähenduse omistanud, saanuks E. V asjaolu kinnitada või ümber lükata tunnistajana. Üksnes kontakti põhjal Intersales OÜ juhatuse liikmetega E. Vi teadlikkuse järeldamine on põhjendamatu; 5) kohus on käsitlenud Alfaoil OÜ soetatud transporditeenusega ja kütteõli hinna kõikumisega seonduvat. Analüüsid on tähelepanuväärsed, kuid kaebajal puudub võimalus transporditeenusega seonduvat kommenteerida. Kaebaja soetatud kütteõli hind sisaldas juba transpordikulu, tema transporti ei tellinud ning tema jaoks oli oluline vaid kütteõli sihtkohta 11
(16)3-10-1430 jõudmine. Seega jääb arusaamatuks, mil viisil tõendab kaebaja maksupettust see, kuidas on vormistatud transporditehing Alfaoil OÜ ja OÜ Estragon FG vahel. Võimalik segadus transpordiarvetega ei saa mõjutada kaebaja maksustamist. Kaebajale ei saa panna kohustust kontrollida transporditeenusega seonduvat olukorras, kus ta ise pole teenuse tellija ja soetab vaid kauba; 6) kohus on põhjendanud otsust Alfaoil OÜ ja kaebaja juhatuse liikmete tihedate ja ammuste sidemetega. Kaebaja rõhutab, et E. Bl puuduvad hetkel isiklikud sidemed E. Viga, suhtlemine toimub üksnes erialaselt. Kaebajal ja Alfaoil OÜ-l on ärialased sidemed, samas info Alfaoil OÜ tarnijate ja klientide kohta kaebajal puudub. Üldjuhul eelistataksegi tehinguid isikutega, kelle taustaga ollakse tuttav, kuna see vähendab äririske ja probleeme, mis võivad tekkida tundmatuga tehingu tegemisel; 7) sarnaselt kütteõli soetamise tehingute hindamisele ei ole kohus ka rapsiõli Paargu OÜ-lt soetamise puhul lähtunud objektiivsetest tõenditest, vaid eelotsustuslikust seisukohast. Tehingu toimumist kinnitavad nii kauba müüja kui ostja, olemas on kauba eest sularahata arveldamise teel tasumist tõendavad dokumendid. Kauba transportimist kinnitab Paargu OÜ-le transporditeenust osutanud Goldstern OÜ. Kaebaja on tehingu deklareerinud, tasunud kauba müügilt käibemaksu ja seda on teinud ka kaupa müünud Paargu OÜ; 8) ka rapsiõli soetamise tehingute puhul põhjendas kohus otsust asjaoludega, mis ei puuduta kaebaja ja Paargu OÜ vahelisi tehinguid, vaid tehinguid, mida kaebaja kontrollida ei saa. Kaebaja andis Frinks OÜ-le vajaliku kontakti SV-ga Obeliai suhtlemiseks hinnanguliselt pool aastat enne Paargu OÜ-lt rapsiõli soetamist. Kaebaja ei tegele tavapäraselt rapsiõli vahendusega. Kuna Frinks OÜ soovis hakata tegelema biosaaduste (rapsiõli ja rapsikoogi) müügiga, aitas E. B vastavat kontakti luua. Hinnanguliselt pool aastat hiljem pöördus kaebaja poole Paargu OÜ, pakkudes rapsiõli. Kaebajale teadaolevalt tegeleb Paargu OÜ peamiselt loomasööda hulgimüügiga, mille käigus võõrandab igapäevaselt muu hulgas Frinks OÜ-lt soetatud rapsiõli ja rapsikooki loomasöödaks. Seega pole rapsiõli soetamine ja müük Paargu OÜ tegevuses erandlik. Rapsiõli loomasöödaks kasutamine eeldab aga teatavat kvaliteeti. Paargu OÜ pakkus kaebajale rapsiõli kütusena müügiks. Kuna kaebaja peamiseks tegevusalaks on kütuse hulgimüük ja ta teadis kaubale võimalikke ostjaid, nõustus ta tehinguga. Kaebajal puudus teave, et tegemist on Frinks OÜ vahendusel soetatud rapsiõliga. Kaebaja ei teadnud enne maksumenetlust ka seda, et tehingupartner oli kauba soetanud eesmärgiga võõrandada see loomasöödana, mistõttu puudus kaebajal info võimalike hinnakõikumiste kohta. Leides, et E. B kontaktide omamine SV-ga Obeliai seab kahtluse alla vahendusfirmade kasutamise vajaduse, pole kohus mõistnud tehingute tegelikke asjaolusid. Kaebaja rõhutab, et ta ei tegele rapsiõli kütuseks müügiga, tehing oli erandlik ja kaebaja ei ole pidanud rapsiõli kütusena ostmise läbirääkimisi SV-ga Obeliai. Kui Paargu OÜ ei oleks kaebajale rapsiõli konkurentsivõimelise hinnaga pakkunud, ei oleks kaebaja seda tol hetkel SV-st Obeliai ostnud ja Biodiesel Paldiski AS-le müünud. Kaebaja möönab, et kui Paargu OÜ soetas rapsiõli eesmärgiga võõrandada see loomasöödaks, kuid sertifikaatide kontrollimisel selgus selle söödaks kõlbmatus ja Paargu OÜ võõrandas selle kütusena, tegi ta majanduslikult kahjuliku tehingu. Samas on majandustegevusega seotud riskid, mis võivad realiseeruda. Majanduslikult veelgi ebamõistlikum olnuks kütuseks kõlblik õli utiliseerida; 9) hämmastav on kohtu seisukoht, et kaebaja pidanuks tõendama tehinguahelas toimunud suvalise tehingu, millega tal puudus igasugune seos, majanduslikku mõttekust ja esitama maksumenetluse käigus tõendeid nii rapsiõli liigse happelisuse kui ka selle kohta, et õli ei olnud algselt mõeldud kütuseks. Kaebaja on nii maksu- kui kohtumenetluses rõhutanud, et tal ei ole võimalik võtta seisukohti Intersales OÜ ja Frinks OÜ osas. Ka pole tal võimalik analüüsida ja anda hinnanguid teiste äriühingute tehingute majanduslikule kasumlikkusele, nende eesmärkidele vms. Kaebaja ei saa põhjendada, miks ahelas üks või teine tehing tehti. 12
(16)3-10-1430 Seda saavad põhjendada üksnes tehingu teinud äriühingud nende suhtes läbiviidava kontrolli käigus. Kaebaja on avaldanud üksnes talle teadaoleva info rapsiõli hinna languse kohta, kuid langus ei olnud tingitud kaebajast või tema tehingust. Seega ei saa kaebajale maksu määramist põhjendada ahelas varem toimunud tehingute majandusliku ebamõistlikkusega ega nõuda kaebajalt nende kasumlikkuse tõendamist või üksikasjade selgitamist. Alfaoil OÜ ja Paargu OÜ tehingute ahelas varasemate tehingute kohta saanuks kohtule selgitusi anda E. V. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, nagu poleks E. V osanud maksumenetluses vaidlusaluseid tehinguid või transporti puudutavatele küsimustele kas üldse või piisavalt konkreetselt vastata. E. V rõhutas, et ta ei tea peast, peab dokumentidest järele vaatama. E. Vi osalusega äriühingute hulka arvestades võib tema teostatud tehingute päevane maht ulatuda kümnetesse, mistõttu on selge, et isik ei soovi mälu järgi anda ütlusi mitu kuud tagasi toimunud tehingute kohta.
  1. Vastustaja vastuväited: 1) Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-63-06 viitamine ei tähenda, et kohus oleks jätnud tõendid uurimata ning teinud otsuse varasemas kohtuasjas tuvastatu pinnalt. Kohus on täitnud seadusest tuleneva motiveerimiskohustuse, selgitanud, miks kohus jõudis resolutsioonis toodud lõpptulemuseni, ega ole rikkunud menetlusnorme; 2) sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib KMS § 31 lg 1 järgi teiselt maksukohustuslaselt kaupade ja teenuste soetamisel, mitte ainuüksi arve esitamisel. Sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse vältimatuks eelduseks on majandustehingu tegelik toimumine arvel märgitud poolte vahel. Kui isik on teadlik, et KMS §-s 31 sätestatud käibemaksu mahaarvamise tingimused on täitmata, kuid arvab sellest hoolimata alusetult sisendkäibemaksu maha, siis on tegemist maksupettusega; 3) väidetavalt ostis kaebaja Alfaoil OÜ-lt kütteõli ja võttis sellest
  2. septembril
  3. a vastu 111,405 tonni, mida kinnitab kaebaja seaduslik esindaja oma allkirjaga. Transporditeenuse eest esitatud arvetelt nähtub, et OÜ Estragon FG osutas Alfaoil OÜ poolt korraldatud transporditeenust 16.,
  4. ja
  5. septembril
  6. a. Seega ei saanud kaebaja
  7. septembril
  8. a Alfaoil OÜ-lt kütteõli vastu võtta, sest selleks ajaks ei olnud väidetavat kütusevedu alustatud, ning isik pidi olema teadlik sellise dokumendi fiktiivsusest. Lisaks teostas OÜ Estragon FG juhatuse liikme ja autojuhi ütluste kohaselt kõnealune äriühing 16.,
  9. ja
  10. septembril
  11. a kolm vedu kütuseveokiga, mille paagi mahutavuseks oli 30 000 liitrit. Seega pole võimalik, et Alfaoil OÜ müüs ja andis kaebajale üle 223,3 tonni kütteõli, sest sellises koguses kütteõli vedu pole tõendatud. Järelikult pidi kaebaja teadma, et ta ei soetanud kütteõli Alfaoil OÜ-lt, vaid kelleltki tuvastamata kolmandalt isikult. Maksumenetluses ei leidnud kuidagi tõendamist, et kaebaja on kütteõli vastu võtnud. Veosedokumente ei ole esitatud. Isegi kui kauba vedu on korraldatud müüja poolt, mis on praktikas tavapärane, vormistatakse reeglina vedaja poolt kauba üleandmine ostjale; 4) maksuhaldur on veenvalt näidanud, et väidetavalt Alfaoil OÜ-le kütteõli müünud Intersales OÜ-l puudus reaalne majandustegevus, mistõttu ei saanud Alfaoil OÜ soetada kütteõli, mida hiljem kaebajale edasi müüa. Kohus on selgelt esile toonud faktid, mis viitavad Intersales OÜ variäriühingu staatusele, ning õigesti omistanud kaalu kaebaja ja Alfaoil OÜ juhatuse liikmete pikaajalisele tutvusele. Ühtlasi nähtub tehingute ahelast kütteõli hinna põhjendamatu kõikumine, mis ei ole tavapärastele majandustehingutele omane; 5) paljasõnalised on apellatsioonkaebuse väited, et kaebaja andis pool aastat enne rapsiõli soetamist Frinks OÜ-le SV-ga Obeliai suhtlemiseks kontakti muud abi osutamata; et Frinks OÜ soovis hakata tegelema biosaaduste müügiga; et kaebaja seaduslikul esindajal oli üksnes kontaktide vahendamise funktsioon; et kaebaja ei teadnud tehingute taustsüsteemist midagi. 13
(16)3-10-1430 Frinks OÜ seaduslik esindaja V. P kinnitas maksuhaldurile, et rapsiõli müük oli ühekordne tehing ning ta ei tea rapsiõli hindadest midagi. V. P ei maininud seejuures kordagi plaani alustada tegevust biosaaduste müügi valdkonnas. Frinks OÜ pangakonto väljavõttest ilmneb hoopis, et äriühingul reaalne majandustegevus puudus. SV-ga Obeliai aitas suhelda kaebaja, kes ei jaganud pelgalt kontaktandmeid. Asja materjalist nähtub seegi, et vaidlusalusel perioodil olid kaebajal ärialased otsesuhted SV-ga Obeliai. Kohus tõi õigesti välja, et V. Pil olid pikemaajalised isiklikud suhted E. Bga, kusjuures nad olid koos ITOIL OÜ (endine OÜ Senalda) juhatuse liikmed, ning kaebaja ja Paargu OÜ juhtimiseta ei oleks rapsiõli soetamist toimunud; 6) kuigi Paargu OÜ juhatuse liige E. V väitis maksumenetluses, et rapsiõli hinna kõikumise tingis õli liigne happelisus, ei ole selle väite kinnitamiseks esitatud ühtegi tõendit. Puudub ka Frinks OÜ ja Paargu OÜ vaheline kirjalik kokkulepe, milles oleks väidetavalt kaebajale edasi võõrandatud rapsiõli happelisuse aste määratletud. Kui isikule on äriliselt oluline rapsiõli realiseerimine kindlal otstarbel, on loomulik, et osapooled fikseerivad kauba nõutavad omadused. Kuna rapsiõli vedu toimus otse SV-lt Obeliai Biodiesel Paldiski AS-le, pole eluliselt usutav, et algselt kavatseti rapsiõli müüa kütuse asemel loomasöödaks. Hinnakõikumise põhjenduse usaldusväärsust kahandab hinnaerinevuse ulatuses sularaha Frinks OÜ arvelduskontolt välja võtmine. Vahepealsete tehingute fiktiivsust tõendab ka see, et kuigi kaup transporditi otse Biodiesel Baldiski AS-le, on Frinks OÜ ja Paargu OÜ vormistanud väidetava vahepealse rapsiõli üleandmise tarbeks saatelehti, millest üks on koostatud juba enne Leedust vedamise algust. Vedaja Goldstern OÜ juhatuse liige seletas, et kauba veo tellis kaebaja, kuid arve paluti koostada Frinks OÜ nimele. Muus seosed tehinguga Frinks OÜ-l teadaolevalt puudusid; 7) vastuses käsitlemata küsimustes jääb vastustaja täies ulatuses varasemate seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. 9. Apellatsioonkaebuse lahendamiseks tuleb ringkonnakohtul anda hinnang, kas on õige maksuotsuses ja halduskohtu otsuses toodud seisukoht, et tegelikkuses ei ole kaebaja poolt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks kasutatud arvetel nähtuvaid tehinguid kaebaja, Alfaoil OÜ ja Paargu OÜ vahel toimunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et tehinguid, mida on kajastatud Alfaoil OÜ poolt kaebajale 15. septembril 2009. a esitatud arvel nr 90030 ja 21. septembri 2009. a esitatud arvel nr 90033 ning Paargu OÜ poolt 18. septembril 2009. a esitatud arvel nr 90232, 22. septembril 2009. a esitatud arvel nr 90235 ja 24. septembril 2009. a esitatud arvel nr 90328, ei ole reaalselt toimunud ning põhjendatud on kahtlus kaebaja osalemises maksupettuses. Kaebaja ei ole seda kahtlust kõrvaldanud maksu-, halduskohtu- ega ka ringkonnakohtu menetluses. Halduskohus ei ole asjas kogutud tõendeid ebaõigesti hinnanud ja on oma otsust piisava põhjalikkusega põhjendanud. Nõustudes halduskohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata, ning vastuseks apellatsioonkaebusele märgib järgmist. 14
(16)3-10-1430
  1. Nii halduskohtule esitatud kaebuse kui ka apellatsioonkaebuse peamiseks argumendiks on väide, et kuna kaebaja tehingupartneriteks ei olnud Balten Kokk OÜ, Intersales OÜ ja Frinks OÜ, ei saa kaebaja nende äriühingutega seonduvaid asjaolusid, nii nagu ka kauba transportimisega seonduvaid asjaolusid kommenteerida, ega pea seda tegema, küll aga saab asjakohaseid selgitusi anda kaebaja tehingupartnerite Alfaoil OÜ ja Paargu OÜ juhatuse liige E. V. Ringkonnakohus rahuldas kaebaja taotluse E. Vi kuulamiseks tunnistajana, kuid on seisukohal, et E. Vi ütlused ei lükka ümber põhjendatud kahtlust kaebaja osalemises maksupettuses.
  2. E. Vi üldsõnalised ütlused ei toonud selgust kütteõli OÜ Alfaoil tellitud transporditeenuse kohta. Väited, et OÜ Estragon FG esitab arve kuu lõpus ja tavaliselt koondarvena; et võis olla ka muid arveid; et kindlasti vedasid ka muud firmad, OÜ Estragon FG seadusliku esindaja ja autojuhi seletuste ning maksuhaldurile transporditeenuse kohta esitatud arvete põhjal tekkinud küsitavusi ei kõrvalda. Selgusetuks jääb ka see, miks
  3. novembril
  4. a A. Bumazkovi poolt maksuhaldurile suuliste seletuste käigus (vt protokolli märge, I kd tl 78 pöördel) antud OÜ Estragon FG
  5. septembri
  6. a arve nr 71/09 (I kd tl 81 pöördel) ning Alfaoil OÜ poolt maksuhaldurile
  7. novembril
  8. a faksitud sama kuupäevaga OÜ Estragon FG arve nr 71 (II kd tl 14) üksteisest erinevad. Kogus, hind ja summa on samad, kuid teisena nimetatud arvel puudub allkiri, marsruudiks on märgitud „Transpordi teenused Tallinn-RisipereRisipere“, maksetähtajaks on märgitud 29.09.2008 ning puudub märge „ERAA Tegevusluba N 4554“. Tunnistaja ütlustest jäi selgusetuks ka see, mil moel sai Alfaoil OÜ arve-saatelehega (I kd tl 140 pöördel) osa kütusest anda kaebajale allkirja vastu üle
  9. septembril
  10. a olukorras, kus vedu alustati
  11. septembril
  12. a. Väide, et kütteõli võisid vedada ka teised firmad, ei haaku maksumenetluses väidetuga, et veoteenust osutas OÜ Estragon FG. Kütteõli hinna kõikumist, mille kohta E. V maksumenetluses selgitusi anda ei soovinud, seletas ta ringkonnakohtu istungil sellega, et kaebajaga suuremahulise lepingu saamiseks müüdi kütust alla omahinna. Ringkonnakohus möönab, et selline tegevus võib iseenesest olla majanduslikult põhjendatud, kuid käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades ei ole selline põhjendus usutav. Maksuhalduri tuvastatud asjaolud – E. B ja E. Vi ammune tutvus, variäriühingute tehinguahelas osalemine, nende esindusõiguslike isikute poolt tehingute eitamine, kuid E. Vi tundmise kinnitamine, sularaha pangakontolt väljavõtmine, selgitamatud segadused seoses kauba transpordiga, kauba hinna põhjendamatu kõikumine, asjaosaliste hoidumine maksumenetluses täpsemate selgituste andmisest – kogumis kinnitavad järeldust, et kaebaja ei soetanud kütteõli Alfaoil OÜ-lt, vaid soetas seda teadlikult kolmandalt isikult, keda maksuhalduril ei ole õnnestunud välja selgitada.
  13. Nii nagu kaebaja, selgitas ka E. V kohtus rapsiõli soetatust odavama hinnaga kaebajale müümist rapsiõli ebakvaliteetseks osutumisega. Väited, et Alfaoil OÜ hankis rapsiõli loomasöödaks ja õli ebakvaliteetseks osutumise tõttu tuli see müüa kaebajale odavamalt, ei haaku muude asjas olevate tõenditega. Frinks OÜ esitas Paargu OÜ-le
  14. septembril
  15. a arve 50 tonni rapsiõli kohta tonnihinnaga 13 000 krooni (I kd tl 228). Samal päeval, so
  16. septembril
  17. a on koostatud saateleht Frinks OÜ ja Paargu OÜ esindajate allkirjadega (I kd tl 228 pöördel), kusjuures Leedust hakati rapsiõli vedama alles
  18. septembril
  19. a. Mõistlikku seletust sellele vastuolule tunnistaja anda ei osanud. Kui maksumenetluses väitis E. V, et rapsiõli Frinks OÜ-lt ostmise ja kaebajale edasimüügiga tegeles üksnes tema, mitte A. R, siis ringkonnakohtus väitis E. V, et A. R kooskõlastas üksnes transpordi ja kontrollis, kas 15
(16)3-10-1430 õli kõlbab Biodiesel Paldiski AS-le kütteõli tootmiseks, läbirääkimisi hinna üle ta ei pidanud.
  1. septembrist kuni
  2. septembrini
  3. a A. R poolt kaebaja nimel Biodiesel Paldiski ASga peetud e-kirjavahetusest (II kd tl 86-87) aga ilmneb, et läbirääkimisi peeti muuhulgas ka hinna üle ning rapsiõli kvaliteedinäitajad (sh happearv) olid
  4. septembril
  5. a A. Rle (kaebaja nimel esinenud Paargu OÜ müügijuhile) teada. Et A. R pidas Biodiesel Paldiski ASga hinnaläbirääkimisi, oli tunnistajale üllatuseks. E. Vi väide, et Frinks OÜ-lt on ostetud sadu tonne rapsiõli ja rapsikooki, võib puudutada mingeid edasisi, käesolevas asjas vaatluse all mitteolevaid perioode, sest Frinks OÜ juhatuse liikme V. Pi
  6. novembril
  7. a maksuhaldurile antud seletuse kohaselt ei tegelenud nimetatud äriühing sellise kauba müügiga, tegemist oli ühekordse tehinguga. Frinks OÜ juhatuse liikme V. Pi seletustega ei haaku ka apellatsioonkaebuses esitatud tõendamata versioon V. Pile ca pool aastat enne tehingut üksnes SV Obeliai kontakti andmisest seoses Frinks OÜ sooviga hakata tegelema biosaaduste müügiga. V. Pi
  8. novembri
  9. a seletuse kohaselt aitas E. B tal SV Obeliai esindajaga suhelda ning enne ja pärast septembri
  10. a ei ole V. P Paargu OÜ-ga rapsiõli müügitehinguid teinud. V. Pi sõnul on äriühingu peamine tegevusala maakleriteenus ning seletus ei vihja kuidagi sellele, nagu olnuks Frinks OÜ-l olnud plaanis hakata tegelema biosaaduste müügiga. Maksuhalduri tuvastatud asjaolud – E. B, E. Vi ja V. Pi ammune tutvus, E. Piekša samaaegsed ärisuhted SV-ga Obeliai, kauba liikumine otse SV-lt Obeliai Biodiesel Paldiski AS-le, tavapärase majandustegevuseta Frinks OÜ osalemine tehinguahelas, sularaha kontolt väljavõtmine, kauba hinna põhjendamatu kõikumine, segadus saatedokumentide kuupäevadega, A. R esinemine kaebaja, OÜ Paargu ja Frinks OÜ nimel, asjaosaliste hoidumine täpsemate selgituste andmisest – kogumis kinnitavad järeldust, et kaebaja soetas rapsiõli otse SV-lt Obeliai ning Paargu OÜ arved on fiktiivsed. Sellistel asjaoludel ei saa kahelda selles, et kaebaja on kasutanud sisendkäibemaksu mahaarvamiseks Paargu OÜ arveid, olles teadlik, et ta ei ole kaupa Paargu OÜ-lt soetanud.
  11. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, mistõttu jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluse kulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud HKMS § 93 lg 1 alusel tema enda kanda. Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Virkus 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.