Viru Maakohtu kohtunikuabi on 31.05.2010 kirjaga nr 448/1 korteriühistule selgitanud korteriühistuseaduse sätteid ning asjaolu, et korteriühistu on moodustatud kooskõlas seaduse sätetega ja kinnisasja kõigi korteriomandite omanikud on korteriühistu liikmed. Seega kohtunikuabi on korteriühistule selgitanud kehtivat õigust ja juriidilist olukorda. Vaatamata selgitusele on korteriühistu jätkuvalt seisukohal, et avaldaja ei saa olla korteriühistu liige. Korteriühistu seisukoha muutmiseks oli avaldaja sunnitud pöörduma kohtusse. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. Tallinna mnt 34 Korteriühistu esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 25. novembri 2011 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta avaldus rahuldamata ja lõpetada asjas menetlus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus ekslikult kohaldanud
lg 1 ning lahendanud asja hagita menetluses, kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust hagita menetluses tuvastada, kas korteriomanik on korteriühistu liige. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõu seletuskirja (208 SE) 59. peatükis (Korteriomandi ja kaasomandi asjad) on öeldud, et vastavad sätted on koostatud korteriomandiseaduse alusel ja pragmaatilistel kaalutlustel saab kohus lahendada hagita menetluse korras ka kaasomandi kasutamisel tekkivaid vaidlusi. Seega ei ole seal sätetes mõeldud korteriühistut kui vaidluse üht subjekti. Seda kinnitab ka
sõnastus, kus on öeldud, et menetlusosaliste hulka kuuluvad korteriomanikud või kaasomanikud, samuti nimetatud juhtudel ka valitseja. Korteriühistuseadusest ei leia mõistet valitseja, küll on selline mõiste korteriomandiseaduses. Liikmelisust saab hagita menetluses lahendada näiteks KÜS § 5 lg 5 tähenduses ehk korteriomandi kaasomanike vahel (3-2-1-14910). Seega pidi kohus lähtuma tuvastusnõude menetlemisel
§-st 368 (tuvastushagi); 2) tuli vaidlus lahendada hagimenetluses kohtusaalis, et otsida lepitust, vajadusel ka lepitusmenetluse käigus, läbi vaielda, kas KÜS § 5 lg 1 ja 2 on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 32, kuna nn uute liikmete kaasamine võib kaasa tuua korteriühistule rahalise määramatuse (põhiõiguste seisukohalt on oluline, mis võlad võivad uued liikmed kaasa tuua) ning kaasata vajadusel kolmandad isikud, kes on lisaks avaldajale käesoleva menetluse aluseks oleva avalduse taga, ning nende senise ühisuse finantsdokumentatsioon; 3) toob asja hagita menetluses lihtsustatud, formalistlik lahendamine korteriühistuseaduse paragrahvide grammatilise tõlgendamise baasil kaasa samasuguse õigusliku määramatuse kui tõi kaasa KÜS § 16 lg 3 loominguline tõlgendamine 1997. a. Kohus on rikkunud puudutatud isiku õigust öelda vastulause kohtupoolsele tühisuse väitele (PS § 24 lg 2,
Kohtu selline järeldus on üllatuslik (
Kohus on eiranud Riigikohtu tõlgendust (3-2-1-53-10), et üldjuhul ei too vastuolu seadusega iseenesest kaasa üldkoosoleku otsuse tühisust; kui otsus ei vasta headele kommetele, siis peab neid asjaolusid tõendama; ning KÜS § 13 lg 3 alusel on korteriühistu liikmetel võimalik pöörduda kohtusse üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks ja juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv; 4 4) tuleb menetluskulud jaotada õiglaselt ning kohaldada lisaks
lg-le 1 õigusanaloogia korras
Viru Maakohtu kohtunikuabi 31.05.2010 kirjal nr 448/1 puudub õiguslik alus, seda enam, et kohus ei edastanud seda kirja määruskaebuse esitajale ning ta ei saanud öelda oma arvamust selle kohta (
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 3 ei näe ette kohtu registriosakonnale selliste selgituste andmise õigust ega kohustust, seda enam, et kohus ei ole õiguslikult seotud sellisel viisil antud arvamusega. Käesoleva menetluse aluseks olevaid asjaolusid ning nende alusel tegutsenud isikuid on täna võimatu kindlaks teha. Korteriühistu on õiguskuulekalt lähtunud 07.04.1997 kohtuotsusest, on teinud tööd oma kodu kauni ja soojana hoidmisel ning on täna kantud hirmust, et korteriühistu ei suuda katta seda rahalist määramatust, mille toob kaasa uute kohustuste kaasamine. Avaldaja menetluskulude panemine korteriühistu kanda rikub õiguskindluse põhimõtet (PS § 14). See on karistus, millist iseloomu menetluskulude instituut ei tohiks kanda. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5. J. Romanko vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleb
lg 2 järgi hagi või kaebuse esitamise seadusega lubatavust puudutavad vastuväited esitada korraga ja vastuses hagile või kaebusele või vastamata jätmise korral esimesel kohtuistungil või esimese sisulise taotluse esitamisel kohtule.
Määruskaebuse esitaja esitas vastuväited avalduse menetlusse võtmise kohta esmakordselt alles määruskaebuses, mida ei saa pidada protsessiõiguste heauskseks kasutamiseks. Kohus on avalduse menetluse võtmisel õigesti kohaldanud
lg 1, kuna antud sätte järgi lahendab kohus hagita menetluses muuhulgas korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomanike ühisusest. Elamu Tallinna mnt 34 ühiseks majandamiseks on asutatud Tallinna mnt 34 Korteriühistu, mistõttu avaldus on võimalik lahendada hagita menetluses. KÜS § 2 lg-st 1 tulenevalt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega korteriühistu võib esindada oma liikmeid käesolevas vaidluses; 2) on kohtu määratud menetluskulude jaotus põhjendatud korteriühistu põhjendamatu väitega, et avaldaja ei saa olla korteriühistu liige. Registriosakonna 31.05.2010 kiri nr 448/1 edastati määruskaebuse esitajale 2010 juunis, samuti oli kiri lisatud avaldaja avaldusele maakohtule. Seega juba 2010 juunis oli määruskaebuse esitajal teada Viru Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi selgitus, mille kohaselt avaldaja kuulub korteriühistu liikmete hulka. Vaatamata sellele määruskaebuse esitaja väitis, et avaldaja ei saa olla korteriühistu liige. Antud väitega seotud avaldaja õiguste rikkumise kõrvaldamiseks oli avaldaja sunnitud pöörduma kohtusse. Kuna kohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, ei ole määruskaebuse väited menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas asjakohased. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tuleb jätta muutmata, tühistada tuleb määruse resolutsiooni p 3. 5 7. Avaldusest nähtuvalt palus J. Romanko tuvastada, et ta on KÜ Tallinna mnt 34 liige. Seega on tegemist tuvastushagiga.
lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Eelnevast tulenevalt on õige määruskaebuses esitatud väide, et maakohus pidi asja lahendama hagimenetluse sätete alusel. Samas ei ole nimetatud asjaolu maakohtu määruse tühistamise aluseks. Riigikohus on 17.05.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 (p 20) asunud seisukohale, et hagita asja lahendamine hagimenetluses ei ole vähemalt üldjuhul selline menetlusõiguse normi rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahend tühistada. Sama põhimõte kehtib ka juhul, kui asi, mis tuli lahendada hagimenetluses, lahendati hagita menetluses. Asja materjalidest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja esitanud maakohtule vastuse avaldusele (I kd, t.l 37-38), milles ta on palunud avaldus läbi vaadata kirjalikus menetluses. Maakohus on andnud 15.09.2011 (I kd, t.l 92) kirjaga määruskaebuse esitajale täiendava võimaluse täiendavate avalduste ka tõendite esitamiseks. Määruskaebuse esitajale oli tagatud kaebeõigus. Eelnev kinnitab, et määruskaebuse esitaja menetlusõigused olid tagatud sõltumata sellest, et maakohus lahendas asja hagita menetluses. Vaidlustatud määruse põhjendustest ei selgu, miks maakohus lõpetas menetluse tsiviilasjas nr 2-10-52705. Kuivõrd maakohus tegi määruse ja rahuldas avalduse, siis puudus maakohtul vajadus veel eraldi menetluse lõpetamiseks. Seetõttu ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni p 3.
lg-st 1 tuleneb, et tuvastushagi rahuldamise eelduseks on hageja õiguslik huvi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt omandas J. Romanko 24.05.2007 korteriomandi Narvas Tallinna mnt 34 (korter nr X). Korteriühistu juhatuse liige N. Dobronravova on J. Romankole 15.09.2010 kirjaga teatanud, et viimane ei ole korteriühistu liige ning ühistu selline seisukoht põhineb korteriühistu üldkoosoleku 20.03.2010 otsusel. Korteriühistu on põhjendanud oma seisukohta sellega, et Tallinna mnt 34 korterite X-XX üürnikud otsustasid 12.10.1996 mitte sõlmida korteriühistuga lepingut kommunaalteenuste osutamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuigi korteriühistu liikmelisus tuleneb seadusest (KÜS § 5 lg 1), on antud juhul J. Romankol õigustatud huvi korteriühistu liikmelisuse tuvastamisest, kuna korteriühistu juhatuse vastuseisu tõttu ei saa ta kasutada korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset seaduse kohaselt.
Sõltumata sellest, et maakohus lahendas asja hagita menetluse sätete järgi, on õige maakohtu seisukoht, et menetluskulud tuleb jätta KÜ Tallinna mnt 34 kanda. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus
Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks 7 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.