) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (
§-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist alates 01.02.2010.a., sest sellest ajast ei ole kostja tütre ülalpidamist materiaalselt toetanud. Väidab, et lapse vajadused kuus on 5500 krooni s.o. 351 eurot. Palub kostjalt välja mõista ca pool lapse ühe kuu vajadustest s.o. 180 eurot kuus, mis teeb elatise suuruseks kuni lapse täisealiseks saamiseni 1890 eurot. 2
lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma töövõimetuse või muude mõjuvate põhjuste kohta, mis oleksid aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja on kahel korral taotlenud kohtuistungi edasilükkamist seoses tema tööga Soomes. Kohus järeldab, et kostja on suutnud ennast tööga kindlustada. Hagi elatise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Eeltoodust tulenevalt, hinnates kogutud tõendeid ja poolte selgitusi, peab kohus põhjendatuks kostjalt väljamõistetava igakuise elatise suuruseks määrata 180 eurot. Arvestades hageja täisealiseks saamist, peab kohus põhjendatuks mõista elatis välja kindlas summas s.o. perioodi 01.02. – 14.09.2010.a. (10,5 kuu) eest. See moodustab 1890 eurot. Kostja on tõendanud pangakonto väljavõttega, et on ajavahemikul 04.03-14.09.2010.a. kandnud tütre arvele raha 4420 krooni s.o. 282 eurot. Hageja ei vaidlusta nimetatud summa tasaarvestamist väljamõistetava elatisega. Pärast tasutud summa mahaarvamist jääb kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks 1608 eurot. Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.