KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill
- a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-20062 Tsiviilasi ACA hagi AA vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja ACA(isikukood XXX, elukoht XXX), tema seaduslik esindaja JP(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja jurist Janno Perv (OÜ Consigliori, asukoht Kullerkupu 16, Kangru k.,Kiili vald,75403 Harjumaa); Kostja AA(isikukood XXX, elukoht XXX). esindajad kohtuistungi toimumise aeg 03.aprill 2012.a. Kohtuistungil osalesid hageja seaduslik esindaja JP ja lepinguline esindaja Janno Perv. RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista AA igakuine elatis 139.- eurot pojale ACA(sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks alates 01.08.2010.a. kuni 30.04.2011.a. ja sealt edasi 150.(ükssada viiskümmend) eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX. a.
- JP on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1
(3)Hageja nõue ja põhjendused ACA esitas 30.04.2011.a. maksekäsu kiirmenetluse avalduse lapsele elatise nõudes ja Harju Maakohtule 27.09.2011.a. hagi AA vastu elatise nõudes. AA ja JP ühine laps ACA on sündinud XXX.a. ja elab koos emaga. Kostja ei ole lapse ülalpidamises osalenud ega ole lapse emale ka teatanud põhjuseid, miks ta last ei toeta. Taotleb kostjalt välja mõista elatisena igakuiselt 180 eurot. Kuna kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud taotleb elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates elatise avalduse kohtule esitamisest summas 1668,12 eurot. Kohtuistungil hageja täpsustas oma nõuet ja palub kostjalt välja mõista elatis suurusega 150 eurot kuus, millega kostja oma vastulauses on nõustunud. Tagasiulatuvalt palub elatise välja mõista alates 01.augustist 2010.a. suuruses 139 eurot kuus. Kostja vastus Kostja on kohtule esitanud kirjaliku vastuse. Kostja ei ole nõus elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt. Väidab, et on sel perioodil maksnud lapsele toetust sularahas ja kandnud summasid ka lapse ema arvele. Samuti on tema vanemad maksnud lapse toetuseks sularaha ja kandnud rahalisi vahendeid lapse ema arvele. Väidab, et nõustub maksma pojale elatist suuruses 150 eurot kuus. Kostja teatab, et kahtleb enda isaduses ja soovib teha isadustesti. Kostja kohtuistungile ilmunud ei ole. On teatanud, et nõustub kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused ACA on sündinud XXX.a. Lapse vanematena on rahvastikuregistrisse kantud AA ja JP . Seega on kostja ACA isa, kellel on kohustus oma alaealise lapse ülalpidamiseks. Nimetatud asjaolu ei muuda kostja kahtlused oma isaduse suhtes. Lapse vanemad elavad eraldi ja poeg elab emaga. Pooltel on lapse ühine hooldusõigus. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja on hagi õigeks võtnud elatise suuruses 150 eurot kuus. Hageja on nõuet vähendanud samale suurusele. Vastavalt poolte kokkuleppele tuleb hagi igakuise elatise väljamõistmiseks suuruses 150 eurot rahuldada. Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi kohtule esitamisest. Riigikohus oma 30.05.2007.a. lahendis 3-2-1-57-07 on asunud seisukohale, et kui maksekäsu kiirmenetluses jäetakse elatise nõude avaldus rahuldamata ja avaldaja esitab samas nõudes elatishagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluses avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates, loetakse elatisehagi esitatuks elatisnõude avalduse esitamisest maksekäsu kiirmenetluses. 2
(3)Seega kuulub elatis väljamõistmisele 30.04.2011.a., mil hageja on kohtule esitanud elatise nõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja on hagiavalduses taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates elatisehagi kohtule esitamisest suuruses 139 eurot kuus. PKS § 108 kohasel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hagejal on õigus nõuda elatise väljamõistmist alates 30.04.2010.a. Kostja nõuet ei tunnista ja väidab, et on selle aja jooksul panustanud lapse ülalpidamisse. Samuti on tema vanemad andnud poja ülalpidamiseks sularaha ja teinud pangaülekandeid. Oma väite tõendamiseks on AA esitanud oma pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et ajavahemikul 03.08.2010.a.- 23.05.2011.a. on kostja hageja esindaja arvele kandnud erinevate summadena kokku 2010.a. 4805 krooni ja 2011.a. 530,01 eurot. Samuti UA pangakonto väljavõtte, millest nähtuvalt on lapselapsele ACA arvele tema poolt kantud perioodil 11.03.2011.a.- 11.11.2011.a. igakuiselt 25 eurot s.o. kokku 225 eurot. Kostja oma väiteid lapse toetamise kohta sularaha maksetena tõendanud ei ole. Hageja vaidleb kostja väitele, mille kohaselt isa on last toetanud, vastu. Sularaha makseid eitab. Kinnitab, et kostja on hageja esindaja arvele teinud ülekandeid, kuid see raha ei olnud mõeldud lapse ülalpidamiseks. Hageja esindaja väitel on kostja ja tema seotud erinevate lepingutega. Nendest tulenevaid kohustusi on hageja esindaja kandnud ja kostja kantud kulutusi osaliselt hüvitanud, kandes erinevaid summasid hageja esindaja arvele. Kostja ostis liisinglepinguga auto ja selle käendajaks oli JP . Auto on kostja valduses, kuid hageja esindaja on vastavalt laekunud teatistele maksnud osaliselt liisingut. Väidet on hageja esindaja tõendanud käenduslepinguga nr.XXX. Kuni 2011.a. kevadeni oli hagejal esindajal ja kostjal ühine leping Elisaga, millest tulenevalt tema tasus ka kostja telefonikulud. Hageja esindaja on andnud kostjale ka laenu, mida tõendab kostja enda poolt esitatud pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on JP 2010.a. kahel korral kandnud raha kostja arvele ja kostja sama summa lühikese ajavahemiku järel tagastanud. Hageja võtab omaks, et lapse isapoolsed vanavanemad on last toetanud 400 euroga sularahas ja 450 eurot pangaülekandena. Arvestades vanavanemate panust lapse ülalpidamisse on hageja vähendanud elatise nõuet, mis puudutab elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ning palub elatise 139 eurot kuus välja mõista alates 01.08.2010.a. Kohus loeb hageja esindaja väiteid, mille kohaselt kostja poolt tema arvele kantud summad ei olnud mõeldud lapse ülalpidamiseks, tõendatuks käenduslepinguga ja kostja pangakonto väljavõttega. Kostja poolt hageja esindajale ülekantud summade suurus (1-kroonine või 1 – sendine täpsus) lisab veenvust hageja esindaja väidetele. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohtunik 3
(3)