Seega on
lg 1 sidunud kutseõppe võimaldamise ITK-ga ning seadusest tuleneb otseselt, et kutsehariduse omandamine võimaldatakse ainult juhul kui see on ITK-s ette nähtud. Vastustaja leiab, et kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda teatud hariduse omandamist vaid juhul, kui see on märgitud tema ITK-s. Seega saab ja lausa peab hariduse võimaldamisel lähtuma ITK-st. Kaebaja ITK-s ei ole märgitud kutsehariduse omandamist, mistõttu on vangla õiguspäraselt tuginenud asjaolule, et kuna kaebaja ITK-st kutsehariduse omandamist ei tulene, siis kaebaja taotlus rahuldamisele ei kuulu. Seega on taotluse rahuldamata jätmisel välja toodud nii faktiline kui ka õiguslik alus, taotluse rahuldamata jätmine on põhjendatud ning vastab HMS sätestatud nõuetele. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Halduskohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval omandada kutseharidus, samuti osaleda tööalases koolituses, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kutsehariduse andmisel eelistatakse erialasid, mis on vabaduses nõutavamad. Kui kinnipeetavale ei koostata käesoleva seaduse § 16 lõike 1 kohaselt individuaalset täitmiskava, otsustatakse kinnipeetava kutsehariduse ja tööalase koolituse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadusest. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ITK-s ei ole märgitud kutsehariduse omandamist. Halduskohus ei nõustu kaebaja väitega, et kutsehariduse mittevõimaldamisel ei saa vastustaja tugineda asjaolule, et seda ei ole märgitud ITK-s ning, et ITK on soovitusliku iseloomuga vanglasisene dokument, millel puudub juriidiline tähendus. Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda teatud kutsehariduse omandamist vaid juhul, kui see on märgitud tema ITK-s.
lg 1 on sidunud kutseõppe võimaldamise ITK-ga ning seadusest tuleneb otseselt, et kutsehariduse omandamine võimaldatakse ainult juhul kui see on ITK-s ette nähtud.
lg 1 kohaselt on vangla kohustatud koostama kirjalikul kujul täitmiskava igale kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva karistuse tähtaeg ületab ühte aastat.
lg 1 p 4 kohaselt nähakse individuaalses täitmiskavas muu hulgas ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus. Täitmiskavaga täpsustatakse kinnipeetava õiguslik seisund vangistuse täideviimise protsessis. Täitmiskava määrab ühtlasi kindlaks, milliste
-es nimetatud kohtlemisabinõude rakendamist kinnipeetav enda suhtes võib nõuda. Kirjeldatu alusel on seadusandja rõhutanud
§ -is 36 lg 1, et kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda enda suhtes vaid selliste
-is nimetatud kohtlemisabinõude rakendamist, mis on tema individuaalses täitmiskavas märgitud. Seega kui kinnipeetava ITK-s ei ole märgitud kutsehariduse omandamise võimalust, siis puudub kinnipeetaval ka subjektiivne õigus nõuda kutsehariduse omandamist. Haldusasja materjalide kohaselt on A. Si ITK-s vajalikud järgmised tegevused: võimalusel riigikeele õppimine, individuaalsed vestlused psühholoogiga käitumise ja tagajärgede vaheliste seoste mõistmiseks, probleemide lahendamisoskuste tõstmiseks on soovitav vastavate töölehtede täitmine, individuaalprogrammi „õige hetk“ läbimine, filmiteraapias osalemine, loometegevus. Kutsehariduse omandamist ei ole kaebaja ITK-s märgitud. Seega ei ole kaebajal ka subjektiivset õigust nõuda kutsehariduse omandamist
Kohus leiab, et taotluse rahuldamata jätmine on õiguslikult põhjendatud, välja on toodud nii faktiline kui õiguslik alus. Vaidlustatav haldusakt vastab haldusmenetluse seaduse §-des 54 ja 55 esitatud haldusakti nõuetele. On proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja õiguspärane. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.