← Eesti

2-11-13199/13

Obsah (6)§ 637§ 187§ 414§ 173§ 162§ 174

2-11-13199 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-

) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (

§ 637lg 21).

Selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

  1. JND OÜ (edaspidi hageja) esitas
  2. märtsil 2011.a Harju Maakohtule hagi V R ’i (edaspidi kostja I) ja Tallinna kohtutäituri Mati Roodes (edaspidi kostja II) vastu, milles palub kostjatelt solidaarselt välja mõista õigusliku aluseta saadud 1230 eurot.
  3. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK)
  4. mai 2010.a otsusega (töövaidlusasjas nr 9.42/290-10) hagejalt kostja I kasuks välja töötasu 2009.a detsembrikuu eest 4350 krooni, puhkusehüvitis, ajavahemiku 15.09.2009-01.01.2010 eest, 9 kalendripäeva ulatuses summas 1398 krooni ja lähetuse päevaraha lähetuses oldud 106 kalendripäeva eest summas 37 100 krooni, kokku mõisteti hagejalt kostja I kasuks TVK
  5. mai 2010.a otsusega välja seega 42 848 krooni. Ajavahemikul 15.09.2009-01.10.2010 on hageja tasunud pangaülekandega kostja I kontole kokku 52 227 krooni, millest 13 729 krooni moodustab TVK
  6. mai 2010.a otsusega välja mõistetud töötasu, sh töötasu 2009.a detsembrikuu eest 3813 krooni, 1398 krooni puhkusehüvitis ajavahemiku 15.09.200901.01.2010 eest ning 10 650 krooni päevaraha. Siiski esitas kostja I
  7. septembril 2010.a kostjale II täitmisavalduse kõnealuse TVK
  8. mai 2010.a otsuse sundtäitmiseks, märkis oma nõude suuruseks 38 498 krooni. Kohtutäitur koostas
  9. oktoobril 2010.a täiteasjas nr xxx esmase täitmisteate ning hageja väljastas kostjale II konto väljavõtte, millest nähtub, et ajavahemikul 15.09.200901.10.2010 on hageja tasunud kostjale I 52 227 krooni.
  10. novembril 2010.a kirjutas kostja I kohtutäituri (kostja II) büroos avalduse, mille kohaselt on saanud hagejalt 1398 krooni ja 26 450 krooni, kuid kuna nõudesumma TVK
  11. mai 2010.a otsuse järgi on 38 498 krooni, on kostjal I hagejalt jätkuvalt saamata 10 650 krooni. Vaatamata 2

(7)2-11-13199 eeltoodule laekus kohtutäituri ametialasele arveldusarvele hageja arestitud pangakontolt perioodil 16.11.2010-02.12.2010 kokku 19 254 krooni, millest kostja II kandis
  1. detsembril 2010.a 10 650 krooni kostja I pangakontole. Eeltoodud asjaolude põhjal leiab hageja, et nii kostja I kui kostja II on saanud alusetult 19 254 krooni, mis hageja arvestuse kohaselt moodustab 1230 eurot, kuna hageja oli juba
  2. oktoobri 2010.a seisuga kõik TVK
  3. mai 2010.a otsusest tulenevad kostja I nõuded täitnud. KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
  4. Kostjad hagi ei tunnista.
  5. Kostja I kirjaliku vastuse kohaselt on hageja nõuded alusetud. Kostja I märgib, et TVK
  6. mai 2010.a otsusega rahuldati tema nõuded kokku summas 42 848 krooni ehk 2738,49 eurot, millest 42 311 krooni on kostja pangakontole üle kantud. Hageja on kostjale I otse (ilma kohtutäituri vahenduseta) üle kandnud järgmised summad: 3813 krooni (22.06.2010.a ülekanne), 1398 krooni (22.06.2010.a ülekanne) ja 26 450 krooni (01.10.2010.a ülekanne). Lisaks on kostja I saanud kohtutäituri vahendusel hagejalt
  7. detsembril 2010.a 10 650 krooni. Mingeid muid summasid ei ole kostja I hagejalt TVK
  8. mai 2010.a otsuse täitmiseks saanud.
  9. Kostja II leiab, et täitemenetlus täiteasjas nr xxx on läbiviidud õiguspäraselt. Täitemenetlust täiteasjas alustas kohtutäitur kostja I avalduse ja TVK
  10. mai 2010.a otsuse alusel. Nõude sisuks oli puhkusehüvitis ja lähetuse päevaraha, kokku summas 38 498 krooni.
  11. septembril 2010.a saatis kohtutäitur hageja äriregistrisse märgitud aadressile täitmisteate koos lisadega. Kümne päeva jooksul täitmisteate kättesaamisest oli võlgnetava summa suurus kokku 42 796 krooni, vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel oli võlgnetava summa suurus koos kohtutäituri tasuga kokku 47 098 krooni. Korduva täitmisteate võlgnikule avaldas kostja II
  12. oktoobril 2010.a väljaandes Ametlikud Teadaanded. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 24 lg 5 kohaselt loetakse avalikult kättetoimetatava täitmisteate puhul teade võlgnikule kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Enda pangakonto väljavõtte esitas hageja kohtutäiturile esmakordselt
  13. novembril 2010.a. Kostja II arvestas võlgniku poolt esitatud pangakonto väljavõtet tõendina, et sissenõudja nõuet on kas osaliselt või terves ulatuses täidetud. Samas ei nähtunud pangakonto väljavõttest iseenesest, kas ülekanded on teostatud täitedokumendi täitmiseks. Kuivõrd maksete selgitustes viide töövaidluskomisjoni otsusele puudub, sai ainult sissenõudja (st kostja I) kinnitada nõude võlgnikupoolset täitmist.
  14. novembril 2010.a kirjutas kostja I kohtutäituri büroos avalduse, mille kohaselt on hageja tasunud talle (TVK
  15. mai 2010.a otsuse alusel) puhkuse päevaraha 1398 krooni ja osaliselt lähetuse päevarahasid 26 450 krooni (kostja II vastuses ilmselt ekslikult märgitud 26 540 kr). Samas avalduses märkis kostja I, et kuna nõude summa TVK
  16. mai 2010.a otsuse järgi on 38 498 krooni, on tal saada hagejalt veel nõudesumma jääk 10 650 krooni. Seejärel kohtutäitur koheselt vähendas võlgniku pangakontol olevat aresti tasutud summa võrra. Kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekus hageja arestitud pangakontolt ajavahemikus 16.11.2010-02.12.2010 kokku 19 254 krooni, s.o 1230,55 eurot. Nimetatud summast kandis kohtutäitur 10 650 krooni
  17. detsembril 2010.a kostja I pangakontole, alles jäänud summa – 8604 krooni – arvestas kohtutäitur enda tasu katteks. Kostja II hinnangul on ta õigustatud hagejalt tasu nõudma. Võlgnik on täitnud nõude osaliselt vahetult sissenõudjale
  18. oktoobril 2010.a, st täitemenetluse käigus. Kohtutäituri seaduse (KTS) järgi ei pea võlgnik tasu maksma vaid juhul, kui ta on nõude täitnud enne täitemenetluse alustamist. 3
(7)2-11-13199 Kostja II märgib samuti, et hageja esitas
  1. detsembril 2010.a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 026/2010/
  3. detsembri 2010.a otsusega jättis kohtutäitur selle kaebuse rahuldamata. Kostjal II puuduvad andmed, et hageja oleks vaidlustanud kohtutäituri
  4. detsembri 2010.a otsuse TMS § 218 lg-s 1 sätestatud korras maakohtus. MENETLUSE KÄIK
  6. aprillil 2012.a toimunud kohtuistungil jäi kostja II eelnevas menetluses esitatud vastuväidete juurde ning palus jätta hagi rahuldada. Hageja esindaja ega kostja I nimetatud kohtuistungile ei ilmunud. Ilmumata jäänud menetlusosalisi oli teavitatud seaduses sätestatud tähtaegu järgides istungi toimumise ajast ja kohast ning selgitatud istungilt puudumise tagajärgi (vt toimik, lk 96, 100 ja 111). Kostja I ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Hageja lepinguline esindaja teatas
  7. aprillil 2012.a kohtule nõusolekust asja lahendamiseks tema osavõtuta
  8. aprilli 2012.a kohtuistungil (vt toimik, lk 142-143). Kohus otsustas istungil lahendada asja puudunud menetlusosaliste osavõtuta sisuliselt (

§ 414lg 1).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

  1. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta mõlema kostja suhtes rahuldamata.
  2. Lähtudes hageja väidetest faktiliste asjaolude kohta võiks kostjate vastu esitatud nõuded kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kõnealuse nõude rahuldamise eeldusena tuleb seega kontrollida, kas kostjad on hagejalt hagis nimetatud rahasummad saanud, kas taolised sooritused on toimunud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks ning kas rahasummade sissenõudmiseks puudus õiguslik alus, st kohustust ei olnud olemas, kohustust ei tekkinud või kohustus on pärast selle täitmist ära langenud (hageja väidete kohaselt praegusel juhul kohustusi ei eksisteerinud). Juhul kui kõik VÕS § 1028 lg-st 1 tulenevad eeldused on täidetud, tuleb täiendavalt kontrollida alusetu rikastumise nõuet välistavate eelduste (eeskätt VÕS § 1028 lg-s 2 loetletute) puudumist.
  3. Puudub vaidlus järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle. - TVK
  4. mai 2010.a otsusega mõisteti hagejalt kostja I kasuks välja töötasu 2009.a detsembrikuu eest 4350 krooni, puhkusehüvitis, ajavahemiku 15.09.2009-01.01.2010 eest, 9 kalendripäeva ulatuses summas 1398 krooni ja lähetuse päevaraha lähetuses oldud 106 kalendripäeva eest summas 37 100 krooni, kokku mõisteti välja 42 848 krooni. TVK
  5. mai 2010.a otsus on poolte esitatu põhjal individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 25 lg 1 esimese lause kohaselt jõustunud. - Ajavahemikul 15.09.2009-01.10.2010 on hageja tasunud pangaülekandega kostja I kontole kokku 52 227 krooni. - Kostja I poolt
  6. septembril 2010.a esitatud täitmisavalduse ja TVK
  7. mai 2010.a otsuse (kui täitedokumendi) alusel on kostja II alustanud täitemenetlust 38 498 krooni sissenõudmiseks hagejalt (täiteasja nr 026/2010/1404). -
  8. novembril 2010.a tegi kostja I eelnimetatud täitemenetluse raames kostjale II avalduse, mille kohaselt on hageja kostjale I tasunud puhkuse päevaraha 1398 krooni, osaliselt lähetuse päevarahasid 26 450 krooni ning kuna algselt rahuldamata nõudesumma TVK
  9. mai 2010.a otsuse järgi on 38 498 krooni, on kostjal I hagejalt jätkuvalt saamata 10 650 krooni (s.o 680 eurot). - Kohtutäituri (st kostja II) ametialasele arvelduskontole laekus hageja arestitud pangakontolt ajavahemikul 16.11.2010-02.12.2010 kokku 19 254 krooni (s.o 1230,55 4

(7)2-11-13199 eurot), millest kohtutäitur kandis 10 650 krooni (ehk 680,66 eurot)
  1. detsembri 2010.a maksekorraldusega kostja I kontole.
  2. Pooltel on vaidlus selle üle, kas hageja oli TVK
  3. mai 2010.a otsuse enne täitemenetluse alustamist ja täitmisteate kättetoimetamist täies ulatuses täitnud, mistõttu kostja I on saanud hageja arestitud pangakontolt kinni peetud 10 650 krooni õigusliku aluseta. Samuti vaidlevad pooled 8604 krooni (ehk 549,90 euro) suuruse täituritasu nõude ja selle sundtäitmise õiguspärasuse üle.
  4. Juba eelnenust nähtub siiski, et solidaarne kohustus 1230 euro tagastamiseks kostjatel puudub. Vastavalt VÕS § 65 lg-le 2 tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt tekib solidaarkohustus ka siis, kui kohustus on jagamatu. Kostjalt I võiks hagejal olla tema enda väidetest lähtuvalt õigus tagasi saada 10 650 krooni (ehk 680,66 eurot) ning kostjalt II maksimaalselt 8604 krooni (ehk 549,90 eurot). Kohtu hinnangul kostjad hageja arvelt siiski alusetult rikastunud ei ole, kuna kõnealused summad on täiteasjas nr xxxhagejalt sisse nõutud õiguslikul alusel. Kohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.
  5. Kohus käsitleb esmalt kostjaga I seonduvaid asjaolusid. Hageja väidab, et 52 227 krooni tasumisega kostjale I ajavahemikul 15.09.2009-01.10.2010 on ta täitnud ka kõik selle kostja TVK
  6. mai 2010.a otsusest lähtuvad nõuded hageja vastu. Asjas olemasolevate tõendite põhjal ei saa taolise väitega kohtu hinnangul nõustuda. Hageja poolt esitatud pangakonto väljavõttest ilmneb, et hageja on mainitud ajavahemikus tõepoolest kostjale I üle kandnud kokku 52 227 krooni (vt toimik, lk 4). Samas on TVK otsusest lähtuvate nõuete täitmiseks samast väljavõttest nähtuvalt tasutud üksnes järgmised summad –
  7. juunil 2010.a
  8. detsembrikuu eest makstud töötasu summas 3813 krooni, puhkusehüvitis ajavahemiku 05.09.2009-01.02.2010 eest 1398 krooni ning
  9. oktoobril 2010.a päevaraha 26 450 krooni (vt kontoväljavõtte viimased kolm kirjet). Osundatud hageja pangakonto väljavõttest ega teistest tõenditest ei järeldu, et muud hageja poolt kostjale I ajavahemikul 15.09.2009-01.10.2010 tehtud ülekanded seonduksid TVK
  10. mai 2010.a otsuse resolutsioonis märgitud nõuetega. Seejuures on kõik need ülekanded (peale viimase kolme) tehtud hageja poolt
  11. aastal, seega enne töövaidlusasja lahendamist töövaidluskomisjonis. Arvestades eeltoodut, oli hageja
  12. oktoobriks 2010.a tõepoolest TVK
  13. mai 2010.a otsusest lähtuvad kostja I nõuded osaliselt rahuldanud – maksnud puhkusehüvitist 1398 krooni ning töötasu 3813 krooni, samuti päevaraha 26 450 krooni ulatuses. Seda on sisuliselt kinnitanud ka kostja I ise
  14. novembril 2010.a kostjale II tehtud avalduses (vt toimik, lk 6). Samas ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks täitnud täies ulatuses ka TVK otsuse resolutsioonis märgitud lähetuse päevarahade nõude. Kuna see nõue oli 10 650 krooni (s.o 37 100 kr – 26 450 kr) ulatuses täitmata, toimus nõude sundtäitmine täiteasjas nr xxx kohtu hinnangul õiguslikul alusel ning kostja I ei ole hageja arvel alusetult rikastunud. Kohus märgib, et kui töövaidluskomisjon jõudis otsuses tõepoolest ekslikele järeldustele ja jättis hageja poolt 2009.a tasutud summad kostja I nõuete lahendamisel arvestamata, tulnuks hagejal pöörduda kooskõlas ITLS § 24 lg-ga 1 töövaidlusasja läbivaatamiseks maakohtu poole. Seda hageja teinud ei ole.
  15. Kostja II on asja materjalidest nähtuvalt pidanud enda ametialasele arvelduskontole laekunud 19 254 kroonist (vt toimik, lk 7) kinni 8604 krooni kohtutäituri tasu katteks (10 650 krooni kandis kostja II TVK
  16. mai 2010.a otsuse täitmiseks kostja I kontole). Kohtu hinnangul ei saa kostja II vastu suunatud (alusetu rikastumise) nõuet rahuldada juba seetõttu, et kohtutäituri tasu 8604 krooni (ehk 549,90 eurot) on hagejalt sisse nõutud 5
(7)2-11-13199 kehtiva kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse alusel. Poolte esitatust järelduvalt ei ole seda otsust ka hiljem muudetud ega tühistatud. Vastavalt TMS § 2 lg 1 p-le 16 on täitedokumendiks ka kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta. KTS § 52 kohaselt võib kohustatud isik kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. Osundatud kord on reguleeritud TMS §-des 217 ja
  1. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg-st 6 tuleneb, et kui menetlusosaline ei esita paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Praegusel juhul on kostja II teinud
  2. septembril 2010.a täiteasjas nr xxxkohtutäituri tasu otsuse, millega otsustanud nõuda hagejalt (kui võlgnikult) täitemenetluse alustamise tasu summas 300 krooni (sh käibemaks) ja kohtutäituri põhitasu 8304 krooni (sh käibemaks) (vt toimik, lk 60). Seega moodustab tasunõue täiteasjas nr xxxkokku 8604 krooni. Hageja ei ole kohtumenetluses väitnud, et ta oleks kõnealuse nõude vabatahtlikult täitnud. Poolte esitatust nähtuvalt on hageja küll vaidlustanud TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras
  3. septembri 2010.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (vt toimik, lk 64-65), kuid kohtutäitur on jätnud hageja kaebuse
  4. detsembri 2010.a otsusega rahuldamata (vt toimik, lk 66-72). Hageja esindaja on
  5. novembril 2011.a toimunud eelistungil kinnitanud viimatinimetatud otsuse kättesaamist (vt toimik, lk 45). TMS § 218 lg 1 kohast kaebust kohtutäituri
  6. detsembri 2010.a otsuse peale hageja kohtule teadaolevalt esitanud ei ole. Kohtu arvates peaks täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks sätestatud korra mõttest ja eesmärgist (tuvastada täituri otsuste ja toimingute kehtivus täitemenetluse käigus võimalikult kiiresti) lähtudes TMS § 217 lg-s 6 märgitud piirang laienema ka TMS § 218 lg 1 kohastele kaebustele TMS § 217 lg 1 järgsete kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale. Kuivõrd hageja ei ole kohtutäituri
  7. detsembri 2010.a otsuse peale maakohtule kaebust esitanud, ei saa ta kohtu hinnangul seega tugineda käesolevas menetluses asjaoludele, mida hageja oleks võinud esitada TMS § 218 lg 1 kohases kaebuses maakohtule.
  8. Käesoleva asja materjalide põhjal otsustades on kohtutäituri kõnesolev
  9. septembri 2010.a otsus ka õiguspärane ja hageja oli kohustatud 8604 krooni täituritasu maksma. KTS § 41 lg-st 1 tuleneb, et kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust. Kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast avalduse kohtutäiturile esitamist, kuid enne täitmisteate saamist, maksab võlgnik menetluse alustamise tasu. Kui nõude täitmine toimus samal päeval kui täitmisteate kättetoimetamine, loetakse täitmine sama lõike kohaselt toimunuks pärast täitmisteate kättetoimetamist ning võlgnik maksab menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust. Praegusel juhul on täiteasja menetluse käigus sisuliselt selgunud, et puhkusehüvitise nõude 1398 krooni oli hageja kostja I ees täitnud juba enne täitmisavalduse esitamist kohtutäiturile
  10. septembril 2010.a (vt toimik, lk 5). Hiljem, pärast avalduse kohtutäiturile esitamist, kuid enne täitmisteate saamist, täitis hageja osaliselt ka lähetuse päevarahade nõude, kandes
  11. oktoobril 2010.a kostjale I üle 26 450 krooni. Samas jäi viimatinimetatud nõue osaliselt siiski täitmata – seega ei olnud tegemist nõuetekohase täitmisega KTS § 41 lg 1 teise lause mõttes. Täitemenetluse alustamise ajal täiteasjas nr xxx oli kohtutäituri põhitasu määr sissenõude summa 30 001-40 000 krooni puhul KTS § 35 lg-st 1 järelduvalt 6920 krooni. Täitemenetluse alustamise tasu oli KTS § 34 kohaselt 250 krooni. Nendele 6
(7)2-11-13199 summadele lisandub käibemaks (KTS § 32 lg 3). Eelnenust järeldub, et kohtutäituri tasu moodustanuks 8604 krooni nii sissenõude summa puhul 38 498 krooni kui ka 37 100 krooni suuruse nõudesumma korral, st kui arvestada täitmisavalduses märgitud sissenõude summast maha juba enne avaluse esitamist hageja poolt tasutud 1398 krooni.
  1. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus hageja nõuded rahuldamata.
  2. Seonduvalt poolte väidetega märgib kohus täiendavalt järgmist. Täitmisteate täiteasjas nr xxx saab lugeda hagejale kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel selle väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest kooskõlas TMS § 24 lg-ga
  3. Täitmisteade on esitatud ja kogutud tõendite põhjal avaldatud kohtutäituri poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded
  4. oktoobril 2010.a (vt toimik, lk 61 ja 113-137). Kohtu hinnangul ei oma täitmisteate kättetoimetamisega seonduv käesoleva asja lahendamise seisukohast iseseisvat õiguslikku tähtsust. Nagu kohus on eelpool märkinud, ei saa hageja poolt kostjale I 26 450 krooni tasumist
  5. oktoobril 2010.a (st pärast täitmisavalduse esitamist ja enne täitmisteate kättetoimetamist) pidada nõude nõuetekohaseks täitmiseks KTS § 41 lg 1 teise lause mõttes. Samuti ei ole ülalviidatud
  6. septembri 2010.a kohtutäituri tasu otsust hiljem tühistatud ega muudetud. Kostja II poolt märgitud asjaolu, et hageja ei esitanud kostja I vastu täiteasjas nr xxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, ei välista kohtu hinnangul iseenesest hilisemat alusetu rikastumise nõude esitamist kostja I vastu. 17.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta asjas hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (

§ 174lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 174lg 3). Indrek Parrest kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.