lg-st 5, mille järgi, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Sissenõudjale tasutud summa moodustab 31,2% tasu täismäärast, mis jääb alla lubatud maksimumi (50% täismäärast).
lg 2 kohaselt on kohtutäituril keelatud sõlmida kokkuleppeid tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Täitemenetlus lõpetatakse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 alusel siis, kui täitekulud on tasutud. Võlgniku suhtes jätkub menetlus täitekulude nõudes ning enne nõude rahuldamist ei ole käsutamise keelumärke kustutamine OÜ L.K.W.SERVICE osalt põhjendatud. Kaebuse esitaja leidis, et kuna täiturile on esitatud dokument, millest nähtub, et kaebuse esitaja kohustused on AS Eesti Maapank (pankrotis) ees nõuetekohaselt täidetud, õiguspärast kohtutäituri tasu otsust aga ei ole, puudub kohtutäituril õigus keelduda täitemenetluse lõpetamisest. Kuna puudub alus täitemenetluse jätkamiseks, tuleb TMS § 49 lg 1 alusel ka vara aresti alt vabastada. Kohtutäituri seisukoht kohtutäituri tasu osas on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Tartu Ringkonnakohus on kohustanud kohtutäiturit uuesti tasu määrama seetõttu, et varem esitatud tasunõue on ebaseaduslik. Võlakohustuse tasumine toimus läbi kompromissläbirääkimiste, seega puudub kohtutäituril alus nõuda täitekulude hüvitamist tema poolt märgitud määras. Kohtutäitur ei ole peale täitmisteate võlgnikule toimetamise teinud täitetoiminguid, mis annaksid aluse nõuda tasu summas 2932,77 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-88-09 analoogses situatsioonis leidnud, et kohtutäitur peab saama teha diskretsiooniotsuse ning mõista kohtutäituri tasu välja vähendatud kujul, arvestades täitetoimingute hulga ja mahuga. 2. Kohtutäitur kaebust ei tunnistanud. Kohtutäituri vastuväidete kohaselt muutub kohtutäituri põhitasu sissenõutavaks esimese täitetoimingu tegemisega, milleks on täitmisteate kättetoimetamine võlgnikule. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud. Kohtutäitur on tasu sissenõudmisel õigesti lähtunud
§-st 32, mille järgi, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga.
lg 2 kohaselt on kohtutäituril keelatud sõlmida kokkuleppeid tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Kohtutäituri seadus ei sätesta kohtutäiturile seaduslikku alust diskretsiooniotsuse tegemiseks. MAAKOHTU LAHEND
(01.01.-31.12.2009 redaktsioon) § 23 lg 2 ja 3 tuleb käsitleda koostoimes ja kooskõlas põhiseadusega.
lg 2 kohaselt, kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu, sealhulgas menetluse alustamise tasu, üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Nimetatud sätte eesmärk on motiveerida võlgnikku nõuet kiiresti täitma, kuna kohtutäituri tasu vähendatakse juhtudel, mil kohtutäitur ei ole pidanud tegema muid täitetoiminguid peale täitmisteate kättetoimetamise. Täitmisteates antakse võlgnikule TMS § 24 lg 3 p 7 kohaselt teada
Seega sõltub kohtutäituri tasu ka täitetoimingute mahust. Riigikohtu tsiviilkolleegium oli seisukohal, et alati ei pea olema nõue 50%, sest siis välditakse olukorda, mil kohtutäitur võib võlgnikult nõuda väga suure nõudesumma korral kohtutäituri tasuna samuti väga suurt summat üksnes täitmisteate kättetoimetamise eest. Kolleegiumi hinnangul tuleb
lg 2 ja 3 tõlgendada nii, et kohtutäitur võib nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga. Tasu proportsionaalsuse põhimõte ülekantuna täitetoimingute hulgale ja mahule tähendab seda, et mida rohkem ja mahukamaid täitetoiminguid on kohtutäitur teinud, seda suuremat tasu (kuid mitte üle 50% täismäärast) võib kohtutäitur võlgnikult nõuda. Kohtutäitur peab siin tegema tasu suuruse kohta diskretsiooniotsuse, mida võlgnikul on võimalus vaidlustada. Kolleegium viitas ka Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas 3-2-1-66-05 p-dele 16 ja
Tasu muutub sissenõutavaks esimese täitetoimingu tegemisest ehk täitmisteate kättetoimetamisest võlgnikule. Täitmisteade täiteasjas nr 095/2008/1 on võlgnikule kätte toimetatud. Kohtutäituri õigus nõuda täitekulude tasumist kehtib ka juhul, kui sundtäitmise käigus kohtutäituri otsese tegevuse tulemusel rahalist nõuet ei täideta. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09; 4 2) vastavalt
lg-le 3, kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumääraga. Kohtutäitur on vastavalt nimetatud sättele nõudnud võlgnikult õigesti kohtutäituri tasu; 3) on kohus ebaõigesti kohustanud kohtutäiturit täitemenetluse lõpetama. Vastavalt TMS § 48 p-le 2 lõpetab kohtutäitur menetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, millest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Praktikas käsitletakse täitedokumendist tulenevat rahalist nõuet ja täitekulusid ühise nõudena. Antud juhul on menetlus põhinõude osas lõppenud, kuid kohtutäituril on õigus nõuda täitekulude tasumist nii samas kui ka uues menetluses. Samas menetluses täitekulude sissenõudmine koormab võlgnikku vähem kui eraldi menetluses; 4) ei ole täitemenetluses kohtutäituri tasu vähendamine võimalik, kuna selleks puudub seaduslik alus. Vastavalt TMS § 28 lg-le 2 on kohtutäituril õigus võtta tasu ainult käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.
lg 2 p 4 järgi peab kohtutäituri tasu otsuses olema märgitud viide kohtutäituri seaduse sättele, mille alusel on tasu määratud. Kohtutäituri seadus ei sätesta kohtutäiturile alust diskretsiooniotsuse tegemiseks. Kohtutäitur on tasu sissenõudmisel juhindunud
§-st 32, mille kohaselt, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kohtutäitur on kaevatavas otsuses asunud tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-88-09 õigele seisukohale, et kui nõue täidetakse täitemenetluse ajal täitemenetluse väliselt, ei tohi võlgnikult nõuda tasu üle 50% täismäärast. Täitekulude nõue 45 888 krooni moodustab 31,2% tasu täismäärast ning jääb seega alla lubatud maksimumi; 5) on tulenevalt Riigikohtu määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-79-11 kohtutäituril õigus jätkata täitemenetlust täitekulude osas ka pärast seda, kui nõue on aegunud (või täidetud). Täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud tuleb võlgnikul kanda hoolimata nõude täitmisest. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on iseseisev täitedokument; 6) Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-26-11 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Nõude rahuldamine nimetatud sätte mõttes tähendab, et võlasuhe on lõpetatud kohase täitmisega, st TMS § 38 lg 1 p 2 mõttes ei saa nõue rahuldamisena käsitleda teisi võlasuhte lõpetamise viise. Rahaline kohustus loetakse täidetuks võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole. Seega saab kohtutäitur lõpetada täitemenetluse nt juhul, kui võlgnik tõendab raha sissenõudja kontole laekumise. Kompromissilepingut ei saa pidada viidatud sättes märgitud dokumendiks, sest sellest ei nähtu sissenõudja nõuete rahuldamine, ka ei saa kohtutäitur tõlgendada kompromisslepingu sisu. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
lg 4 viimase lause kohaselt kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda menetluse põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 5 kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kuni 01.01.2010 kehtinud
lg 2 sätestas, et kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu, sealhulgas menetluse alustamise tasu, üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Sama paragrahvi lg 3 esimese lause kohaselt kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. 6 Ringkonnakohus leiab, et kuna kehtiva
lg 4 ja lg 5 on samasisulised kuni 01.01.2010 kehtinud
lg-ga 2 ja lg-ga 3, siis on Riigikohtu 13.10.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 väljendatud seisukohad kehtivad ka antud vaidlusele. Riigikohus on nimetatud otsuses asunud seisukohale, et
lg-t 3 on võimalik tõlgendada ja kohaldada koostoimes
lg-ga 2 ning
lg 2 eesmärk on see, et kui võlgnikult ei tohi eespool nimetatud juhtudel nõuda tasu üle 50% täismäärast, ei tähenda see seda, et alati võib nõuda täpselt 50%. Samuti asus Riigikohus seisukohale, et
lg-te 2 ja 3 kohaldamisel peab kohtutäitur tegema tasu suuruse kohta otsuse, mis sarnaneb kohtute tehtava diskretsiooniotsusega. Seetõttu ei ole õige kohtutäituri seisukoht, et tal on õigus saada täituri põhitasu võrdeliselt sissenõutud summaga ja seda vaatamata sellele, et nõue täideti täitemenetluse väliselt. Vastasel korral võiks tekkida olukord, kus üksnes täitmisteate kättetoimetamise eest oleks täituril õigus 45 888 kroonisele tasule. Selline olukord ei ole kooskõlas ülalmärgitud Riigikohtu otsuses väljendatud seisukoha ega
-s täituri tasu reguleerivate sätete mõttega. Kohtutäitur K. Maalman peab V. Lenski kaebuse selles osas uuesti läbi vaatama ning kuna tasu suurus sõltub täitetoimingute hulgast ja mahust, siis uues tasu otsuses enda poolt läbiviidud täitetoiminguid ja selleks kulutatud aega täiteasjas nr 095/2008/1 kirjeldama. Täituri tasu otsusest peavad nähtuma kaalutlused, miks täitur nõuab just sellises suuruses tasu. Ringkonnakohus märgib, et kui kohtutäitur on täitetoimingute hulga ja mahu tasu otsuses kirja pannud, siis on maakohtul võimaliku kaebus esitamise korral kohtutäituri tööd hinnata ning vajaduse korral ise kohtutäituri tasu määrata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.