Obsah (8)

§ 3401§ 139§ 124§ 363§ 230§ 340§ 667§ 392

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2012.a, Tartu Tsiviilasja number 2-12-6535 Tsiviilasi Aiva

§ 3401lg 2).

Määruse kohaselt tuleb A. Viitkini riigi õigusabi taotlus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 alusel jätta rahuldamata. RÕS § 7 lg 1 p 6 järgi riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Asja suhtes ei esine avalikku huvi. Avalduse kohaselt viibis hageja 2003 novembrist kuni 2004 märtsini Tartu Vanglas ja sel ajal ei antud hagejale ravi. Peale vanglast vabastamist tuvastati hagejal XX% töövõimekaotust. Hageja viibis uuesti vangistuses 2005-2006 ning 31.01.2007 tuvastati hagejal XX% töövõimekaotus ja raske liikumispuue. Hageja on hagiavalduses viidanud tervishoiuteenuse osutamise lepingulisele suhtele ja nõuab nõuetele mittevastava tervishoiuteenuse osutamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja hindab mittevaralise kahju suuruseks 200 000 eurot. Esitatud kahjunõue ei vasta

§-des 338; 340 ja 363 sätestatud hagiavalduse vormi- ja sisunõuetele. Avalduses esinevad järgmised puudused: - maakohtusse pöördumisel esitatakse hagilises asjas kohtule hagiavaldus (hagi). Hagejal tuleb märkida kostja isik ja andmed kostja kohta; - hagilt tuleb tasuda riigilõiv.

§ 139

lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast (võimaliku kahjunõude suurusest), kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 124

lg 1 sätestab, et raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Seega on hagi hind 200 000 eurot. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 alusel kuulub hagihinnalt 200 000 eurot tasumisele riigilõiv 9267,18 eurot; -

§ 363

lg 1 p 3 järgi märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja ei ole tõendeid lisanud; - võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikule tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Kannatanu (hageja) peab seejuures üldreeglina tõendama õigushüve rikkumist kahju tekitaja (kostja) poolt, st antud juhul tervise kahjustamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-171-10 märkinud, et isik peab VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitama kahju siiski üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, 2 et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja ei ole temal tervisekahjustuse tekkimise ning olemasolu tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Hageja on viidanud, et 30.01.2007 otsusega tuvastati tal XX% töövõimekaotus. Hagejal tuleb nimetatud otsus(ed) kohtule esitada.

§ 230

lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagilises tsiviilasjas ei kogu kohus tõendeid omal algatusel; - avalduses ei ole märgitud vastavalt

§ 363

lg 1 p-le 4, kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. -

§ 340

lg 1 järgi peab menetlusosaline kohtusse esitatavad kirjalikud dokumendid ja nende lisad esitama koos dokumentide teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega. Eeltoodut arvestades tuleb A. Viitkini avaldus jätta

§ 3401lg 1 alusel käiguta ja määrata puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. A. Viitkin esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. märtsi 2012 määruse tühistamist osas, millega jäeti A. Viitkini taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, ning uue määruse tegemist, millega A. Viitkini riigi õigusabi taotlus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei osanud määruskaebuse esitaja kohtumääruses märgitud puudusi kõrvaldada ja riigilõivu tasumiseks tal raha ei ole. Ta pöördus telefoni teel nõu saamiseks Eesti Patsientide Esindusühingu poole. Eesti Patsientide Esindusühingu jurist M.K. selgitas, et tuleks tähelepanu pöörata sellele, kas vaidlust on pädev lahendama halduskohus või tsiviilkohus; nõuet tuleks täiendada materiaalse kahju nõudega; tuleb kõrvaldada avalduses kohtu viidatud puudused või koostada uus hagiavaldus. Avalduses tuleb kindlasti ära näidata põhjuslik seos kahju tekitaja õigusvastase teo ja saabunud tagajärje vahel. Kahju tekkimine tuleb dokumentaalselt tõendada. Kahjusumma tuleb välja arvestada. Vajalikuks võib osutuda ka nõude esitamise tähtaja ennistamine; taotleda tuleb riigilõivu tasumisest vabastamist; hageja vajab menetluse alustamiseks ja edukaks läbiviimiseks protsessiõigust hästi tundva isiku abi, kes oskaks kohtule õigel ajal nõuetekohaselt vormistatud ja põhjendatud avaldusi/taotlusi ning hageja väiteid kinnitavaid dokumentaalseid tõendeid esitada või neid välja nõuda ja hagejat kohtus esindada; asja praeguses staadiumis ei ole võimalik otsustada, kas hageja peaks nõustuma kirjaliku menetlusega või osutub vajalikuks kohtuistungi pidamine, ekspertide kaasamine jms; telefoni teel nõustamisest hageja probleemide lahendamiseks ei piisa; 2) viibib hageja kinnipidamisasutuses ning tema võimalused õigusabi saamiseks vabaduses viibivate inimestega võrreldes on oluliselt piiratud. Tal puudub võimalus minna õigusabi osutaja vastuvõtule ning ta ei oma vara ega sissetulekut, mistõttu puudub tal võimalus õigusabi eest tasumiseks. Kuna hageja ei oma juriidilisi teadmisi ja oskusi, ei oska ta ilmselgelt iseseisvalt nõuetekohaselt vormistatud ja põhjendatud avaldust koostada ning olulisi tõendeid lisada. Hagejale õigusabi andmisest keeldumine ainuüksi RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei ole õiglane. Selleks, et kohtul oleks piisav alus eeldada, et hageja kavandatav menetluses osalemine on edukas, vajab ta kindlasti riigi määratud advokaadi abi. Kui advokaat pärast kõigi asjaolude väljaselgitamist ja tõendite uurimist peaks leidma, et nõudel pole perspektiivi, võib hageja alati nõudest loobuda. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormide rikkumise tõttu

§ 667lg-te 1 ja 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata A.

Viitkini taotluse riigi õigusabi saamiseks. A. Viitkini taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb saata Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

1. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt keeldus maakohus A. Viitkini esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamisest, tuginedes RÕS § 7 lg 1 punktile
2. Nimetatud sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Maakohus sedastas, et asjas avalikku huvi ei esine. Määruskaebuse esitaja on pöördunud maakohtusse Tartu Vangla poolt temale väidetavalt tekitatud tervisekahjustuse hüvitamise nõudes. Kohtule esitatud avaldustes tugineb määruskaebuse esitaja muuhulgas asjaoludele, et vangla tegevusetuse tõttu tekkis tal töövõime kaotus ja raske liikumispuue. Hageja taotleb muuhulgas tervisekahjustusega seoses tekkinud lisakulude ja raviks vajalike kulude hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et ehkki maakohus andis määruskaebuse esitajale täiendava tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, sh oma nõude täpsustamiseks, asus maakohus riigi õigusabi taotlust lahendades ennatlikult seisukohale, et hageja nõue on suunatud üksnes mittevaralise kahju hüvitamisele. Tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamist reguleerivad nii VÕS § 130 kui ka § 134 lg
3. Nimetatud sätetest nähtuvalt võib tervise kahjustamisest tekkinud kahju olla nii varaline (VÕS § 130 lg 1) kui ka mittevaraline (VÕS § 134 lg 2). Hageja esitatud asjaolude kohaselt (töövõime kaotus, lisakulude tekkimine) on vähemalt osaliselt tegemist varalise kahju hüvitamise nõudega. Täpsemalt tuleb maakohtul hüvitisnõude õiguslik alus kvalifitseerida

§ 392

lg 1 kohaselt eelmenetluse käigus, kusjuures kohus ei ole seotud menetlusosalise esitatud õiguslike väidetega. Seega ei esine RÕS § 7 lg 1 punktis 6 sätestatud alust keelduda riigi õigusabi andmisest.

1. Eeltoodust järelduvalt tuleb asjas hinnata A. Viitkini majandusliku seisundi vastavust RÕS §-s 6 sätestatud tingimustele talle riigi õigusabi andmiseks. Taotleja majandusliku seisundi hindamise reeglid sätestab RÕS §
2. Kuna maakohus ei ole A. Viitkini majanduslikku seisundit kohtumääruses hinnanud, saadab ringkonnakohus A. Viitkini taotluse riigi õigusabi saamiseks Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui maakohus tuvastab, et A. Viitkini majanduslik seisund võimaldab talle riigi õigusabi määrata, tuleb maakohtul võtta ühtlasi seisukoht selles, missugune RÕS §-s 8 sätestatud riigi õigusabi andmise viis on A. Viitkini puhul põhjendatud.
3. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu riigilõivu määramise erisustele kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi menetlemisel vastavalt RLS § 22 lg 1 punktile
4. Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 4 Kai Kullerkupp