Obsah (11)

§ 614§ 477§ 615§ 172§ 144§ 152§ 613§ 150§ 651§ 428§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-09-33341 Tsiviilasi Hugo Too

§ 614alusel elamu kaasomanikud Aleftina Kolpakova, Õnnela Väitsi ja Marje Kliimanti.

17.12.2009 kohtuistungil taotlesid pooled asja arutamise edasilükkamist läbirääkimiste pidamiseks ja kokkuleppe sõlmimiseks. Kohus rahuldas taotluse. 02.06.2010 kohtuistungil teatasid pooled, et on jõudnud vaidluseseme suhtes kokkuleppele ja soovivad selle notariaalselt vormistada. Kaasomanikud väljendasid kohtuistungil nõustumist A. Krivonogovi tehtavate ehitustöödega. Ehitustööde tulemusel elamus toimuvate muutuste kompenseerimiseks nõudsid kaasomanikud A. Krivonogovilt teatud tingimuste täitmist ja ehitustööde tegemist. Tingimuseks seatud ehitustööd on fikseeritud 20.01.2010 üldkoosoleku protokollis ja selle lisas nr

1. Kohus lükkas asja arutamise edasi kokkuleppe vormistamiseks.
2. 15.08.2011 esitasid avaldajad kohtule avalduse asja menetluse lõpetamiseks. Avalduse põhjal on menetlusosalised jõudnud vaidlusalustes küsimustes kokkuleppele ning on sõlminud korteriomandite liitmise, korteriomandite koosseisu kuuluvate reaalosade pindade suuruse muutmise ja kasutuskorra kokkulepped ning asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse. Eeltoodust tulenevalt on ära langenud vajadus kohtumenetluseks. Avaldajad olid seisukohal, et kuivõrd kohtumenetluse põhjustas otseselt oma ebaseadusliku tegevusega A. Krivonogov ning avaldajatel ei olnud muid võimalusi peale hagiga kohtusse pöördumise, siis tuleb jätta kõik menetluskulud A. Krivonogovi kanda. Avaldajad palusid kohtul menetluskulud kindlaks määrata ja mõista A. Krivonogovilt välja menetluskulud summas 2 688,81 eurot (sh riigilõiv 5 450 krooni ja lepingulise esindaja tasu 36 620,74 krooni) E.T. kasuks (kes on avaldajate menetluskulud tegelikult kandnud). 2
3. A. Krivonogov ei esitanud vastuväiteid menetluse lõpetamise taotlusele, kuid leidis, et menetlusosaliste menetluskulud peaksid jääma nende endi kanda. A. Krivonogov esitas kohtu ettepanekul ka oma õigusabiarve summas 3 000 krooni, s.o 191,73 eurot. MAAKOHTU LAHEND
4. Tartu Maakohus lõpetas
5. novembri 2011 määrusega menetluse H. Toode, H. Kase, V. Lindma ja T. Kaasiku nõudes A. Krivonogovi vastu ebaseadusliku ehitustegevuse peatamiseks ja hoone endise olukorra taastamiseks. Menetlusosalised, s.o kinnistu XXX kaasomanikud, on saavutanud kokkuleppe selles, et nõustuvad A. Krivonogovi poolt XXX asuva korterelamu rekonstrueerimisega ja kolmanda korruse pealeehitamisega ning üksikasjalik kokkulepe ja selle tingimused on fikseeritud Tartu notar Aune Harujõe poolt 18.04.2011 vormistatud notariaalaktis „Korteriomandite liitmine, kokkulepe korteriomandite koosseisu kuuluvate reaalosade pindade suuruse muutmise kohta, kokkulepe kasutuskorra kohta ja asjaõigusleping ning kinnistamisavaldus“. Kohus tühistas 17.07.2009 määrusega seatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis kohus avaldajate kanda ning mõistis välja avaldajatelt A. Krivonogovi kasuks menetluskulud summas 43,25 eurot. Kohus tagastas E.T. pangakontole enamtasutud riigilõivu summas 255,65 eurot. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt on taotlus menetluse lõpetamiseks põhjendatud ja tuleb, juhindudes

§ 477lg-st 1 ja § 428 lg 1 p-st 3, rahuldada.

Avaldajad on enda nõudest loobunud. Kohtule on esitatud 18.04.2011 Tartu notar A. Harujõe poolt tõestatud korteriomanike vahel sõlmitud kokkulepe korteriomandite liitmise, korteriomandite koosseisu kuuluvate reaalosade pindade suuruse muutmise ja kasutuskorra kohta ning asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus. Nimetatud dokumendis on menetlusosalised sõlminud käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olnud küsimustes kokkulepped ja seega puudub vajadus asja edasiseks menetlemiseks. Kohus leidis, et asjaolusid arvestades tuleb jätta menetluskulud avaldajate kanda. Avaldajad on esitanud avalduse A. Krivonogovi vastu tema poolt teostatud ebaseadusliku ehitustegevuse peatamiseks ja hoone endise olukorra taastamiseks. Avaldajad heitsid A. Krivonogovile ette seda, et viimane on korterelamu kaasomandi suhtes teinud rekonstrueerimistöid (ehitanud elamule kolmanda korruse) ilma kaasomanike enamuse nõusolekuta. Asja materjalidest nähtub, et Mustvee Linnavalitsus on A. Krivonogovile väljastanud 08.04.2009 kolmanda korruse ehitamiseks ehitusloa ja ehitusloa kehtivuse tingimuseks on seatud kõigilt korteriomanikelt kirjaliku nõusoleku saamine. A. Krivonogov on enne ehitusloa taotlemist 2008 jaanuaris korterelamu üldkoosolekul avaldanud soovi ehitada elamule peale lisakorrus. A. Krivonogovi väitel andsid koosolekul osalejad selleks nõusoleku. Koosolekut aga ei protokollitud ja otsust kirjalikult ei vormistatud. 10.01.2008 vormistas A. Krivonogov lisakorruse ehitamiseks korteriomanike kokkuleppe (tl 33). Kaheksa korteri omanikest on kokkuleppe allkirjastanud ja nõusoleku andnud kuus. Hiljem on neist üks nõusoleku tagasi võtnud. Nõusoleku andmisest keeldumise kohta korteriomanike otsust ei ole vormistatud. Seega puudus A. Krivonogovil võimalus sellist otsust vaidlustada, aga ka asja kohtuväliselt lahendada. Kohtumenetluse käigus on selgunud, et A. Krivonogovi poolt kavandatud tööde käigus on võimalik kõigi kaasomanike omandit tervikuna rekonstrueerida ja parendada, renoveerida olulisi süsteeme ja tõsta kogu kinnistu väärtust. 02.06.2010 kohtuistungil kinnitasid kaasomanikud, et on nõus selliste tööde tegemisega A. Krivonogovi poolt. Sama on kajastatud üldkoosoleku protokollis (tl 120). See tähendab, et kokkulepe oli kaasomanike vahel saavutatav ja see on kõigi kaasomanike huvides. Kohtumenetlus oleks olnud välditav. Olukorras, kui notariaalset 3 kokkulepet ei oleks sõlmitud, tulnuks kohtul vormistada kokkulepe kirjalikult (

§ 615

lg 2) ja avaldajate avaldus (hoone endise olukorra taastamiseks) oleks jäänud rahuldamata. Selline lahend oleks toonud kaasa menetluskulude jätmise avaldajate kanda (

§ 172lg 7 teise lause alusel).

Käesolevaks ajaks on vaidlus lahendatud sisult sama tulemusega: avaldajad on nõustunud A. Krivonogovi teostatavate rekonstrueerimistöödega, nad on avaldanud omapoolseid soove veel täiendavate tööde tegemiseks ja on loobunud nõudest, et ehitustegevus peatataks ja hoone endine olukord taastataks. Tulemus on kõigi kaasomanike huvides vormistatud notariaalses vormis tõestatud lepinguga ning selle vormistamise kulud on kandnud A. Krivonogov (ja Õ. Väits). Seetõttu on asjaolusid arvestades õiglane ning

§ 172

lg 1 teise lausega ja lg 7 teise lausega kooskõlas, et menetluskulud jäävad avaldajate kanda. A. Krivonogovi menetluskuluks on õigusabikulud summas 191,73 eurot. A. Krivonogov on esitanud menetluskulu tõendava dokumendina Legalitas OÜ 18.08.2009 arve nr 90803 summas 3 000 krooni (191,73 eurot). Õigusabi on antud ajal, mil A. Krivonogov on esitanud kohtule kirjaliku vastuse ja määruskaebuse. Arve selgitusest nähtub, et A. Krivonogovile on antud konsultatsiooni 2,5 tundi hinnaga 1 000 krooni tund, millele lisandub käibemaks 20%. Kohtu hinnangul on nimetatud kulu vajalikus mahus ja põhjendatud. Menetlusosalise esindaja ja nõustaja kulud on

§ 144

p 1 kohaselt kohtuvälised kulud.

§ 172

lg 8 näeb ette, et vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samal alusel tunnistajatele makstava hüvitisega.

§ 152

lg 3 sätestab, et kohus määrab tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. VV 22.12.2005 määrusega nr 322 kehtestatud „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ § 7 lg 3 kohaselt määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. VV 11.06.2009 määrusega nr 90 on kehtestatud tunnipalga alammääraks 1,73 eurot tund. A. Krivonogovile on antud juriidilist konsultatsiooni 2,5 tundi. Arvestades asja keerukust, on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitada lepingulise esindaja tasu tunnitasu maksimummäära ulatuses ehk 10-kordse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäära ulatuses (17,3 eurot tund). Seega tuleb avaldajatel hüvitada A. Krivonogovile õigusabikulud summas 43,25 eurot. E.T. on tasunud avaldajate eest riigilõivu kokku 5 450 krooni, hagi tagamise eest 450 krooni ja avalduse esitamise eest 5 000 krooni (319,56 eurot). Algselt võttis kohus asja menetlusse hagina. Hiljem otsustas kohus menetleda asja hagita menetluses tulenevalt nõudest (

§ 613lg 1 p 1; § 614).

Riigilõivuseaduse § 57 lg 5 kohaselt tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestamata hagita asjas riigilõivu 63,91 eurot. Seega on avalduselt tasutud riigilõivu ettenähtust enam 255,65 eurot ning enamtasutud riigilõiv tuleb

§ 150lg 1 p 1 alusel tagastada.

Kuna riigilõivu on tasunud E.T. ja avaldajad on palunud menetluskulud välja mõista tema kasuks, tuleb riigilõiv tagastada E.T. kontole. Avaldajate menetluskulud (esindaja kulud kui kohtuvälised kulud

§ 144p 1) on 2 688,81 eurot (42 070,74 krooni).

Kuna kohus jättis avaldajate menetluskulud avaldajate endi kanda, ei hinnanud kohus nende menetluskulude suurust, kuid märkis, et käsitletava vaidluse sisuks on kaasomandis oleva kinnisasja rekonstrueerimise ja parendamise võimalikkus. On õiglane ja põhjendatud, kui kaasomanikud osalevad sellise menetluse kulude kandmises. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. H. Toode, H. Kask, V. Lindma ja T. Kaasik esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu
2. novembri 2011 määruse tühistamist osaliselt, s.o menetluskulude jätmises avaldajate kanda, ning uue määruse tegemist, millega jätta menetluskulud täies ulatuses 4 A. Krivonogovi kanda ja määrata menetluskulud kindlaks rahalises suuruses summas 2 688,81 eurot ning mõista avaldajate menetluskulud välja A. Krivonogovilt E.T. kasuks. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus arvestanud menetluskulude osas lahendi tegemisel vaidluse asjaolusid. Kohtumenetluse põhjustas üheselt A. Krivonogov, mitte avaldajad. Tsiviilasja materjalidest nähtub selgelt, et A. Krivonogov alustas kahekorruselisele majale kolmanda korruse pealeehitamist ebaseaduslikult. Ilmselgelt on kahekorruselisele korterelamule kolmanda korruse pealeehitamise puhul tegemist AÕS § 74 lg-s 1 sätestatud juhuga. Seega oli A. Krivonogovil nii seadusest kui ka kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud reeglistikust tulenevalt kohustus saada ehitamiseks kõigi kaasomanike nõusolek; 2) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et A. Krivonogovil puudus võimalus osade kaasomanike keeldumist vaidlustada. A. Krivonogovil oleks olnud võimalus taotleda kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses (3-2-1-151-10); 3) olid avaldajad sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole, kuna neil puudusid muud võimalused A. Krivonogovi ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks. Avaldajate taotlusel kohaldas maakohus 17.07.2009 määrusega hagi tagamise abinõuna A. Krivonogovi poolt teostatavate ehitustööde viivitamatut peatamist. Asja materjalidest nähtuvalt (kohtutäituri dokumentatsioon) ei allunud isik kohtumäärusele ja jätkas ehitustegevust ka trahvihoiatusel. A. Krivonogov vaidlustas hagi tagamise määruse ringkonnakohtus 03.08.
3. Alles pärast seda pöördusid avaldajad õigusabi saamiseks Advokaadibüroo Valge&Uiga poole ning advokaat Ivo Kütt osales menetluses alates vastuse koostamisest määruskaebusele. Tartu Ringkonnakohtu 03.09.2009 määrusega jäeti A. Krivonogovi määruskaebus rahuldamata ning hagi tagamine muutmata. Avaldajatel oli õigus ja vajadus kasutada õigusabi, kuivõrd vastaspool oli asunud õiguslikult vastupidisele seisukohale ning jätkas seaduserikkumisi; 4) on kohtul iseenesest õigus selles osas, mis puudutab kinnistu väärtuse tõstmist. Samal ajal ei saa üks kaasomanik otsustada korterelamu ehitustöid teiste kaasomanike nõusolekuta. Kohtuvaidlus jäänuks olemata, kui A. Krivonogov ei oleks alustanud omavolilisi ehitustöid; 5) kuivõrd kohtumenetluse põhjustas otseselt oma ebaseadusliku tegevusega A. Krivonogov ning avaldajatel ei olnud muid võimalusi peale hagiga kohtusse pöördumise, siis on põhjendatud kõigi kohtukulude jätmine A. Krivonogovi kanda. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4. A. Krivonogov vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et menetluskulud peaks jääma igaühe enda kanda. 18.04.2011 sõlmitud notariaalse lepingu p-s 3 on kirjas, et korterite omanikud ei oma seoses käesoleva lepingu sõlmimisega üksteise vastu mingeid rahalisi ega muid nõudmisi. Kui vastustaja rääkis naabritele oma plaanist ehitada lisakorrus, pakkus ta neile, et on omal kulul nõus tegema maja parendused, kuid E.T. ei olnud sellega nõus ja otsustas anda asja kohtusse. Kui ta ei oleks asja kohtusse andnud, ei oleks tal mingeid kulutusi olnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu
6. novembri 2011 määruse resolutsioonis märgitud menetluskulude jaotuse punktid 1 ja 2, millega jäeti menetluskulud avaldajate kanda ja mõisteti avaldajatelt välja A. Krivonogovi kasuks menetluskulud 43,25 eurot ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu
7. novembri 2011 määrus muutmata. 5 Vastavalt

§-le 659 ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu määrust osas, millega jäeti menetluskulud avaldajate kanda ja mõisteti avaldajatelt A. Krivonogovi kasuks välja menetluskulud summas 43,25 eurot. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust vaid vaidlustatud osas. 10. Maakohus on menetlenud asja hagita menetluse sätete kohaselt. Vaidlustatud määruses esitatud maakohtu põhjenduste kohaselt leidis kohus, et on õiglane ja

§ 172

lg 1 teise lausega ja lg 7 teise lausega kooskõlas, et menetluskulud jäävad avaldajate kanda. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu sellise seisukohaga. Avaldajad on esitanud maakohtule 15.08.2011 avalduse menetluse lõpetamiseks seetõttu, et menetlusosalised sõlmisid 18.04.2011 lepingu „korteriomandite liitmine, kokkulepe korteriomandite koosseisu kuuluvate reaalosade pindade suuruse muutmise kohta, kokkulepe kasutuskorra kohta ja asjaõigusleping ning kinnistamisavaldus“ (tl 166-173) ja lepingu sõlmimisega on vaidlus antud asjas lahendatud. Seega kuigi menetlusosalised ei ole sõlminud kohtulikku kompromissi, on siiski taotletud menetluse lõpetamist seetõttu, et menetlusosalised on saavutanud vaidluse lahendamiseks kokkuleppe. Formaalselt on õige maakohtu seisukoht, et tegemist on avaldusest loobumisega ja menetluse lõpetamise aluseks on

§ 428

lg 1 p 3, kuid samas, arvestades menetlusosaliste vahel kohtuvälise kokkuleppe sõlmimist ning seda, et maakohus on menetlenud tsiviilasja hagita menetluse sätete kohaselt, tuleks asjas kohaldada menetluskulude jaotusel

§ 172

lg-t 1 ja jätta asjaolusid arvestades menetluskulud nii maakohtus kui ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Samuti oleks juhul, kui menetlusosalised oleksid sõlminud kohtuliku kompromissi,

§ 168

lg 3 alusel kandnud nad oma menetluskulud ise, kui nad ei oleks kokku leppinud teisiti. 11. Lähtudes eeltoodust leiab ringkonnakohus, et menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus tuleb jätta

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 6 Viivi Tomson