← Eesti

3-12-971/30

Obsah (6)§ 253§ 278§ 182§ 249§ 108§ 109

3-12-971 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-12-971 USS Security Eesti AS kaebus AS

§ 253lg 3).

Selgitused Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 22. juuni 2012. a. (

§ 278lg 1).

1 Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. AS Eesti Raudtee (hankija) on kuulutanud välja lihtsustatud korras tellitavate teenuste riigihanke „Turvateenuse hange“. Riigihankes esitasid tähtaegselt pakkumused USS Security Eesti AS ja AS G4S Eesti.
  2. 27.03.2012 küsis hankija USS Security Eesti AS-lt kirjaga selgitusi pakkumuse kohta. Hankija palus põhjendada USS Security Eesti AS pakkumuse maksumust seoses töötajatega, kelle teenuse osutamise maksumuseks on 3 eurot tunni kohta ning esitada vastav pakutud hind lahtilööduna, tuues muuhulgas välja pakkumuses arvestatud turvatöötaja keskmise palga, kulud suvisele ja talvisele vormiriietusele ja vajalikele tehnilisele varustusele ning kulud transpordile valveobjektidele ja vahejaamadesse (tl 33).
  3. Hankija poolt 28.03.2012 avaldatud pressiteate kohaselt oli pakkumuste hinnatase väga erinev ning soodsam pakkumus oli umbes viiendiku võrra odavam, kui vastustaja poolt eeldatud pakkumus.
  4. 02.04.2012 esitas USS Security Eesti AS vastustajale selgituse, milles põhjendas turvateenuse tunnihinna maksumust ning avaldas ühtlasi, et kuna Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumtöötasu on 1,95 eurot (arvestades ka öötunde), siis alla 2,365 eurot brutopalga tunnihinnaga ei ole võimalik antud hanke raames teenust osutada ning selliselt kujuneb turvateenuse tunnihinnaks 4,5 eurot tunnis. Samas juhtis USS Security Eesti AS hankija tähelepanu AS G4S Eesti poolt pakutud hinna mittevastavuse kohta hankele. Kuna AS G4S Eesti on pressiteate kohaselt teinud 20% odavama pakkumuse hankedokumentides eeldatust, siis on ta järelikult küsinud teenuse eest 3,6-3,75 eurot tunnihinda (tl 35-37), milline pakkumuse ei saa olla jätkusuutlik ega vasta seega hanke tingimustele.
  5. Hankija juhatuse 04.04.2012 koosoleku protokolli nr 373 punktiga 2 otsustati kinnitada riigihanke „Turvateenuse hange“ pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise, hindamise ja edukaks tunnistamise otsus 03.04.2012 (lisatud protokollile) ning tunnistada edukaks pakkujaks AS G4S Eesti, nõustudes täies ulatuses nimetatud komisjoni otsuses toodud motivatsiooniga ja otsustega (tl 38; riigihangete vaidlustuskomisjoni toimiku nr 78-12 tl 56-57). Väljavõte vastustaja juhatuse 04.04.2012 koosoleku protokollist nr 373 edastati kaebajale 05.04.
  7. 09.04.2012 esitas USS Security Eesti AS hankijale järelpärimise 05.04.2012 esitatud „Turvateenuse hanke“ tulemuste kohta ning palus selgitusi, mis põhjustel ja kriteeriumite järgi valiti riigihanke „Turvateenuse hange“ võitjaks AS G4S Eesti (tl 40).
  8. 10.04.2012 vastuses USS Security Eesti AS 09.04.2012 päringule selgitas hankija, et küsis AS-lt G4S Eesti kirjalikus vormis selgitust pakkumuse kohta seoses kahtlusega, et esitatud pakkumus on põhjendamatult madal. AS G4S Eesti esitas selgituse pakkumuse kohta ning vastas hankija poolt esitatud arvukatele küsimustele pakkumuse kohta. Vastustaja märkis, et arvestades G4S Eesti AS poolt esitatud selgitusi ja põhjendusi, ei saanud hankija võtta vastu nõuetekohaselt motiveeritud otsust AS G4S Eesti pakkumuse tagasilükkamise kohta, kuna hankijal puuduvad tõsikindlad andmed ja tõendid väitmaks, et AS G4S Eesti pakkumus on 2 esitatud selgituste ja põhjenduste valguses põhjendamatult madala maksumusega pakkumus (tl 42).
  9. 12.04.2012 esitas USS Security Eesti AS riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse, milles palus tunnistada kehtetuks AS Eesti Raudtee juhatuse 04.04.2012 otsuse punkti 2 osas, millega tunnistati pakkuja AS G4S Eesti pakkumus vastavaks ja edukaks.
  10. VAKO 04.05.2012 otsuse nr 78-12/- punktiga 1 jäeti USS Security Eesti AS vaidlustus rahuldamata (tl 64-73). VAKO asus seisukohale, et hankija on kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kontrollimisel seonduvalt pakkumuse põhjendamatult madala maksumusega lähtunud hankedokumentide (HD) punkti 6 regulatsioonist ning küsinud AS-lt G4S Eesti selgitusi ja analüüsinud pakkumuse maksumust.
  11. 11.05.2012 esitas USS Security Eesti AS Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Eesti Raudtee juhatuse 04.04.2012 otsuse punkti 2 osaliseks ning VAKO 04.05.2012 otsuse nr 78-12 täielikuks tühistamiseks. II KAEBUSE MOTIIVID
  12. AS G4S Eesti pakkumus moonutab konkurentsi, mistõttu on hankija otsus sellise pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamiseks otseselt vastuolus Riigihangete seaduse (RHS) § 3 punktide 1, 2 ja 4 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, mida tuleb ka lihtsustatud korras läbiviidud hanke puhul RHS § 19 lg 3 kohaselt järgida. Eesti Turvaettevõtete Liidu
  13. aasta andmetele tuginedes kuulub Eesti turvavaldkonna turust kolmandale isikule 46,3% ning sh valveteenuste turust 56,9%. Seega on kolmas isik valitsevat turujõudu omav ettevõtja, kes on teinud ilmse alapakkumuse ning moonutanud sellega konkurentsi turul. RHS § 1 ja § 3 punktide 1, 2 ja 4 nõuetest tulenevalt on hankijal keelatud turgu valitseva seisundi kuritarvitamisele kaasa aidata, mistõttu oleks hankija pidanud põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasi lükkama. Kolmanda isiku pakkumuse aasta maksumusest tulenevalt võib väita, et hankijale esitatud töötunni keskmine hind on 3,86 eurot tunnis. Kui sellest maha arvata tööjõukulu 3,65 eurot tunnis jääb järgi 0,21 eurot, millega ei ole võimalik katta vormikulu, turvajuhi kulu, juhtimiskeskuse kulu, patrullide kulu, koolituse kulu, sidekulu, kontrolli kulu, transpordi kulu ülesõitudele ja objektidele ning halduskulu (juhtimiskulu, palgaarvestus, turundus jne). Kaebaja arvates ei ole võimalik sellist alapakkumist selgitada millegi muuga, kui kaebaja turult eemaldamise sooviga.
  14. Kolmanda isiku pakkumus ei vastanud hanke tingimustele, mistõttu on vastustaja tunnistanud kolmanda isiku pakkumuse õigusvastaselt vastavaks ja edukaks. Pakkumuse mittevastavus seisneb selles, et pakkumuse maksumus erines hankija oodatud maksumusest oluliselt. HD punktis 6 on määratletud hankelepingu orienteeruvaks hinnatasemeks 1 300 000 eurot aastas. HD p-s 6 on samuti sätestatud, et juhul, kui pakkuja esitab pakkumuse, mis on võrreldes hankelepingu eeldatava maksumusega põhjendamatult madal, nõuab hankija pakkujalt kirjalikus vormis selgitust pakkumuse kohta; kui pakkuja ei ole põhjendanud madalat maksumust RHS § 48 lg 2 nimetatud põhjendustega või esitanud põhjendused ei ole veenvad, mh kui pakkumuse pinnalt on küsitav, kas pakkuja on võimeline tasuma turvatöötajatele hankelepingu perioodi vältel kvalifitseeritud turvatöötaja keskmist palka ja täita lepingu tingimusi, võib hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata. HD-s määratletud hanke maksumusest 1 300 000 eurot aastas järeldub, et hankija eeldas 3-aastase lepingu täitmise pakutavaks hinnaks orienteeruvalt 3,9 miljonit eurot. Kolmas isik tegi antud hankes pakkumuse, mille suurus oli 3 209 376,3 eurot, mis moodustab vaid umbes 80% vastustaja poolt ettenähtust. Kaebaja hinnangul on tegu äärmiselt suure erinevusega. 3
  15. Pakkumuste hindamisel ei järginud vastustaja enda HD-s kehtestatud hindamise kriteeriume ega tunnistanud edukaks majanduslikult soodsaimat pakkumust. Kaebaja arvates ei kontrollinud hankija eduka pakkumuse tõsiseltvõetavust korrektselt, mistõttu on see tunnistatud põhjendamatult vastavaks ja edukaks. Sellega on rikutud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Kolmanda isiku pakkumus tuli nii HD p-i 6 kui ka RHS § 48 lg-e 3 järgi tagasi lükata. Ehkki RHS § 19 lg 1 järgi pole hankija lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul kohustatud kõiki RHS norme järgima, on hankija ise endale RHS § 48 järgimise kohustuse HD p-i 6 järgi võtnud. Vastustaja vastusest vaidlustusele selgub, et vastustaja ei leidnud, et kolmanda isiku pakkumus pole põhjendamatult madal, vaid vastustaja ei julgenud pakkumuse tagasilükkamise otsust teha, kartes võimalikku vaidlustamist. Seega oli vastustaja RHS § 48 lg 1 alusel kolmandalt isikult selgitust küsinud, kuid ei saanud vastust, mis vastustaja kahtlusi kinnitab ega ka ümber lükkaks. Seejärel katkestas vastustaja kummalistel põhjustel pakkumuse põhjendamatu madaluse uurimise. Samas on RHS § 48 lg 3 viimase lause kohaselt selgituste mittesaamine (mis on samaväärne mitte midagi ütlevate selgitustega) pakkumuse tagasilükkamise aluseks. Kaebaja lisab, et RHS § 48 rakendamise osas ei oma tähendust kolmanda isiku suurus ja globaalsus, vaid hinnatakse seda, kas pakkuja on konkreetsesse hankelepingusse asunud objektiivselt sellistel tingimustel, mis seavad kahtluse alla hankelepingu täitmise. Kaebaja leiab, et nõuetele vastava kontrolli, s.o maksumuse koostisosade kontrolli teostamisel, oleks hankija pidanud jõudma veendumusele, et eduka pakkuja pakkumus ei ole turvateenuse tunnihinda ja hankija enese poolt määratletud hanke maksumust arvestades tõsiseltvõetav ning tuleb tagasi lükata. Sellise hinnaga teenuse pakkumine alandab tõenäoliselt teenuse kvaliteeti, mille vältimine on HD p 6 regulatsiooni eesmärk ka vastustaja enese kinnitustest nähtuvalt. Kuna hankelepingu sõlmimise kriteeriumiks oli hind, siis RHS § 48 annab võimaluse teenuse kvaliteedi kontrolliks – kui tegu on põhjendamatult madala pakkumisega, hakkab kannatama teenuse kvaliteet.
  16. VAKO on otsuse tegemisel rikkunud RHS ja HMS sätetest tulenevat uurimispõhimõtet, kui märkis oma otsuse punktis 12, et ei saa hakata hankija asemel analüüsima kolmanda isiku pakkumuse maksumust. VAKO ei hinnanud kolmanda isiku argumentide veenvust sisuliselt ega analüüsinud turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, kuigi see seondub otseselt ka RHS-i üldprintsiipidega, mille täitmise kontroll on VAKO pädevuses. Uurimispõhimõtte kohaselt oleks VAKO pidanud esitatud tõendite alusel kolmanda isiku pakkumuse maksumust analüüsima ja tuvastama, kas tegemist on konkurentsi kahjustava pakkumusega või mitte. Samuti ei olnud kaebajal VAKO istungil võimalik teada kolmanda isiku esitatud pakkumuse arvutuste aluseid, mida VAKO ja vastustaja koos kolmanda isikuga istungil arutasid ja millele VAKO otsus kokkuvõttes rajanes. Seega oli sisuliselt tegemist salajase menetlusega, mis ei vasta põhimõttele, mille kohaselt peavad menetlusosalised oma positsiooni saama võrdsete võimalustega kaitsta. Konkreetses ärivaldkonnas ei ole pakkumuse maksumuse kujunemise alusandmed ärisaladuseks. Lisaks on VAKO jätnud analüüsimata kaebaja väite, et vastustaja ei lähtunud edukat pakkumust valides enda kehtestatud kriteeriumidest. Kuna pakkumuse hindamise kriteeriumiks oli HD p 6 lg 9 kohaselt 100% hind, pidi hankija hindamisel arvestama enda määratletud hankelepingu maksumust aastas, s.o 1 300 000 eurot ning sellest tulenevalt tunnistama loogiliselt edukaks sellise pakkumuse, mille hind erineb tema enda määratletud hanke maksumusest vähem. Et kaebaja pakkumuse hind oli kolmanda isiku hinnaga võrreldes hankija määratlusele oluliselt lähemal, ei olnud kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine kooskõlas HD-ga. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 4
  17. Vastustaja nõustub VAKO 04.05.2012 otsuses toodud põhjendustega ja leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
  18. Käesolev hange viidi läbi RHS § 19 lg 3 alusel, mistõttu vaidlusalusele hankele ei kohaldu RHS sätted, kuid hankija järgib lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtteid ning sõlmib hankelepingu §-s 5 sätestatud juhtudel kirjalikus vormis. Hankija ei pidanud järgima hankemenetluse läbiviimisel konkreetseid RHS sätteid, sh ei pidanud hankija käesoleva hankemenetluse puhul arvestama rangelt riigihanke formaliseerituse põhimõttega.
  19. Hankija esitas 27.03.2012 kolmandale isikule vastavalt HD-le küsimused, et saada selgitused pakkumuse kohta. Kolmas isik vastas küsimustele 02.04.
  20. Kuna kolmas isik vastas arvukatele hankija küsimustele ning põhjendas, miks tema poolt esitatud pakkumus ei ole põhjendamatult madal ja kuidas ta tagab hankelepingute täitmise, märkides mh, et turvatöötaja keskmine palk on 2,5 eurot ühes töötunnis, on hankija teinud ainuvõimaliku ja ainuõige otsuse. Vaidlustatud otsuses on viidatud sellele, et hankija on otsuse tegemisel täielikult nõustunud 03.04.2012 riigihanke „Turvateenuse hange“ pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise, hindamise ja edukaks tunnistamise otsuses toodud motivatsiooniga ja otsustega, mistõttu hankija otsus on nõuetekohaselt motiveeritud.
  21. Riigikohus on märkinud 14.10.2003 lahendis haldusasjas nr 3-3-1-54-03, et halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Järelikult ei saanud kaebaja ei VAKO-lt ega saa ka kohtult nõuda, et kohus asuks ümber hindama hankija poolt diskretsiooniõiguse teostamist (otsustama, kas hankija oleks pidanud lükkama kolmanda isiku pakkumuse tagasi kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse). Hankija on teostanud diskretsiooniõigust kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, võtnud vastu seaduslikul alusel põhineva otsuse, ei ole väljunud diskretsiooni piiridest ega teinud ka muud sisulist diskretsiooniviga.
  22. Kaebaja on ebaõigel seisukohal, et hankija pidi „loogiliselt“ tunnistama HD kohaselt edukaks sellise pakkumuse, mille hind erineb tema enda määratletud hanke maksumusest vähem. Kui asuda sellisele ebaloogilisele seisukohale, on ilmne, et kõik mõistlikud pakkujad oleksid esitanud pakkumused hinnaga 1 300 000 eurot ehk hankija ei oleks saanud selgitada välja edukat pakkumust. Hankija soovis saada pakkujatelt hankelepingu eeldatavast maksumusest küll odavamat pakkumust, mis samas ei oleks põhjendamatult madal. Hankija on käesolevas hankemenetluses toiminud kooskõlas RHS §-ga 3 ning kaebaja poolt viidatud Euroopa Kohtu lahendis viidatud põhimõtetega.
  23. Hankija ei saa võtta vastu otsust pakkumuse tagasilükkamise kohta motiivil, et see on põhjendamatult madal, kui hankijal puuduvad võimalused ning tõendid motiveerida vastavat otsust. Sellise otsuse vastuvõtmine ilma tõenditeta, et faktiliselt on esitatud pakkumus põhjendamatult madal, oleks olnud käsitletav hankija meelevaldse käitumisena, mis oleks olnud ebaseaduslik.
  24. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamine on hankija õigus, mitte kohustus (nii RHS § 48 kui vaidlusaluste HD punkti 6 alusel). Kuna põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamine on hankija õigus, ei saa kaebaja heita hankijale ette 5 sellise õiguse kasutamata jätmist diskretsiooniõiguse teostamisel (väita, et hankija ainuõige õiguspärane käitumine oleks olnud selle õiguse teostamine).
  25. Tõsiselt ei saa võtta kaebaja süüdistust, et hankija on aidanud kaasa kolmanda isiku poolt turguvalitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamisele. Euroopa Kohus on märkinud lahendis AKZO Chemie BV vs Euroopa Komisjon (kohtuasi C-62/86) lõigus 65, et kui turguvalitseva ettevõtja poolt saab madalat hinda põhjendada mitmete asjaoludega, peab selleks, et asuda seisukohale, et madala hinna näol on tegemist turguvalitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamisega, tuvastama ühtlasi eesmärgi eemaldada konkurent kaubaturult või piirata konkurentsi. Hankijal andmed vastava kolmanda isiku eesmärgi kohta puudusid ja puuduvad. IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
  26. Kolmanda isiku arvates on kaebaja väited alusetud, hankija ja VAKO kaevatud otsused on seaduslikud ja põhjendatud ning kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolmas isik palub kohtul jätta kaebus rahuldamata.
  27. RHS § 48 lg 1 eesmärk, tõlgendades seda kooskõlas kaebaja poolt viidatud Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsusega kohtuasjas nr C-599/10, on, et hankija kontrolliks nende pakkumuste koostisosi, mis võivad olla põhjendamatult madala maksumusega. Euroopa Kohus sedastab viidatud otsuse punktis 29, et direktiivi 2004/18/EÜ artiklist 55 tulenevaks nõudeks on, et pakkumuste hindamisel toimuks hankija ja taotleja vahel vajalikul ajal tegelik seisukohtade vahetus, et pakkuja saaks tõendada, et tema pakkumus on tõsiseltvõetav. Ei viidatud direktiivi artikli ega RHS § 48 eesmärgiks ei ole lükata tagasi hanke eeldatavast maksumusest madalamad pakkumused, vaid tagada hanke võit sellisele pakkujale, kelle puhul pole kahtlust, et ta on võimeline hankelepingut täitma ja kohustada hankijat hoolsusele sellise riski vältimisel. Pakkumuse, millel lasub mittekohase täitmise risk, edukaks tunnistamine ei ole majanduslikult mõistlik, sest on oht, et pakkuja ei soovi või ei ole võimeline lepingut ettenähtud määral täitma, nõuab hiljem lepingu täitmise eest lisatasu või tasustab hilisemaid muudatusi ülemääraselt. Käesoleval juhul selline kahtlus puudub ja kaebaja seda ka ei väida. Pakkumuse maksumuse võrdlemisest hanke eeldatava maksumusega ei piisa põhjendamatult madala pakkumuse tuvastamiseks. Hankija kohustus kontrollida pakkumusi, mille hind on hanke eeldatavast maksumusest madalam, aitab hankijal tuvastada pakkumisi, mille täitmise riski on vajalik eraldi hinnata. Pakkumuse kontrollimise kohustus ei tähenda, et iga hankija määratletud eeldatavast maksumusest odavam või sellest mingi konkreetse suhtarvu võrra odavam pakkumus oleks iseenesest põhjendamatult madala maksumusega.
  28. Hindamaks, kas pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, tuleb kontrollida, kas pakkumusel lasub mittekohase täitmise risk. Pakkumuse saab üldiselt tagasi lükata ainult siis, kui pärast pakkujalt selgituste saamist on hankija veendumusel, et pakkumuse osas on risk. Riski hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki pakkumust mõjutavaid faktoreid. Hinnates pakkumusega seotud riski laiemalt, hindab hankija pakkuja tegevust tervikuna. Kolmas isik on Eesti suurim turvateenuste pakkuja, kellele kuulub Eesti Turvaettevõtete Liidu andmetel 49,25% Eesti turvaturust ja 58,4% Eesti valveteenuste turust. G4S Eesti kontserni käive oli
  29. aastal 55 miljonit eurot ja töötajate arv ligi
  30. Käesolevas riigihankes esitatud pakkumuse aastamaksumus oli 1 069 792,1 eurot ja lepingut plaanib Kolmas isik täita 115 turvatöötajaga. Niisiis, tegemist on tugeva ettevõttega, mis suudaks osutada tellitavat turvateenust isegi sellises hüpoteetilises olukorras, kus ta nimetatud turvateenuse pealt erilist kasumit ei teeniks. Kolmas isik soovib aga rõhutada, et ta ei ole esitanud pakkumust, mis ei kata teenuse osutamise kulusid ega võimalda teenida kasumit. Hinnates pakkumusega seotud riski kitsamalt, konkreetse lepingu seisukohast, saab riskide hindamisel arvesse võtta pakkumuse tingimusi, pakkuja tehnilisi oskusi 6 ja võimeid ning pakkumuse hinda. Just seda meetodit ongi hankija käesoleval juhul pakkujalt selgitusi küsides ja pakkumuse täitmise riski hinnates kasutanud. Oma kirjas pakkujale palus hankija pakkujal põhjendada pakkumuse maksumust, tuues eraldi välja turvatöötajate keskmise palga, kulud vormiriietusele ja vajalikule tehnilisele varustusele, patrullekipaažide teenuse, üldkulud ning äritegevuse kasumi. Oma vastuses hankijale selgitas kolmas isik pakkuja nimetatud kulude ülesehitust ja näitas ära teenuse osutamise planeeritud kasumi. Hankija leidis esitatud teabe põhjal, et oluline risk pakkumuse tingimuste täitmise osas puudub.
  31. Kolmanda isiku arvates ei ole kaebaja tõendanud, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei võimalda katta teenuse osutamise kulusid ja teenida kasumit. Võrdlus kolmanda isiku poolt varem makstud keskmise palgaga või varasemates hankelepingutes makstud teenustasuga ja lähtumine kaebaja subjektiivsest ettekujutusest teenuse osutamise protsessi ettevõttesisese korraldamise kohta ei ole asjakohased ega oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Kaebaja poolt esitatud väide, et kolmanda isiku pakkumuse puhul peab olema tegemist „ilmse alapakkumusega“, ei ole tõendatud. Kaebaja poolt esitatud arvutuskäik ei ole õige ega arvesta kolmanda isiku teenuse osutamisega seotud kuluartiklite tegeliku suurusega, mis on kolmanda isiku ärisaladus. Hankija on kolmanda isiku kuluarvestusega tutvunud ja leidnud, et see on pakkumuse maksumusega kooskõlas.
  32. Hankija on rakendanud kaalutlusõigust korrektselt ja kaebajal puudub õigus nõuda hankija otsuse otstarbekuse kontrolli.. Kaalutavate faktiliste asjaolude alusel peab hankijal tekkima veendumus, et esineb alus pakkumuse tagasilükkamiseks, mis, nagu Kolmas isik on ülal põhjendanud, saab seisneda selles, et esineb sisuline risk seoses hankelepingu täitmisega. Käesoleval juhul on hankija oma veendumuse kujundamisel teostanud kaalutlusõigust kooskõlas RHS § 48 ja sellega sisuliselt kattuva HD p 6 regulatsiooniga, kontrollides sisuliselt kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kujunemise aluseid, mida on kontrollinud ja kinnitanud oma otsuses ka VAKO. Kaebaja on, väites küll, et hankija on kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamisel toiminud õigusvastaselt, sisuliselt vaidlustanud hankija otsuse otstarbekuse. Nagu ka hankija on oma 18.05.2012 vastuses kohtule viidanud, tuleneb Riigikohtu praktikast (14.10.2003 otsus 3-3-1-54-03), et kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust. Kaebusest ei tulene kolmanda isiku arvates, milles seisneb hankija oluline kaalutlusviga, mis oleks võinud mõjutada asja otsustamist.
  33. Kolmanda isiku eesmärk riigihankes osalemisel on sõlmida hankeleping ja teenida selle täitmisest kasumit. Hankelepingu sõlmimise kriteeriumiks on käesoleval juhul madalaim hind ja seega tuleb pakkujal hanke võitmiseks pakkuda teistest pakkujatest madalamat hinda.
  34. Riigihanke eesmärgiks on saada hankija jaoks majanduslikult soodsaim pakkumus. Majanduslik soodsus võib seisneda pakkumuse maksumuses või pakkumuse maksumuses koos muude hinnatavate asjaoludega. Käesoleval juhul oli hankelepingu sõlmimise kriteeriumiks hind ehk hankija oli seadnud hankedokumentatsioonis pakkumuste majandusliku soodsuse hindamise aluseks üksnes hinna. Täiesti alusetu ja arusaamatu on väide, et hindamiskriteeriumi “hind” võiks teenuse ostmise puhul, mille eest maksab hankija, sisustada mingil muul moel kui madalaima hinnana. Selline tõlgendus oleks vastuolus nii tavalise majandusliku loogika kui riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.
  35. Kolmanda isiku hinnangul on VAKO otsus õiguspärane ja piisavalt motiveeritud. Esiteks viitab Kolmas isik HMS § 2 lõikele 2, mille kohaselt riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine RHS tähenduses ei ole haldusmenetlus HMS mõttes. Ka ei tulene RHS-st, et VAKO-l oleks kohustus rakendada vaidlustuse menetlemisel uurimispõhimõtet. Teiseks saab tuletada ülal viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-54-03, et kui hankija kaalutlusotsuse 7 otstarbekuse kontrolli pädevus puudub kohtul, siis ei saa sellist pädevust olla ka VAKO-l kui kohustuslikku kohtueelset menetlust teostaval organil. VAKO-l puudub tulenevalt RHS § 117 lõikest 1 ja § 126 lg 1 punktist 5 pädevus tuvastada muude õigusaktide peale RHS-i, sh konkurentsiseaduse, rikkumisi. Asjakohane ei ole kaebaja väide, nagu ei oleks kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kujunemise alusandmed ärisaladuseks. Kolmanda isiku ärisaladuse vaidlustusmenetluse käigus kättesaadavaks tegemine kaebajale ei oleks olnud põhjendatud ja oleks oluliselt kahjustanud kolmanda isiku huve. V KOHTU SEISUKOHT
  36. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
  37. Käesoleval juhul on vaidluse esemeks hankija juhatuse 04.04.2012 otsuse nr 373 p 2, millega mh otsustati kinnitada AS G4S kvalifitseerimise, tema pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise otsus 03.04.2012 ning tunnistada AS G4S pakkumus edukaks. Lisaks on kaebaja vaidlustanud VAKO 25.05.2012 otsuse nr 78-12/-, millega jäeti kaebaja vaidlustus rahuldamata. Kaebaja on seisukohal, et tegemist on õigusvastaste otsustega, kuivõrd kolmanda isiku esitatud alapakkumuse eesmärgiks oli kaebaja turult väljatõrjumine; kolmanda isiku pakkumus ei vasta HD p-s 6 toodud eeldatavale maksumusele; hankija ei ole korrektselt kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse vastavust HD-s sätestatud kriteeriumitele ning VAKO on rikkunud uurimispõhimõtet ja ei võimaldanud kaebajale võrdseid võimalusi teiste menetlusosalistega oma positsiooni kaitsmiseks.
  38. Nähtuvalt asja materjalidest on hankija läbi viimas lihtsustatud korras tellitavate teenuste riigihanget, selles osas puudub ka menetlusosaliste vahel vaidlus. Vastavalt RHS § 19 lõikele 3 järgib hankija lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtteid ning sõlmib hankelepingu §-s 5 sätestatud juhtudel kirjalikus vormis. Iseenesest puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et lihtsustatud korras tellitavate teenuste riigihanke puhul ei ole hankijale kohustuslik järgida formaliseeritud hankemenetlust . Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-63-08 selgitanud:“Kolleegium leiab, et Riigihangete seaduse eesmärgist ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest (§ 3) tuleneb, et lihtsustatud korras tellitava teenuse puhul (§ 19 lg 1 juhtumil) ei ole hankijal riigihanke teostamisel hankelepingu sõlmimisel keelatud järgida ka
  39. peatükis sätestatud hankemenetluse üldaluseid, näiteks hankemenetluse lõppemise aluseid, nõudeid hankedokumentidele, tehnilise kirjelduse koostamise reegleid, pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaegu, riigihanke aruande esitamise korda, pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid, pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimist, pakkumuse esitamise, avamise ja hindamise põhimõtteid, pakkumuse edukaks tunnistamise põhimõtteid, otsustest teatamise põhimõtteid, dokumentide vorminõudeid, nõudeid hankelepingule jne.“. Kaebaja on seisukohal, et kuna hankija on võtnud endale RHS § 48 järgimise kohustuse HD punkti 6 järgi, siis pidi ta ka neid tingimusi järgima. HD punkt 6 lõikes 4 sätestatakse järgnevat: „Et tagada hankelepingu alusel tellitavate teenuste kvaliteet, määratleb Hankija, et hankelepingu orienteeruv hinnatase (mõlema sõlmitava hankelepingu kohta kokku) on 1 300 000 eurot aastas. Juhul, kui pakkuja esitab pakkumuse, mis on võrreldes hankelepingu eeldatava maksumusega põhjendamatult madal, nõuab Hankija pakkujalt kirjalikus vormis selgitust pakkumuse kohta. Juhul, kui Hankija leiab endiselt, et esitatud pakkumus on põhjendamatult madal, eelkõige kui pakkuja ei ole põhjendanud madalat maksumust RHS § 48 lg 2 nimetatud põhjendustega või esitatud põhjendused ei ole veenvad, muuhulgas kui pakkumuse pinnalt on küsitav, kas pakkuja on võimeline tasuma turvatöötajatele hankelepingu 8 perioodi vältel kvalifitseeritud turvatöötaja keskmist palka ja täitma lepingu tingimusi, võib Hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata.“ Eeltoodust nähtub, et hankija ei ole HD punktis 6 sätestanud, et juhul kui tegemist on põhjendamatult madala maksumusega, lähtutakse RHS §-st 48, vaid on näinud hankijale ette õiguse põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamiseks muu hulgas juhul, kus pakkuja ei ole madala maksumuse põhjendamisel tuginenud RHS § 48 lg 2 märgitud põhjendustele . VAKO on põhjendatult leidnud, et HD punktis 6 on hankija sätestanud pakkumuste tagasilükkamise alused ja hankija sätestatud regulatsioon on analoogne RHS §
  40. Küsimus sellest, kas kolmanda isiku esitatud pakkumus oli põhjendamatult madala maksumusega ning vastustajal oleks tulnud see tagasi lükata, tuleb lahendada tuginedes HD-le ning RHS sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtetele.
  41. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd kolmas isik tegi pakkumuse, mis oli määratletud maksumusest oluliselt odavam ega vastanud seega hanke tingimustele, siis oleks see tulnud nii HD p 6 kui ka RHS § 48 lg 3 järgi tagasi lükata. Vastustaja on siinkohal õigesti märkinud, et eeldatava maksumuse märkimine HD-s ei tähenda, et hankija on kohustatud edukaks tunnistama pakkumuse, mis on kõige lähemal HD-s märgitud eeldatavale maksumusele, kuivõrd sellisel juhul esitaksid ilmselt kõik pakkujad HD-s toodud eeldatavale maksumusele vastava pakkumuse ning puudub võimalus valida edukas pakkumus lähtuvalt hinnast. Nagu vastustaja on märkinud, soovis hankija saada pakkujatelt hankelepingu eeldatavast maksumusest küll odavamat pakkumust, mis samas ei oleks põhjendamatult madal. Üksnes asjaolu, et pakkumus erineb HD-s märgitud eeldatavast maksumusest, ei anna alust järelduseks, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega. HD punktist 6, mille regulatsioon on analoogne RHS §-ga 48, tuleneb, et põhjendamatult madala maksumuse põhjendusel ei ole hankijal automaatselt võimalik pakkumist tagasi lükata, vaid enne sellise otsuse tegemist tuleb hankijal läbi viia vastav kontrollmenetlus, arvestades nõutud kirjalikke selgitusi ja esitatud tõendeid. Seega ka käesoleval juhul AS G4S poolt hankedokumentides märgitud eeldatavast maksumusest tehtud odavamat pakkumust puudub iseenesest alus pidada põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks. Eeltoodust tulenevalt ainuüksi hankija poolt pakkumuse maksumuse kohta kirjalike selgituste nõudmine pakkujalt ei tähenda, et tegemist on põhjendamatult madala hinnaga pakkumisega. Sellise käsitluse korral oleks tegemist hankija poolt enne pakkujalt selgitusi nõudmata ja neid arvestamata sisulise hinnangu andmisega pakkumusele. RHS § 48 , mis on analoogne HD p 6 sätestatud regulatsiooniga, eesmärgiks on pakkuja kaitse hankija omavoli eest, nähes ette, et põhjendamatult madala maksumuse põhjendusel ei ole hankijal automaatselt pakkumust tagasi lükata võimalik, vaid enne sellise otsuse tegemist tuleb läbi viia vastav kontroll, arvestades nõutud kirjalikke selgitusi ja esitatud tõendeid. Kohus jagab VAKO otsuses toodud seisukohta, et teisalt on see regulatsioon suunatud ka hankija huvide kaitsele ja tema võimalike riskide vähendamisele.
  42. Millal hankija rakendab selgituste kohaldamise protseduuri, oleneb ennekõike sellest, kas hankijal tekib kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Vaidlus puudub selles, et hankijal oli AS G4S pakkumuse puhul tõusetunud kahtlus, et esitatud pakkumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, mistõttu hankija on 27.03.2012 küsinud kolmandalt isikult viimatinimetatu pakkumuse kohta selgitusi madala maksumuse osas (VAKO tl 56-56 pöördel). Sealjuures on palutud põhjendada pakkumuse maksumust ning tuua eraldi välja hankedokumentide punktides 3.5 ja 3.6 sätestatud nõuete kohaselt kvalifitseeritud turvatöötaja keskmise palga, kulud vormiriietusele ja vajalikule tehnilisele varustusele, patrullekipaažide teenuse, üldkulud ja äritegevuse kasumi. Kolmas isik on esitanud omapoolsed selgitused pakkumuse hinnakujunduse kohta (VAKO tl 57-57 pöördel), sealhulgas näidanud ka teenuse osutamise planeeritud kasumi. HD p 6 kohaselt tuli kolmandal 9 isikul esitada oma selgituses RHS § 48 lõikes 2 toodud põhjendused. RHS § 48 lõike 2 kohaselt võib RHS § 48 lõikes 1 nimetatud selgituses pakkumuse madal maksumus olla põhjendatud eelkõige: 1) ehitusmeetodi, tootmisprotsessi või osutatava teenuse säästlikkusega; 2) pakkuja valitud tehnilise lahendusega või erakordselt soodsate tingimustega, mis on pakkujale hankelepingu täitmiseks kättesaadavad; 3) ehitustööde, asjade või teenuste ainulaadsusega; 4) hankelepingu täitmise kohas kehtivate töötajate kaitset ja töötingimusi reguleerivate sätetega; 5) pakkuja võimalusega saada riigiabi. AS Eesti Raudtee juhatuse 04.04.2012 koosoleku protokolli nr 373 p 2 on viidatud pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise , hindamise ja edukaks tunnistamise 03.04.2012 otsusele, mis oli protokollilise otsuse lisaks. 03.04.2012 protokollist nähtuvalt on hankija pärast selgituste saamist AS-lt G4S asunud seisukohale, et pakkumus ei ole põhjendamatutl madala maksumusega. Sealjuures , nagu nähtub VAKO toimikust, on hankija põhjalikult analüüsinud pakkumuse maksumust lähtuvalt saadud selgitustest ( VAKO tl 65-75). Eeltoodust nähtuvalt on hankija täitnud pakkumuse vastavuse kontrollimise kohustust ja on kontrollimisel lähtunud HD p 6 regulatsioonist ning sellisele järeldusele on põhjendatult jõudnud ka VAKO. Kaebuse esitaja viidatud Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsusest kohtuasjas nr C-599/10 p 28 tuleneb , et hankijale kohustuse panemine kontrollida põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste koostisosi ning nõuda selleks taotlejatelt, et nad esitaksid vajalikud tõendid nende pakkumuste tõsiseltvõetavuse kohta , on seotud direktiivi 2004/18 nõudega, et pakkumuste hindamisel toimuks hankija ja taotleja vahel vajalikul ajal tegelik seisukohtade vahetus, et pakkuja saaks tõendada, et tema pakkumus on tõsiseltvõetav ning eespooltoodud nõude eesmärgiks on vältida hankija meelevaldsust ja tagada ausat konkurentsi ettevõtjate vahel .Vastupidiselt kaebuses väidetule on maksumuse kontroll teostatud ka kooskõlas Euroopa riigihankeõigusega .
  43. RHS § 117 lg 1 kohaselt pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse. VAKO on eeltoodust tulenevalt põhjendatult märkinud oma otsuses, et hankija otsusele esitatud vaidlustuse lahendamisel peab vaidlustuskomisjon tuvastama seda, kas otsus on kooskõlas RHS-ga ja et vaidlustuskomisjon peab käesoleval juhul kontrollima, kas hankija on kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamisel lähtunud HD-dest ja RHS § 3 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Kohtu hinnangul on VAKO eeltoodut arvestades õiguspäraselt leidnud, et HD-des sätestatust tulenevalt on ainult hankijal õigus hinnata pakkumuse madala maksumusega seotud asjaolusid ning vaidlustuskomisjonile RHS-st õigust analüüsida hankija asemel kolmanda isiku pakkumuse maksumust ei tulene.Kohtu hinnangul on VAKO ka põhjendatult ( arvestades lisaks eespoolviidatud RHS § 117 lg 1 § 126 lg 1 p 5 sätestatuga) leidnud, et konkurentsiseaduse rikkumise üle teostab järelevalvet Konkurentsiamet ning VAKO-l vastav pädevus puudub. Kaebuse viited VAKO poolt haldusmenetluse seaduse sätete rikkumisest on põhjendamatud, riigihangete vaidluste lahendamine ei ole haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse tähenduses ( HMS § 2 lg 2). Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine on hankija kaalutlusotsuseks, mille suhtes kohtulik kontroll on piiratud. Asjakohane on vastustaja viide Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr 3-3-1-54-03, mille kohaselt kaalutlusotsuse puhul kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Seega ei saa ka kohus hakata teostama kaalutlusõigust hankija asemel. 10 36.RHS § 43 lg 4 kohaselt on pakkumus konfidentsiaalne. Pakkumuses sisalduvat teavet võib avalikustada üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. RHS § 46 lg 5 kohaselt ei avalikusta hankija pakkumuste avamisel pakkumuste sisu osas, mis rikuks pakkujate ärisaladust või kahjustaks nendevahelist konkurentsi. Eeltoodust tulenevalt on konfidentsiaalseks ka pakkumuse maksumuse kujunemise alusandmed, mis on hankijale esitatud kontrollimenetluses. Seetõttu nõustub kohus kolmanda isikuga, et vaidlustusmenetluse käigus kolmanda isiku ärisaladuse kaebuse esitajale kättesaadavaks tegemine oleks olnud põhjendamatu. Euroopa Kohtu otsusest asjas C-450/06 tuleneb, et arvestades suurt kahju, mis teatud informatsiooni ebaseaduslikust konkurendile avaldamisest võib tekkida, peab enne selle informatsiooni teisele vaidluse poolele avaldamist andma asjaomasele ettevõtjale võimaluse kaitsta seda informatsiooni või ärisaladuse konfidentsiaalsust. Kolmas isik on määratlenud kõnealused andmed ärisaladusena.
  44. Kuna AS G4S pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on vaidlustatud tulenevalt hankemenetluses otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest ja hankija otsus AS G4S pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta on õiguspärane, on õiguspärane ka AS G4S pakkumuse edukaks tunnistamise otsus., samuti nimetatud otsustele esitatud vaidlustuse läbivaatamise tulemusena tehtud VAKO 04.05.2012 otsus nr 78-
  45. 37.

§ 253

lg-st 3 järeldub, et kuigi

§ 249

lg 4 kohaselt kehtib esialgse õiguskaitse abinõu kuni asja lõpetava lahendi jõustumiseni, tuleb esialgne õiguskaitse kohtulahendi resolutsioonis ka konkreetselt tühistada, kui kaebus jääb rahuldamata. VI MENETLUSKULUD 38.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele.

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu.

§ 109

lg 6 näeb ette, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastustaja AS Eesti Raudtee taotleb kaebajalt vastustaja kasuks haldusasjas nr 3-12-971 kantud menetluskuludena 1091,02 euro väljamõistmist. Taotlus on kohtule esitatud 31.05.2012. Taotluse lisadest nähtuvalt on osutatud õigusabi USS Security Eesti AS seisukohtade, G4S Eesti AS seisukohtade ning VAKO ja Riigikohtu lahendite analüüs, valmistumine kohtuistungiks ja osalemine kohtuistungil 30.05.2012, 29-30.05 – 9,4 tundi. Eeltoodust nähtub, et menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid on esitatud kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Arvestades, et

§ 109

lg 1 lause 2 reguleerib üksnes kuludokumente, mis seonduvad kohtuistungiga, on käesoleval juhul tähtaja rikkumisega esitatud menetluskulu nimekiri ja kuludokumendid, mis puudutavad USS Security Eesti AS seisukohtade, G4S Eesti AS seisukohtade ning VAKO ja Riigikohtu lahendite analüüsi. Kuivõrd menetluskulude nimekirjast ning selle lisatud kuludokumentidest ei nähtu detailselt, kui palju aega kulus vastustaja esindajal kohtuistungiks valmistumiseks, siis on kohtul võimalik menetluskuluna välja mõista üksnes kohtuistungil osalemisega seonduvad kulud, s.o 50 minuti eest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotluse osaliselt ning mõistab kaebajalt vastustaja kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulu summas 95,87 eurot. Muus osas jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. 11 Kolmas isik G4S Eesti AS taotleb kolmanda isiku menetluskuluna esindajakulu kaebuse esitajalt USS Security Eesti AS-lt 3944,34 euro väljamõistmist. Kulude kandmine kolmanda isiku poolt on tõendatud advokaadibüroo SORAINEN 28.05.2012 arvega nr 1170/12EE ja selle tasumist tõendava maksekorraldusega (tl 157-158). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lea Kuuse kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.