2-11-39836 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 18.juunil 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlu

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD

1. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid on kohtualluvuse järgi edastatud lahendamiseks Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (tl 20). Hagimaterjalid, mis on saadetud kostja rahvastikuregistrijärgsel aadressil xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega „ei ela antud aadressil“ (tl 32). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht Luutsniku küla Haanja vald Võru maakond (tl 17, 46). Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo õiendi kohaselt (tl 34) ei ela K. R. xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx ning politseil õnnestus temaga mobiiltelefonil 56783311 ühendust saada, kes oma elukohaks ta ütles Hiiumaa Käina vald Käina alevik Lahe tn 6-
2. Sellel aadressil saadetud hagimaterjalid on kohtule tagastatud postiasutuse poolt korduvalt hoiutähtaja möödumisel (tl 36, 39, 51). Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonna teatiste kohaselt (tl 43,53) ei ela K. R. aadressil Lahe 6-6 Käina alevik Käina vald Hiiumaa, vaid sellel aadressil elab K. Rehe õde, korterit üürivad kolmandad isikud; politseile ei ole teada K. R. tegelik viibimiskoht; tel nr 56783311 K. R. vastab, kuid saades aru, et suhtleb politseiga katkestab kõne. Kohus on hagimaterjalid saatnud hagiavalduses märgitud aadressil Härjapea 1-7 Tallinn (tl 45), Jannseni 3 Vändra alev Pärnumaa (tl 48), Mulla 14-70 Haapsalu linn Läänemaa (tl 49), kuid need on tagastatud kohtule postiasutuse poolt, kuna K. R. ei ela seal. Maksu-ja Tolliameti andmebaasi järgi on K. R. teostatud maksustatavaid väljamakseid viimati märtsis 2012.a. Osaühing Olev Ehitus poolt (tl 54). Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 17.aprillil 2012 (tl 61). Avalikult kättetoimetamisega 2

§ 317lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks.

Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ SMS Kiirlaen ja kostja 27.02.2008 laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.smskiirlaen.ee laenu summas 2000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 550 krooni tagastama hiljemalt 28.03.
2. Samas esitas SMS Kiirlaen OÜ kostjale ka laenu tasumiseks arve nr 17266 summas 2 525 krooni, tasumise tähtajaks 28.03.
3. Kostja ei ole laenulepingu alusel tekkinud võlgnevust tasunud. SMS Kiirlaen OÜ loovutas 05.05.2008 nõude hagejale. Laenulepingu p 11.1 kohaselt, kui kostja ei ole tasunud kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada 0,85% viivise arvestamist päevas puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates. Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt vähendab hageja viivise protsenti 0,08%-ni. Kuivõrd laenu tagasimakse tähtaeg oli 28.03.2008 on hageja arvestanud viivist alates 29.03.
4. Hageja nõuab kostjalt viivist 160,47 eurot. Neil asjaoludel taotleb hageja kostjalt tulenevalt VÕS §-de 76 lg 1, 3; 82 lg 7; 100;101 lg 1; 113; 396 lg 1; 410 lg 1; 741 lg 1 välja mõista 27.02.2008 sõlmitud laenulepingu alusel väljastatud arve nr 17266 alusel tasumisele kuuluv summa 161, 38 eurot; 27.02.2008 sõlmitud laenulepingu p 11.
5. alusel tasumisele kuuluv mõistlik viivitusintress 0,08% päevas summas 160,47 eurot. Samuti jätkata laenuandja poolt 27.02.2008 väljastatud arve nr 17266 alusel tasumisele kuuluva summa tasumisega viivitatud päevade eest viivise arvestamisega alates 24.08.2011 kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti 3

§ 367

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 321, 85 eurot; sh laenulepingu alusel tasumisele kuuluv summa 161, 38 eurot; seisuga 23.08.2011 sissenõutavaks muutunud viivis 160, 47 eurot ja hageja poolt mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt viivis 0,08% päevas põhivõlalt, so laenu summalt 161, 38 eurolt alates 24.08.2011 kuni põhivõla tasumiseni, kusjuures 23.08.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis (160,47 eurot) koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude ( 161, 38 euro) summat. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD 4.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 111, 84 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud vastavalt hagihinnale riigilõivu 63, 91 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 47, 93 eurot ( tl 14,15). Täiendavalt on hageja tasunud riigilõivu 6,39 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu ( tl 59).

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vastavalt

§ 143

p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Tulenevalt

§ 144

p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt K. R. välja mõista OÜ Dominus Inkasso kasuks menetluskuluna kokku 118, 23 eurot. 4

§ 144p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maksekäsu kiirmenetluses on hagejat esindanud hageja töötaja Janar Tasa volikirja alusel vastavalt

§ 218

lg 2 sätestatule.

§ 175

lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud, kuid antud tsiviilasi on lahendatud kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-80-11 leidnud, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Menetluskulude (kohtukulude) kindlaksmääramise menetluses saab õigusteenuse kulu olla esindaja kulu

§ 144p 1 alusel.

Nimetatud kulu väljamõistmine eeldab, et taotleja kasutas menetluses lepingulist esindajat, kes vastab

§-s 218 nõuetele. Käesolevas asjas on hageja OÜ Dominus Inkasso seaduslik esindaja juhatuse liige Ahti Jesse allkirjastanud hagiavalduse. Äriregistrist nähtuvalt on hageja põhitegevusalaks õigusnõustajate ja õigusbüroode tegevus, mistõttu eelduslikult puudub hagejal põhjendatud vajadus osta õigusalast konsultatsiooni teiselt firmalt. Hageja ei ole kohtule esitanud ka hageja lepingulise esindaja kulusid (õigusabikulusid) tõendavaid dokumente. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt menetluskuluna õigusabikulud summas 95 eurot. Tulenevalt

§ 178lg 2 saab vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohtunik: 5