← Eesti

2-11-37670/13

Obsah (6)§ 5§ 230§ 232§ 163§ 174§ 178

2-11-37670 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Bürgel Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-3

) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille 1

(6)2-11-37670 tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
  1. Hageja K O esitas seadusliku esindaja TPi kaudu 11.08.2011.a Harju Maakohtule hagi K O vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja maksnud lapsele elatist varem kokku lepitud summas 127,82 eurot kuus ja ei ole nõus kokku lepitud summas elatist edaspidi maksma või seda suurendama. Kostja on varem maksnud hagejale elatist summas 127,82 eurot (2 000 krooni) kuus kuni 30.11.2010.a, misjärel kostja poolt makstud elatise suurus vähenes ega vastanud enam kokkuleppele. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 151,36 eurot alates hagiavalduse esitamisest ning perioodi 01.11.2010.a-31.07.2011.a eest elatise võlgnevus summas 368,18 eurot (tl 1-2).
  2. Hageja poolt 12.10.2011.a esitatud seisukoha kohaselt ta ei nõustu kostja seisukohaga, et kostjal on maksmata elatiseks 197,74 eurot. Hagiavalduses välja toodud kostja poolt maksmata elatise summa 368,18 eurot on tekkinud perioodi 01.12.2009.a-30.06.2011.a eest, mil kostja pidi maksma hagejale elatist kokku summas 2 428,62 eurot, kuid maksis vaid 2 060,44 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel lähtunud kostja poolt maksmata elatisest seisuga 01.08.2011.a, milleks on 368,18 eurot, ning ei ole ei ole arvestanud maksmata elatiseks elatist perioodi 01.07.2011 - 31.07.2011.a eest, mille maksmiseks arvestas hageja kostjale kuni 31.08.2011.a lähtuvalt hageja ja kostja vahelisest suusõnalisest kokkuleppest. Hageja täpsustab, et jaanuaris 2011.a maksis kostja elatist sularahas summas 30 eurot, mida kostja 26.09.2011.a esitatud vastuses välja pole toonud, kuid hageja siiski kinnitab seda. Kostja on oma vastuses välja toonud, et maksis hagejale elatist 20 eurot sularahas, mida hageja samuti kinnitab, kuid kostja tegi seda 27.08.2011.a ehk ajal, mis jääb hagiavalduse esitamisele järgnevasse perioodi, kuhu jäävad veel kaks pangaülekannet kogusummas 125 eurot. Hageja kinnitab, et suusõnalise kokkuleppe osaks ei ole kunagi olnud, et kostja poolt makstavast elatisest arvestatakse maha kostja poolt hagejale ostetud riiete ja jalanõude maksumused. Hagejale jääb arusaamatuks, mida kostja proovib näidata pärast hagiavalduse esitamise päeva toimunud maksete tõestamisega või hagejale ostetud riiete ja jalanõude tšekkide esitamisega, sest pärast hagiavalduse esitamise päeva makstud elatis ei saanud olla hagiavalduse nõudes toodud maksmata elatise arvutamisel hagejale teada ning kostja poolt hagejale ostetud riiete ja jalanõude maksumusi hageja esindaja ei pidanudki makstud elatise hulka arvestama. Samuti on hageja seisukohal, et makstud või maksmata elatis ei mõjuta kuidagi hageja ülal-pidamiskulusid ühes kuus, millest lähtuvalt hageja on taotlenud elatise väljamõistmist summas 151,36 eurot kuus. Hageja ei nõustu kostja väidetega suulise kokkuleppe sõlmimise kohta, mille kohaselt alates 01.07.2011.a pidi kostja elatist hakkama maksma summas 70 eurot kuus. Hageja kinnitab, et kostja tegi sellise ettepaneku, kuid hageja ei nõustunud sellega ja põhjendas, et kostja poolt makstav elatis (127,82 eurot) katab niigi tegelikult alla poole hageja ülalpidamiskuludest. Hageja ei nõustu, et hageja peale kulub kuus vaid 82,04 eurot ning et hagiavaldusest tuleks läbivaatamata jätta osa, mis kajastab pere tõendatud kulutusi ning et elatise suurendamise nõue ei ole põhjendatud. Hagiavaldusele lisatud pere ühe kuu püsikulude ülevaatel välja toodud konkreetselt hageja peale tehtavatele kuludele lisanduvad ka ülevaatel detailselt välja toodud ja tõendatud kulud eluasemel, transpordile ja söögile, mis moodustavad hageja kui ülalpidamist saama õigustatud isiku ülalpidamise ulatuse. Hageja on välja toonud, et perele kulub ühes kuus eluasemele kokku 397,69 eurot, transpordile 275 eurot ja söögile 210 eurot, mis teeb kuluks ühe pereliikme kohta 220,67 eurot kuus. Hageja ülalpidamiseks kulub kuus kokku 302,71 eurot, mis hageja arvates on õiglane jagada võrselt, nagu seda on ka kostja oma vastuses 2
(6)2-11-37670 kinnitanud. Hageja on seisukohal, et võrreldes varasema kokkuleppega, mille järgi kostja maksis hagejale elatist summas 127,82 eurot kuus, on elatise suurendamine põhjendatav eelkõige elukalliduse tõusuga ja hageja vajaduste muutumisega. Näiteks hageja vanusest tulenev vajadus osaleda lastekooli koolieelses rühmatöös ehk astuda eelkooli. Samuti arendamaks hageja füüsilisi ja vaimseid võimeid võttes osa lasteaiast väljaspool toimuvatest treeningrühmade ja huviringi töös. Hageja leiab, et kostja poolt esitatud tõendid oma raske majandusliku olukorra kohta ei ole piisavalt tõendatud. Samuti ei kajastu kostja raske majanduslik olukord või selle halvenemine kostja poolt hagejale makstud elatise summades perioodil 01.11.2010.a-31.08.2011.a, mis pigem on pärast kostja perekonna suurenemist teise lapse sünni järgselt suurenenud kui vähenenud. Seetõttu on hageja arvamusel, et kostja püüab oma tegelikku majanduslikku olukorda näidata raskemana, kui see tegelikult on, ega ole esitanud oma väite kohta piisavalt tõendeid (tl 53-57).
  1. 19.01.2012 eelistungil ja 02.05.2012.a. kohtuistungil jäi hageja seaduslik esindaja hagi juurde (tl 75-76, 128- 129). Kostja vastus hagile ja täiendavad vastuväited
  2. Kostja poolt hagile 26.09.2011.a esitatud vastuse kohaselt kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja on hagejale võlgu 368,18 eurot. Kostja tegi hageja seadusliku esindajaga suulise kokkuleppe, mille kohaselt ta pidi alates 01.07.2011.a seoses oma majanduslikult raske olukorraga ja teise lapse sünniga hakkama hagejale maksma elatist summas 70 eurot kuus. Vastavalt kokkuleppele pidi kostja 01.11.2010.a-30.06.2011.a maksma hagejale elatist 127,82 eurot kuus ning alates 01.07.2011.a 70 eurot kuus. Kokku pidanuks kostja senise perioodi eest maksma 1 290,38 eurot. Kostja konto väljavõttest nähtuvalt on kostja kandnud hageja seaduslikule esindajale 01.11.2010.a-28.08.2011.a summas 1 003,69 eurot ning andnud hageja seaduslikule esindajale 20 eurot sularahas. Samas on kostja ka sel perioodil ostnud hagejale riideid ja jalanõusid summas 68,64 eurot. Seega leiab kostja, et võlgnevus on kokku tegelikult 197,74 eurot. Kostja ei ole nõus elatise suurendamise nõudega, seoses oma raske majandusliku olukorraga, ning perekonna suurenemisega alates 16.06.2011.a. Seoses sellega saigi tehtud suuline kokkulepe, et kostja maksab alates 01.07.2011.a elatist 70 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja seaduslik esindaja ei ole hagiavalduses põhjendanud, miks soovitakse elatise määra tõsta, kui mõned kuud tagasi lepiti kokku elatise summas 70 eurot kuus. Samuti leiab kostja, et hageja on oma tõendites välja toonud, et konkreetselt hageja peale kulub kuus 82,04 eurot. Seega jääb kostjale arusaamatuks milleks soovitakse tõsta varem kokkulepitud summat. Hageja seaduslik esindaja on oma tõendites välja toonud ka pere kulutused, nt auto liising ja korterilaen, kommunaalteenused, elektrienergia, internet ja tv, gaas, söök, suitsud ja alkohol. Kostja leiab, et see kõik on ebaoluline ja ei puutu hagisse. Kostja on siiani iga kuu regulaarselt maksnud vastavalt võimetele ning ei ole väitnud, et tal hetke seisuga ei ole jäänud võlgnevust hageja elatise maksmise ees, kuigi mitte selles summas, mida hageja väidab. Kostjale nähtub hageja seadusliku esindaja poolt esitatud tõenditest ainult väljaminekud. Esitatud ei ole mitte ühtegi sissetulekut tõendavat dokumenti, seega leiab kostja, et esitatud tõendite alusel ei ole võimalik hinnata, miks just tema vanemaosa elatise makstavat määra peaks tõstetama, ennekõike veel olukorras, kus lähiajal on tehtud suuline kokkulepe elatise kohta 70 eurot kuus. Kostjale jääb mulje, et enamuse ajast on ainult kostja siiani panustanud hageja elatise osale ja hageja seaduslik esindaja ei ole praktiliselt üldse oma osa panustanud. Kostja arusaam on, et vanemate kohustused ja õigused peaksid siiski olema võrdväärsed. Kostja teeb hagejale kompromissettepaneku, mille kohaselt kostja tasub 01.11.2010.a-31.07.2011.a perioodi võlgnevuse eest 197,78 eurot ning on nõus maksma hagejale elatist summas 85 eurot kuus. Kompromissi mittesaavutamisel palub kostja vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära kuni 70 euroni kuus. Kostja palub jätte menetluskulud poolte endi kanda (tl 41-44). 3
(6)2-11-37670
  1. 07.11.2011.a esitatud kostja seisukoha kohaselt jääb kostja oma vastuses esitatud seisukohtade juurde. Kostja seisukoha kohaselt renoveeris kostja oma kuludega 2005.a 2-toalise korteri Tallinnas, mis kuulus hageja seadusliku esindaja isale, kuid kus hageja seadusliku esindaja isa sees ei elanud, vaid elasid hageja ja hageja seaduslik esindaja. Sellest tulenevalt ei ole kostjale arusaadav, miks kolis hageja seaduslik esindaja linnast välja ning suurendas oma kulusid, kuigi töökoht ja lasteaed on Tallinnas. Kostja leiab, et selline tekitatud kulu ei ole põhjendatud. Samuti leiab kostja, et kindlasti ei pea ta tasuma teise pere autoliisingu ja kodulaenu eest. Kostja palk on keskmiselt 280 eurot kuus, kui hageja esindaja soovib 151,36 eurot elatist, siis see on üle poole kostja sissetulekust. Seega oleks hageja rohkem kindlustatud kui kostja teine laps, seda isegi juhul kui kogu kostja palk kahe lapse elatisele jagada, arvestades, et ka kostjal endal tuleb kuidagi elada (tl 68-70).
  2. 08.02.2012.a esitas kostja kohtule täiendavad seisukohad, mille kohaselt kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja nõuab kostjalt maksmata elatist ajavahemiku 01.11.2010.a31.07.2011.a eest. Vastavalt hageja selgitustele pidi kostja antud ajavahemikul maksma hagejale elatist 127,82 eurot kuus, kokku 1 150,38 eurot. Kostja on antud perioodi eest kokku tasunud 878,69 eurot. Seega peaks kostja võlgnevus antud perioodi eest olema 271,69 eurot, mitte 368,18 eurot. Kostja sooviks ei ole mingil juhul maksta oma alaealisele lapsele väiksemat elatist, vaid kostja saab elatist tasuda vastavalt tema võimetele ehk vastavalt oma sissetulekule. Kostja on kohtule esitanud OÜ EE 2011.a bilansiseisu, millest nähtub, et antud ettevõttel puudub võimalus maksta kostjale senisest suuremat töötasu. Kostja leiab, et kuna tema jaoks on oluliselt raskendatud regulaarselt 127,82 euro tasumine, siis oleks tema poolt regulaarselt 151,36 euro tasumine sisuliselt võimatu. Kostja keskmine sissetulek on olnud 280 eurot kuus. Käesoleval ajal saab kostja elukaaslane vanemapalka, mis aga lõpeb selle aasta novembris ning sellega on kostja neljaliikmelise pere ainukeseks toitjaks. Kostja leiab, et kostja perre sündinud laps on õigustatud saama ülalpidamist enda vajadustele vastavas määras. Kostjale täiendavate rahaliste kohustuste asetamine on eeltoodust ning tema sündinud lapse huve silmas pidades ilmselgelt ebamõistlik ning sellise kohustuse täitmine oleks sisuliselt võimatu. Selle tulemusena saaksid olulisel määral kahjustada kostja uue lapse põhjendatud huvid ja õigus elatisele. Kostja kinnitab, et ei soovi kuidagi vältida enda ülalpidamiskohustuse olemasolu hageja suhtes ning rõhutab, et ta austab nimetatud vanema kohustust lapse ees nii moraalselt kui ka õiguslikult siduvana ning täidab seda parimal võimalikul viisil. Kostja palub välja mõista perioodi 01.11.2010.a-31.07.2011.a eest võlgnevus 271,69 eurot ning vähendada nõutavat elatise suurust 85 euroni kuus (tl 77-81).
  3. 19.01.2012 eelistungil ja 02.05.2012.a. kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei taha oma last ülal pidada. Põhiküsimus on selles, et hageja soovib kõrgemat elatise summat kui kostja oleks võimeline maksma. Kostja leiab, et käesoleval juhul on olemas objektiivne alus elatise vähendamiseks alla miinimumsumma, kuna kostja sissetulekud ei võimalda elatist hageja poolt nõutud summas maksta ja kostja ülalpidamisel on veel üks laps. Kostja palk käesoleval hetkel on 440 euro ringis (tl 75-76, 128- 129). Kohtuotsuse põhjendused
  4. Kohus, kuulanud hageja esindaja ja kostja ära kohtuistungil ja läbi vaadanud tsiviilasja kirjalikud materjalid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
  5. Kostja ja hageja seadusliku esindaja ühine poeg K on sündinud XXX.a. Lapse vanemad elavad eraldi. Pooltel on lapse ühine hooldusõigus. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. 4
(6)2-11-37670
  1. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
  2. Hageja seaduslik esindaja soovib kostjalt perioodil 01.11.2010.a-31.07.2011.a maksmata elatise väljamõistmist summas 368,18 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest elatist väljamõistmist summas 151,36 eurot kuus. Kostja palub määrata elatiseks 85 eurot kuus ja elatise võlgnevuse osas võlgnetavaks summaks 271,69 eurot.
  3. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt asjaolust, et hageja soovib elatise välja mõistmist suuremas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, tuleb kohtul võtta seisukoht, millist summat saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks, mis tagab lapse normaalse arengu ning arvestab kõigi lapse vajadustega. Lapse vajaduste suurus ei sõltu sellest, mida on vanemad suutelised lapsele lubama, vaid kindlaks tuleb teha lapse mõistlikud vajadused ning nende rahuldamiseks tehtavad kulutused. PKS § 102 lg 2 kohaselt on erandina mõjuval põhjusel võimalik vähendada elatist lapsele alla seaduses ettenähtud miinimummäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel elatise miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  4. Vastavalt

§ 5

lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

  1. Hagiavalduse kohaselt kulub hageja ülapidamiseks igakuiselt 302,71 eurot, millest kulutused eluasemele on 99,25 eurot (397,69 : 4), transpordile 68,75 eurot (275:4), söögile 52,50 eurot (210:4), ning vahetult lapsega seonduvad kulud 82,04 eurot, sealhulgas lasteaia kohatasu 22,24 eurot, lasteaia söögiraha 35,80 eurot, riided ja jalanõud 10 eurot, hügieenitarbed 2 eurot, kulutused tervishoiule 2 eurot, kulutused meelelahutusele 5 eurot ning muud kulud 5 eurot (tl 833).
  2. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et elatise suuruse hindamisel ei ole võimalik arvestada vaid vahetult lapse peale kuluva rahasummaga, arvestamata seejuures hagejale jääva osaga pere kulutustes eluasemele, transpordile ja toidule. Samuti kohus märgib, et kostja väited raske majandusliku olukorra kohta ei ole iseenesest aluseks elatise vähendamiseks. Kuigi elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga, on primaarse tähtsusega eelkõige lapse objektiivselt põhjendatud vajadused, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes kostja ebapiisav töötasu ei vabasta kostjat kui iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest vastavalt lapse vajadustele. Ka Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sellise 5

(6)2-11-37670 suurusega sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Eeltoodu kohaselt ei ole kostja väited tema väikese sissetuleku tõttu elatise vähendamiseks arvessevõetavad. Mis puudutab asjaolu, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel teine laps uuest kooselust, siis kohus võtab arvesse, et ka hageja seadusliku esindaja TP ülalpidamisel on teine laps, seega on pooled selles osas võrdses seisus. Johtuvalt elatise suurusega ei saa kohus arvestamata jätta ka asjaolu, et hageja näol on tegemist kasvueas lapsega, kelle vajadused ilmselgelt suurenevad, samuti seda et hageja poolt nõutav elatis ületab seaduses ettenähtud elatise miinimummäära (alates 01.01.2012 145 eurot) minimaalselt. Seega peab kohus hageja poolt nõutud igakuise elatise suurust 151,36 eurot põhjendatuks.
  1. Seonduvalt hageja nõudega elatise võlgnevuse osas 368,18 eurot kohus märgib, et kooskõlas PKS § 108 võib tagasiulatuvalt nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist kohtule. Hagi on esitatud 11.08.2011, seega on hageja õigustatud nõudma elatist tagasiulatuvalt alates 11.08.
  2. Võlgnevuse arvestuses (368,18 eurot) on hageja lähtunud tegelikult pikemast perioodist kui aasta enne hagi esitamist, alates 01.10.
  3. Hageja väitel pidi kostja tasuma elatist 127,82 eurot (2000 krooni) kuus. Kostja vastuväite kohta, et alates 01.07.2011 leppisid nad hageja seadusliku esindajaga kokku elatise summas 70 eurot kuus kohus märgib, et 19.01.2012 eelistungil tunnistas kostja isegi, et sellisele kokkuleppele nad hageja esindajaga ei jõudnud. Kohus nõustub, et kostja poolt tasutud summasid arvesse võttes moodustab kostja võlgnevus 271,69 eurot.
  4. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude jaotus 18.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Viktor Brügel Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.