← Eesti

2-10-57324/15

Obsah (5)§ 113§ 94§ 396§ 76§ 101

2-10-57324 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 14.oktoober 2011 kell 11.00 Võru kohtumaja kantselei kaudu Tsiviila

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 164.12 eurot) ei või ületada põhinõuet (2683,99 eurot). 4. Määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja tähtaeg. Kostjal tuleb otsuse punktis 2 väljamõistetud summa täita hiljemalt aastaks 2016 selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasub kostja hagejale hiljemalt iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 50 (viiskümmend) eurot. Kohus määrab, et 1

(4)Swedbank AS-il on õigus pöörduda kohtutäituri poole kogu võlgnevuse sundtäitmiseks juhul, kui R. T. jätab tähtaegselt tasumata kaks järjestikulist igakuulist makset. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse. Hageja nõue Hagiavalduse (tl.35-38) kohaselt sõlmisid Swedbank AS (hageja) ja R. T. (kostja) 05.05.2010 laenulepingu nr 10-031719-VV (edaspidi leping) summas 41 975,45 EEK (nelikümmend üks tuhat üheksasada seitsekümmend viis ja nelikümmend viis) intressimääraga 26% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 01.05.2013.a. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 01.kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 01.08.2010. Alates 01.08.2010 kuni 09.11.2010 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 4 (neli) üksteisele järgneva intressi maksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates,

§ 113kehtestatud määra alusel (EKP intress +7% aastas).

22.10.2010 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 06.11.2010 ja hoiatusega, kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. 09.11.2010 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 03.02.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 3 103,83 EUR s.h. põhiosa 2 682,72 EUR, intress 255,66 EUR ajavahemiku 01.06.2010 kuni 09.11.2010 eest, lepingutasu 1.27 EUR ja põhiosa viivis 164,12 EUR ajavahemiku 10.11.2010-03.02.2011), lepingutasu viivis 0.03 EUR. Hageja leiab, et kostja ei ole sõlmitud lepingut täitnud, hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 113

lg 1 järgi on viivise määraks

§ 94sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust tulenev võlgnevus summas 3 103,83 eurot, samuti välja mõista kostjalt viivis protsendina põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas summalt 2 683,99 2

(4)EUR) alates hagi esitamisest kuni põhinõuete täitmiseni, menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja täpsustab nõuet ja palub kostjalt välja mõista 3 103,80 eurot. Kostja vastus Kostja märgib kohtule saadetud avalduses, et soovib võla tasuda 5-6 aasta jooksul. Kostja on vastusele lisanud ka teiste laenulepingute originaalid. Kostja märgib, et pole toitjat ja elukoha andjat ja kui palk alla miinimumi võetakse ära, siis langeb ta sügavasse vaesusesse. Suve jooksul on võimalik leida odavam elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Aastatel 2015 – 2016 soovib kõik oma võlad ära maksta. Kostja palub määrata kohtul kindlaks osamakse summas 30-50 eurot. Veel märgib kostja, et aastatel 2006-2008 olid pangad kohutavalt agressiivsed laenu pakkumisel, helistati mitu korda, et rahaline seis lubab neilt laenu võtta, samas ta ei teadnud, et palka võetakse poole vähemaks. Kostja leiab, et ka pangad peaksid mingisugust vastutust kandma. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 14.juunil 2011 toimunud eelistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde, kostja nõude suurusele vastu ei vaielnud. Kostja esitas kompromissi, mille kohaselt maksab osamaksetena kuus 50 eurot. Kohus määras tähtaja pooltele kompromissi sõlmimiseks. Kohtuistungil taotlesid pooled asja lahendamist kirjalikus menetluses. Pooled kohtu poolt määratud tähtajaks kompromissi ei esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 403 lg 1 sätestatu kohaselt lahendab kohus poolte nõusolekul asja kohtuistungil arutamata. Pooled on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses. Pooltevahelised lepingulised suhted on tõendatud Swedbank AS-i ja R. T. ´e vahel sõlmitud laenulepinguga nr 10-031719-VV (tl. 20-24).

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Lepingu kohaselt on laenusummaks 41 975.45 EEK´i, laenu brutosumma 78 167,95 EEK´i, intressimäär 26% aastas ja laenu tagastamise lõpptähtpäevaks oli 01.05.2015.a. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et võetud lepingulisi kohustusi ta nõuetekohaselt ei täitnud ning jäi hageja ees võlgnevusse. Sellega rikkus kostja hagejaga sõlmitud lepingut. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Swedbank AS-i poolt öeldi leping üles 09.11.2010 (tl.27). Hageja poolt esitatud nõue on põhjendatud

§ 76

lg 1 alusel, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.

§ 101

lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ja on tunnistanud võlgnevust hageja ees summas 3 103,80 eurot, mis koosneb põhiosast summas 2 683,99 eurot, intress 255,66 eurot, põhiosa viivis 164,12 eurot, lepingutasu 1,27 eurot ja lepingutasu viivis 0,03 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja taotlus nõuda viivist alates 03.02.2011 kuni põhinõude 3

(4)täitmiseni. Kohus selgitab, et

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatu kohaselt on seaduses ettenähtud viiviseks Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas põhisummalt so 2 683,99 eurot, kusjuures viivis kokku ei tohi ületada põhinõude summat (2 683.99 eurot). Kostja on taotlenud kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord ja tähtaeg selliselt, et kuus tuleks tasuda 30-50 eurot. Kostja on esitanud hagejale ka samasisulise kompromissettepaneku, kuid hageja ei ole võlgnevuse suurust arvestades pidanud võimalikuks kompromissi sõlmimist. Hageja on viidanud võimalusele, et pärast kohtulahendit on hageja valmis võimaldama tasuda võlgnevus osade kaupa, samas ei ole kostja 2011 aasta jooksul midagi tasunud. Kostja taotluse rahuldamisel võtab kohus arvesse kostja majanduslikku olukorda, temal lasuvaid muid rahalisi kohustusi (SEB laen 50 eurot, Kagu Invest 65 eurot). Kostja poolt esitatu kohaselt on tema kulutusteks kokku 265 eurot (eluase 192 eurot, elekter 13 eurot, toit 50-60 eurot). Kostja palk kõigub 340-380 euro vahepeal. Kohus leiab, et mistahes võla tasumise kohustus ei saa põhjustada kostja (isiku) ilmajäämist minimaalsetest elatusvahenditest. Kohus arvestab siinjuures poolte käitumist laenulepingute sõlmimisel so asjaolu, et üldteada asjaolu kohaselt tõepoolest pangad kasutasid laenulepingute sõlmimise perioodil intensiivseid reklaamivõtteid. Kohus leiab, et otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine ei kahjusta hageja huve, sest võlgnevuse aluseks oleva lepingu kohaselt oleks tagasimaksmise lõpptähtaeg olnud aastal 2015.a. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et laenuleping on sõlmitud teiste laenulepingute (09-049004-KE ja 07-171759-VL, 482/114787) refinantseerimiseks ja sellest tuleneb ka intressimäär 26% aastas. Kohus kohaldab TsMS § 445 lg 1, rahuldab kostja taotluse ja määrab, et kostjal tuleb võlgnetav summa so 3 103.83 eurot tasuda täielikult hiljemalt aastaks 2016, selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasub kostja hagejale hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 50 eurot. Kohus selgitab, et hagejal, Swedbank AS-il on õigus pöörduda kohtutäituri poole kogu võlgnevuse sundtäitmiseks juhul, kui kostja, R. T. jätab tähtaegselt tasumata kaks järjestikulist igakuulist makset. Menetluskulud Hageja, Swedbank AS on taotlenud kõikide menetluskulude jätmist kostja kanda. Kohus leiab, et kohaldada tuleb TsMS § 162 lg-t 4, mille kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostjalt, R. T. ´elt oleks antud tsiviilasjas menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane kui ka ebamõistlik. Arvestades üldteada majanduslikku ning ka tööturul valitsevat olukorda, asjaolu, kus kostja sissetulek kulub rahaliste kohustuste täitmiseks, ei suudaks kostja ilmselgelt tasuda hageja menetluskulusid. Kostja on soovinud asjas kompromissi sõlmimist ja juhul kui hageja oleks sellega nõustunud, oleksid hageja menetluskulud olnud väiksemad. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Heiki Kolk Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 1. juuni 2012 kohtuotsuse alusel: Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2011 otsus osas, millega määrati kindlaks otsuse täitmise kord ja tähtaeg (otsuse resolutsiooni p 4) ning jäeti menetluskulud täielikult poolte endi kanda. 4

(4)Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud maakohtus R. T. e kanda. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „
  1. Rahuldada Swedbank AS-i hagi R. T. e vastu.
  2. Välja mõista R. T. elt 3103 (kolm tuhat ükssada kolm eurot) ja 80 senti Swedbank AS-i kasuks.
  3. Välja mõista R. T. elt Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt 2683,99 eurot alates 04.02.2011 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (s.o 164,12 eurot) ei või ületada põhinõuet (2683,99 eurot).“ Jätta menetluskulud maakohtus R. T. e kanda. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus R. T. e kanda. VÄLJAVÕTE ÕIGE: Inkeri Treial Kantselei juhataja 5

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.