Obsah (7)

§ 251§ 232§ 230§ 4§ 162§ 386§ 50

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm ja Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 01.03.2012, Tallinn Tsiviilasja numb

) § 272 lg 2 mõttes ning selle tõendi kvaliteeti ei välista ainuüksi asjaolu, et kiri on adresseeritud kohtule. See kiri ei ole käsitatav tunnistaja ütlustena

§ 251

või § 253 mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega

§ 232lg-te 1 ja 2 alusel.

Tõendi usaldusväärsus ja seega tõendusjõud võib aga olla madalam, kui tõendi esitaja ei paku kohtule ega vastaspoolele võimalust V.K tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks. Tsiviilkolleegiumi seisukoht

1. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega jääb hagi rahuldamata. Samuti tuleb tühistada jõustunud tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus (Riigikohtu otsuse resolutsiooni p 2).
2. Esmalt lahendab kolleegium kostja tasaarvestusavalduse (t kd I lk 35-37), mille kohaselt on hageja nõue tema vastu lõppenud, sest kostjal on tulenevalt 21.06.2006 kokkuleppe (t kd I lk 39, tõlge lk 38) täitmata jätmisest hageja poolt rahaliselt suurem nõue hageja vastu. Poolte vahel puudub vaidlus 21.06.2006 kokkuleppe sõlmimise ja selle tõlgendamise üle – hageja tekitas kostjale perioodil sügis 2005 kuni kevad 2006 kahju 1 350 000 krooni ja kohustus selle hüvitama kahes osas: 1) väljastades kreeditarveid 450 000 krooni ulatuses ja 2) tehes järgmisel hooajal (sügis 2006 kuni kevad 2007) ülejäänud summa ulatuses allahindlusi. Samuti on Riigikohus üheselt selgitanud tõendamiskoormust – hageja peab tõendama, et ta on kostja tasaarvestuseks kasutatud 21.06.2006 kokkuleppest tuleneva nõude täitnud. Poolte vahel puudub vaidlus, et viidatud nõudest on hageja hüvitanud 450 030.90 krooni kreeditarvete esitamisega. Küll aga on poolte vahel vaidlus, kas ülejäänud summa 899 969.10 krooni ulatuses allahindlusi tehti. 6
3. Kolleegium on esitatud tõendite kogumi analüüsi tulemusena seisukohal, et uuritud tõendite kogumiga ei leidnud veenvat tõendamist väited 21.06.2006 kokkuleppe täies ulatuses täitmise kohta hageja poolt.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Sama sätte lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

1. Esmalt juhib kolleegium hageja esindaja tähelepanu sellele, et hageja ei ole kogu menetluse kestel toonud esile faktilisi asjaolusid, millede alusel saaks järeldada milliseid allahindlusi ja millal, milliste summade ulatuses hageja 21.06.2006 kokkuleppe alusel kostjale tegi (laevad, summad, kuupäevad jmt). Pooltevahelise e-kirjavahetusega augustisseptembris 2006 (t kd I lk 67-68, tõlge lk 69-70) on tõendatud, et pooled tõepoolest pidasid läbirääkimisi tariifide alandamise üle perioodiks kuni
2. aasta lõpuni. Samas ei nähtu tõenditest, et alandatud tariifide osas ka kokkuleppele jõuti ja kui jõuti, siis milline oli kokkulepitud alandatud tariif ning kas seda reaalselt ka kasutati ning kui, siis millise summa ulatuses. Lisaks ei nähtu esitatud tõenditest, kas samasugused läbirääkimised toimusid ka
3. aasta kohta ja kui, siis millise summa ulatuses reaalselt sel perioodil allahindlusi tehti.
4. Hageja on seisukohal, et lisaks analüüsitud e-kirjavahetusele tõendab ülejäänud summa ulatuses allahindluste tegemist käideldud kauba omaniku esindaja V.Ki 28.11.2006 e-kiri kostjale (t kd I lk 71, tõlge lk 72-73). Kirjavahetusest nähtub, et see oli saadetud hageja esindaja palvel, kes teatas 27.11.2006 kauba omanikule, et viimane oli eelnevalt lubanud, et kostja maksab kinni kõik arved laadimist lõpetanud aluste suhtes, kuid ei ole seda teinud ning hageja esindaja palus, et kauba omanik dubleeriks oma korraldust selle kohta, et kostja maksaks kõik maksmata arved ära. Vastuseks hageja palvele teatas V.K kostjale, et küsimus seoses praagiga on hageja ja kauba omaniku vahel praktiliselt lahendatud ja palus tasuda kogu summa laevade Baltic Forest ja Peikko töötlemise eest, lisades teabe kolme arve kauba omaniku poolt kostjale tasumise kohta septembrikuus. V.K e-kirja tõendusliku jõu määratlemisel tuleb arvestada ka autori poolt kirjalikult kohtule esitatud selgitust (t kd I lk 134, tõlge lk 133), mille maakohus

§ 232lg-t 1 rikkudes käsitlemata jättis.

Selles selgitas 28.11.2006 e-kirja autor, et

1. aastal hakkas hageja kui edaspidistest tellimustest huvitatud osapool hüvitama kostjale tekitatud kahju alandatud tariifide kohaldamisega; 28.11.2006 saatis ta hagejale meeldetuletuse tasuda kostjale mõned arved, sest teda informeeriti, et kahju on juba hüvitatud alandatud tariifide kohaldamise ja kreeditarvete esitamisega; hüvitamine pidi toimuma kostjale ja temal puudusid sisulised võimalused asjaolude kontrollimiseks, ta uskus äripartneri juttu; kirja käsitles kui meeldetuletust, see ei olnud mõeldud tõestusena kahju hüvitamise kohta; tal puudus teave selle kohta, kuidas teostati tasaarveldusi ning millises ulatuses.
2. Kolleegium ei nõustu hageja esindaja seisukohaga, et asjaolu, et nimetatud selgitus on esitatud kohtumenetluse ajal, annaks aluse lugeda see tõendina ebausaldusväärseks. Tegemist on dokumentaalse tõendiga, mida tuleb vaadelda koosmõjus teiste tõenditega ja mis annab kolleegiumile kinnitust 28.11.2006 e-kirja tõlgendamisel tekkinud veendumusele, et V.K ei olnud kirja kirjutades muid andmeid hageja poolt 21.06.2006 kokkuleppe täitmise kohta kostja suhtes kui hageja enda kinnitus. Kuna V.K ei olnud kummagi poole esindaja, siis ei pidanudki temal selliseid andmeid olema. Ka ei ole tsiviilasjas esitatud andmeid, kas kostja V.K kirja alusel vastavad arved tasus ja seeläbi oma käitumisega aktsepteeris saadud teavet. Pigem järeldub V.K e-kirjast kostjale 28.11.2006 kell 10.01 (t kd I lk 71) ja kostja e-kirjast samal kuupäeval kell 11.57 hagejale teemal „Arvete maksmine“ (t kd I lk 85, tõlge lk 86), et tegemist oli samade arvetega, 7 mille kostja palus ümber vormistada teisele äriühingule ja mille sissenõudmiseks hageja käesoleva tsiviilasja algataski.
3. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et analüüsitud tõendite kogumiga ei leidnud tõendamist, et hageja poolt oli täidetud 21.06.2006 kokkulepe suuremas summas kui 450 030.90 krooni ja seega on kostja tasaarvestusavaldus põhjendatud 899 969.10 krooni ulatuses. Juhul, kui hageja leidis, et 28.11.2006 seisuga oli kogu 21.06.2006 kokkulepitud kahju hüvitatud (ehk perioodil september-november 2006 olid tehtud kõik allahindlused, mis algselt olid planeeritud tunduvalt pikemale perioodile), oli tal võimalik esitada selle kohta veenvad dokumentaalsed tõendid vastavate raamatupidamise andmetega.
4. Järgnevalt tuvastab kolleegium kostjapoolse tasaarvestuse õiguse tekkimise hetke, millest sõltub hageja nõudelt viiviste arvestamise perioodi lõpp. VÕS § 197 lg 1 kohaselt tekib tasaarvestuse õigus ajahetkest, mil tasaarvestava poole nõude täitmise tähtaeg on saabunud ja teisel poolel on nõue tasaarvestava poole vastu. Vastavalt 21.06.2006 kokkuleppele pidi hageja kogu kahju hüvitama järgneva hooaja (sügis 2006 ja kevad 2007) jooksul. Kuna samast kokkuleppest nähtub, et eelmise hooaja tulemused olid pooltel juunikuu jooksul selgeks vaieldud ja muudest tõenditest ei nähtu, millist ajavahemikku täpsemalt pidasid pooled järgneva hooaja piiritlemisel silmas, leiab kolleegium, et mõistlik on lugeda täitmata kahjunõue sissenõutavaks muutunuks VÕS § 82 lg 7 mõttes alates 01.06.
5. Seega selle ajani on hagejal õigus arvestada viivist oma nõudelt.
6. Hageja nõude sissenõutavaks muutumise osas nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, milles on võetud arvestuse aluseks nn ümbervormistatud arved, see tähendab arved, millised olid hageja poolt algselt esitatud kostjale, kuid millised kostja juhatuse liige 28.11.2006 e-kirjas palus vormistada ümber äriühingu FTC OÜ nimele. Nimetatud asjaolud on tõendatud 18.09.2006 ja 25.09.2006 arvetega (t kd I lk 83, 84) ja kostja juhatuse liikme e-kirjaga (t kd I lk 85, tõlge lk 86). Samuti puudub nüüdseks poolte vahel vaidlus nimetatud asjaolude üle. 28.11.2006 e-kirjaga on tõendatud, et kostja oli vaidlusalused arved eelnevalt juba kätte saanud ja kostja vastavasisulised vastuväited (t kd I lk 35-37) ei ole asjakohased. Ümbervormistatud arvetel oli tasumise tähtajaks märgitud 10.12.2006, kuid hagiavalduses arvestab hageja viivist alates 20.12.
7. Tegemist on hageja õigusega vaidluse eseme määramisel, milline on vastavalt

§ 4lg-le 2 kohtu jaoks siduv.

1. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus oma põhinõudelt arvestada viivist perioodi 20.12.2006 kuni 01.06.2007, seega 162 päeva, eest. Pooltevahelise lepingu p-s 4.11 oli kokku lepitud viivisemääraks 0,15% iga viivitatud päeva eest. Arvestades, et põhivõla suuruseks on 376 619.14 krooni, on viivise suuruseks ühe viivitatud päeva eest 564.93 krooni ja 162 päeva eest kokku 91 518.66 krooni. Seega tasaarvestuse õiguse tekkimise päevaks oli hagejal kostja vastu rahaline nõue kokku 468 137.80 krooni, kostjal aga hageja vastu rahaline nõue suuruses 899 969.10 krooni. Tasaarvestuse tulemusena lõppes hageja nõue kostja vastu, mistõttu tuleb tühistada samas tsiviilasjas juba jõustunud tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus ja ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
2. Hagiavalduse rahuldamata jäämise ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad poolte menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

33. Hagi rahuldamata jäämise tõttu tuleb

§ 386

lg 4 alusel tühistada maakohtu poolt rakendatud hagi tagamise abinõu (t I kd lk 22). 34. Vastustaja esitas taotluse ringkonnakohtu istungi protokolli parandamiseks. Kolleegium, tutvunud esitatud taotluse ja 20.02.2012 allkirjastatud protokolliga, leiab, et taotlus rahuldamisele ei kuulu.

§ 50

lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama toimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Vaidlustatud protokoll vastab seaduse nõuetele. Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok