Obsah (5)

§ 235§ 55§ 249§ 210§ 253

M ÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus A

§ 235lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS Harjumaa Liinid esitas 13.01.2012 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Ida-Viru Maavalitsuse (hankija) riigihankes „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Ida-Viru maakonna bussiliinidel“ (viitenumber 127796, Ida-Viru riigihange) (

1. i)hankija 03.01.2012. a korralduse nr 1-1/1 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega kvalifitseeriti AS Sebe ja AS Mulgi Reisid, (
2. ii)hankija 12.01.2012. a korralduse nr 1-1/9 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega tunnistati AS Sebe ja AS Mulgi Reisid pakkumused vastavaks; ning (iii) hankija 12.01.2012. a korralduse nr 1-1/10 ja selle osaks oleva 13.01.2012. a korralduse nr 1-1/12 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega tunnistati AS Sebe pakkumus I liinigrupis edukaks. VAKO 09.02.2012. a otsusega vaidlustusasjas nr 11-12/127796 rahuldati kaebaja vaidlustus osaliselt ning tunnistati hankija otsus AS Sebe pakkumuse I liinigrupis edukaks tunnistamise kohta kehtetuks. 2. AS Sebe (kolmas isik) esitas 20.02.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse VAKO otsuse tühistamiseks osas, milles kaebaja vaidlustus rahuldati ning millega tunnistati hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse I liinigrupis edukaks tunnistamise kohta kehtetuks. AS Sebe kaebus võeti Tartu Halduskohtus menetlusse haldusasjana nr 3-12-351. Kaebaja esitas 27.02.2012 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-12-351 taotluse keelata esialgse õiguskaitse korras Ida-Viru Maavalitsuse riigihankes kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimine. Tartu Halduskohtu 28.01.2012. a määrusega rahuldati kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Hankija edastas 28.01.2012 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-12-351 teate, mille kohaselt sõlmis hankija Ida-Viru riigihanke I liinigrupis hankelepingu tegelikult juba 27.02.2012 hommikul. Teatele oli lisatud ka Ida-Viru maavanema ja kolmanda isiku esindaja poolt 27.02.2012 digitaalselt allkirjastatud hankeleping pealkirjaga „Ida-Virumaa I liinigrupi bussiliiniveo avaliku teenindamise leping nr“ (Leping). Selle teate peale tühistas halduskohus 01.03.2012. a määrusega oma varasema 28.02.2012. a esialgse õiguskaitse määruse. 3. AS Harjumaa Liinid esitas 05.03.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse hankija ja kolmanda isiku vahel 27.02.2012 Ida-Viru riigihankes sõlmitud Lepingu tühisuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt on leping tulenevalt vastuolust VAKO 09.02.2012. a otsusega riigihangete seaduse (RHS) § 127 lg 5 kolmanda lause kohaselt tühine. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse palvega (
3. i)peatada esialgse õiguskaitse korras Lepingu täitmine ning (
4. ii)kohustada hankijat esitama Ida-Viru riigihankes hiljemalt 10 päeva enne igakordset pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumist kõigile pakkujatele RHS § 45 lg 2 kohase kirjaliku ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 4. Tartu Halduskohtu 07.03.2012. a määruse punktiga 7 jäeti AS Harjumaa Liinid esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebaja seonduvalt hankelepingu sõlmimisega juba ühel korral esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, mille halduskohus jättis 01.03.2012. a määrusega rahuldamata. Seega tuleb teistkordse esialgse õiguskaitse taotluse puhul kohaldada

§ 55lõiget 3 ning jätta korduv esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Lisaks sellele tekitab kaebaja tuvastamiskaebuse võimalik rahuldamine tagajärgi vaid hankelepingu pooltele, kellel on vastastikku nõuded lepingu tagasitäitmisele ning sel juhul peab hankija tagama vaidlustuskomisjoni otsuse täitmise vastavalt RHS § 127 lg-le

1. Kaebaja ei saa aga ühelgi juhul nõuda, et tehingu tühisuse tulemusena sõlmitaks leping temaga. Halduskohtumenetluse seadustik ei anna võimalust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuvastamiskaebuse korral, kuna see ei pane kellelegi õigusi ega kohustusi ja seega ei ole see täidetav. Ka seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlemine tuvastamiskaebuses lubatav ja selline taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. AS Harjumaa Liinid esitas määruskaebuse, milles palutakse Tartu Halduskohtu 07.03.
3. a määruse p 7 tühistada ja teha uus määrus, millega tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. 2 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli haldusasjas nr 3-12-351 (kolmanda isiku kaebuses VAKO Otsuse tühistamiseks) 27.02.2012 esitatud esialgse õiguskaitse taotlus suunatud sellele, et keelata hankijal Lepingu sõlmimine. Käesolevas haldusasjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on suunatud aga sellele, et peatada tühise Lepingu täitmine ning kohustada hankijat tagama Lepingu tühisuse tuvastamise korral riigihanke jätkumine ja õiguspärane lõpuleviimine. Seega ei ole 05.03.2012 esitatud õiguskaitse taotluse näol tegemist „samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva esialgse õiguskaitse taotlusega“, mida võiks

§ 55lg 3 alusel läbivaatamata jätta.

Halduskohus ei ole arvestanud esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel hankeasja erisusega. Hankelepingu sõlmimine ja sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamine omab riigihanke menetlusele kui ka teistele menetluses osalejate õigustele otseseid tagajärgi. Hankelepingu tühisuse korral ei ole riigihanke menetlus RHS § 29 lg 3 p 1 järgi lõppenud ning hankija on kohustatud hankemenetluse lõpuni viima. Lepingu tühisuse tuvastamine mõjutab kaebaja õigusi, kuna see on eelduseks kaebaja poolt hankeasjas esitatud kaebusega taotletava eesmärgi – Ida-Viru riigihankes hankelepingu sõlmimine – saavutamiseks. Kaebaja poolt taotletud Lepingu täitmise peatamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Riigihanke menetluses sõlmitud Lepingu täitmine kohtuvaidluse ajal, mil pole selge Lepingu kehtivus, rikub otseselt ja pöördumatult kaebaja kui Ida-Viru riigihanke menetluses osaleja ja hindamiskriteeriumite kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud pakkuja õigust võrdsele kohtlemisele, kuna sellise Lepingu täitmisega kohtuvaidluse ajal antakse Lepingu faktilise täitmisega kolmandale isikule õigusvastane eelis, mida ei saa hiljem Lepingu tühisuse tuvastamise korral tagasi võtta. Kaebaja poolt taotletud hankija kohustamine RHS § 45 lg 2 sätestatud ettepanekute tegemiseks on vajalik kaebusega kaitstavate kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja kaebusega taotletavate eesmärkide saavutamiseks on vajalik tagada, et hankija poolt hankemenetluse jätkamise korral ei oleks kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaeg seoses selle pikendamata jätmisega möödunud. RHS § 45 lg-st 2 tuleneva kohustuse täitmata jätmisel hankija poolt halveneb kaebaja seisund Ida-Viru riigihankes kohtumenetluse kestel oluliselt, kuna kaebaja kaotab pakkumuse jõusoleku tähtaja möödumisega võimaluse sõlmida Lepingu tühisuse tuvastamise järgselt hankemenetluse jätkumise korral Ida-Viru riigihankes hankeleping. Kohtupraktika kohaselt ei taga hankelepingu sõlmimise õigust see, kui mõni pakkuja pikendab oma pakkumuse jõusoleku tähtaega omal algatusel, kuna ilma RHS § 45 lg 2 sätestatud hankija ettepanekuta ei ole RHS § 45 lg 1 kohaselt võimalik pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada.

1. Ida-Viru Maavalitsus palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei vasta tõele AS Harjumaa Liinid väide, et tema on hankemenetluses teinud majanduslikult soodsaima pakkumuse, mis annab talle õigustatud ootuse, et uue hindamise tulemusena tunnistatakse edukaks just tema pakkumus. Kui kohus tühistab OÜ Tarbus ja AS Harjumaa Liinid kvalifitseerimata jätmise kohta tehtud VAKO otsused, võib edukaks pakkujaks osutuda hoopis OÜ Tarbus, kes on teinud liinikilomeetri hinna osas madalaima pakkumise. AS Harjumaa Liinid leiab ebaõigesti, et käesoleva haldusasja suhtes on määrav tähtsus vaid haldusasjas nr 3-12-351 tehtaval lahendil, mis käsitleb tema pakkumuse hindamist ja punktide andmist. Käesolevas asjas omab määravat tähtsust haldusasi nr 3-12-326, milles on arutuse all VAKO otsus, millega tunnistati maavanema poolt AS Harjumaa Liinid kvalifitseerimine kehtetuks. Kui VAKO otsus AS Harjumaa Liinid mittekvalifitseerimise kohta jääb kohtumenetluse tulemusena jõusse, ei oma haldusasjas nr 3-12-351 tehtav lahend tähtsust. Seega ei annaks ainuüksi haldusasjas nr 3-12-351 tehtav positiivne kohtulahend AS-le Harjumaa Liinid alust kahju hüvitamise ja hankelepingu tühiseks tunnistamise nõudmiseks. 3 Ebaõige on AS Harjumaa Liinid seisukoht, et hankelepingu täitmine tuleb peatada, kuna peatamine ei riku avalikku huvi ega kolmanda isiku õigusi. Hankelepingu sõlmimiseks esines ülekaalukas avalik huvi, mis kaalus oluliselt üles AS Harjumaa Liinid huvi. AS Harjumaa Liinid taotlus Ida-Viru Maavalitsuse kohustamiseks RHS § 45 lg-s 2 sätestatud ettepanekute tegemiseks ei ole põhjendatud. Ida-Viru maavanem on 29.02.
2. a korraldusega nr 1-1/65 tagastanud tagatisraha kõikidele vedajatele, kes olid tagatisraha enne pakkumuse esitamist deponeerinud hankija arveldusarvele. Ei ole põhjendatud, et Ida-Viru Maavalitsus nõuaks pakkujatelt vaatamata hankemenetluse lõppemisele uuesti tagatisraha olemasolu ja teeks ettepanekuid pakkumuste jõusoleku aja pikendamiseks. See läheks otseselt vastuollu RHS § 34 lg 6 p-ga
3. AS Harjumaa Liinid on kaebuse hankelepingu tühisuse tuvastamiseks esitanud ennatlikult, st enne VAKO otsuste jõustumist. Käesoleval hetkel puudub hankelepingust tulenev riive AS Harjumaa Liinid subjektiivsetele õigustele. AS Harjumaa Liinid staatus vaidlusaluses hankemenetluses sõltub antud hetkel teiste pooleliolevate kohtumenetluste tulemustest.
4. AS Sebe vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. AS Sebe leiab, et AS Harjumaa Liinid poolt käesolevas asjas 27.02.2012 ja 05.03.2012 esitatud esialgse õiguskaitse taotlustel oli sama eesmärk, mistõttu tugines halduskohus vaidlustatud määruse tegemisel õigesti

§ 55

lg-le 3, mis lubab samas asjas samadel alustel esitatud korduva avalduse jätta läbi vaatamata. Isegi, kui võtta seisukoht, et 05.03.2012 esitatud taotlus oli täiesti uus taotlus, pidi selle sisuks olema tuvastamiskaebuse esitamine ning see taotlus oleks tulnud samuti jätta rahuldamata, sest tuvastamiskaebuse puhul puudub vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Antud juhul pikendaks lepingu täitmise peatamine juba niigi ebamõistlikult veninud Ida-Viru uute bussiliinide käivitumist. Uued bussid on olemas, kuid neid ei saa kasutada, mis mõjutab kõiki Ida-Virus elavaid inimesi. Seega ei saa mingil juhul väita, et lepingu täitmise peatamine ei rikuks kuidagi avalikke huve. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Halduskohtu 07.03.2012. a määruse punkt 7, millega jäeti AS Harjumaa Liinid esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata, tuleb tühistada ja asi tuleb kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse osas saata sisuliseks lahendamiseks tagasi samale halduskohtule. 9.

§ 55

lg 3 kohaselt võib kohus tõesti jätta läbi vaatamata või tähelepanuta sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui seadustik teisiti ette ei näe. Avalduse samasisulisuse nõue tähendab, et võrreldes varasemalt lahendatud avaldusega ei tohi asjaolud olla muutunud ning avaldus peab olema esitatud samal alusel. Kui asjaolud on muutunud ja/või esitatakse avaldus teisel alusel, pole

§ 55lg 3 kohaldatav.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õige halduskohtu 07.07.
2. a määruses toodud seisukoht, mille kohaselt on käesolevas haldusasjas esitatud esialgse õiguskaitse taotluse näol tegemist samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avaldusega võrreldes kaebaja poolt haldusasjas nr 3-12-351 esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega. Haldusasjas nr 3-12-351 (AS Sebe kaebus VAKO 09.02.
3. a otsuse tühistamiseks osas, millega tunnistati kehtetuks Ida-Viru Maavanema 12.02.
4. a korraldus nr 1-1/10 ja 13.01.
5. a korraldus nr 1-1-/12 AS Sebe pakkumuse edukaks tunnistamise kohta I 4 liinigrupis) esitatud esialgse õiguskaitse taotluses palus AS Harjumaa Liinid peatada maavanema 12.01.
6. a korralduse nr 1-1/12 p 1.1 täitmine ja keelata hankelepingu sõlmimine AS-ga Sebe kuni haldusasjas nr 3-12-351 tehtava lahendi jõustumiseni. 28.02.
7. a määrusega AS Harjumaa Liinid esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati. Kuna pärast nimetatud määruse tegemist selgus, et tegelikult oli hankeleping juba 27.02.2012 AS Sebe ja Ida-Viru Maavanema vahel sõlmitud, tühistas halduskohus ise 01.03.
8. a määrusega oma varasema 28.02.
9. a määruse põhjusel, et AS Harjumaa Liinid õiguste kaitse esialgse õiguskaitse taotluses esitatud viisil ei ole enam saavutatav, sest hankeleping on sõlmitud. Käesolevas haldusasjas esitas AS Harjumaa Liinid halduskohtule kaebuse maavanema ja AS Sebe vahel 27.02.2012 sõlmitud Lepingu tühisuse tuvastamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on Leping tulenevalt vastuolust VAKO 09.02.
10. a otsusega RHS § 127 lg 5 kolmanda lause kohaselt tühine. AS Harjumaa Liinid esitas käesolevas asjas esialgse õiguskaitse taotluse palvega peatada Lepingu täitmine ning kohustada hankijat esitama Ida-Viru riigihankes nr 127796 hiljemalt 10 päeva enne igakordset pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumist kõigile pakkujatele RHS § 45 lg 2 kohane kirjalik ettepanek pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks kuni selles haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kuna maavanema 12.01.
11. a korralduse nr 1-1/12 p 1.1 täitmise peatamise ja hankelepingu sõlmimise keelamise nõue ning juba sõlmitud hankelepingu täitmise peatamise ja hankija kohustamise nõue tagada võimalus sama riigihange lõpule viia juhul, kui Lepingu tühisus tuvastatkse, ei ole samal alusel esitatud nõuded ning käesolevas asjas esitatud taotlus seondub juba sõlmitud hankelepinguga, siis ei ole antud asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotluse näol tegemist samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avaldusega. Seega puudus halduskohtul õiguslik alus jätta haldusasjas nr 3-12-466 esitatud esialgse õiguskaitse taotlust

§ 55lg 3 alusel läbi vaatamata.

11. Mis puudutab halduskohtu väidet taotluse läbi vaatamata jätmise põhjendatuse kohta ka seetõttu, et tuvastamiskaebuse puhul tehtav kaebajale soodne otsus ei ole tavapärases korras täidetav ja ei pane kellelegi õigusi ega kohustusi, siis on selline põhjendus aktsepteeritav eeskätt juhul, kui tuvastamiskaebusega taotletakse haldusakti õigusvastasuse tuvastamist. Käesoleval juhul taotletakse tuvastamiskaebusega hankelepingu tühisuse tuvastamist, millel on erinevad tagajärjed võrreldes sellega, kui taotletaks hankelepingu kui haldusakti õigusvastasuse tuvastamist. Seega ei anna ka nimetatud asjaolu iseenesest alust jätta käesolevas asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaatamata. Seda, kas esitatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus on eesmärgipärane ja võimaldab saavutada taotluse esitamisega soovitud tagajärge, saab halduskohus siiski hinnata vaid taotluse sisulise läbivaatamise käigu, mida aga antud asjas pole toimunud. 12.

§ 249

lg 1 ja § 252 kohaselt saab esialgse õiguskaitse taotluse osas sisulise lahendi teha kõigepealt siiski halduskohus, e kohus, kes menetleb põhiasja.

§ 210

lg 3 annab küll ka ringkonnakohtule õiguse võimaluse korral ise uus määrus teha, kuid antud juhul oleks see kohaldatav üksnes juhul, kui halduskohus oleks teinud esialgse õiguskaitse kohaldamise või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse. Käesoleval juhul ei ole halduskohus sellist määrust teinud, vaid on jätnud esitatud taotluse sisuliselt läbi vaatamata ja üksnes selle seisukoha õigsust saabki ringkonnakohus esitatud määruskaebuse alusel kontrollida.

§ 253

lg-test 1 ja 3 tulenevalt on igal kohtuastmel õigus menetlusosalise taotluse alusel või oma algatusel teise kohtu kohaldatud esialgset õiguskaitset muuta või see tühistada, 5 kui kohtumenetluse kestel on muutunud esialgse õiguskaitse rakendamise või rakendamata jätmise aluseks olnud asjaolud, kahjulike tagajärgede saabumise ohu tõenäosus, kaebaja ja kolmanda isiku õiguste riive intensiivsus ning avalik huvi ja kaebuse perspektiivikus, kuid ka see säte ei anna apellatsioonikohtule alust teha esialgse õiguskaitse taotluse osas sisulist lahendit juhul, kui puudub sellekohane halduskohtu sisuline määrus ja määruskaebemenetluses on vaidluse all üksnes see, kas halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata põhjendatult või mitte. Seega puudub ringkonnakohtul õiguslik alus lahendada halduskohtu 07.03.2012. a määruse p 7 tühistamiseks esitatud määruskaebuses toodud taotlust rahulda esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt apellatsioonimenetluses. 13. Kuna käesoleval juhul ei käi vaidlust halduskohtu poolt tehtud sisulise määruse üle, millest sõltuks põhiasja edasine menetlemine ning esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks saadetakse asi halduskohtule tagasi, siis on käesolev määrus

§ 235lg 1 mõistes lõplik.

Agu Timmi Einar Vene 6 Maili Lokk