Obsah (4)

§ 338§ 475§ 372§ 371

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 17. august 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-59103 Tsiviilasi Taiss

§-le 371, mis sätestab hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused. Nimetatud paragrahvi lõike 11 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. Käesoleval juhul ei ole hageja kohtule nimetanud kostjat ega ka andmeid võimalike kostjate kohta. Toimiku materjalidest ei nähtu, miks pidas hageja, kes on surnud V. Juskevitši testamendijärgne pärija, üldse vajalikuks pöörduda avaldusega kohtu poole. Samas saab ringkonnakohus siiski eeldada, et hageja on pöördunud kohtu poole seoses V. Juskevitši pärimismenetlusega.

§ 338

lg 1 kohaselt peab menetlusdokument, ka hagi, sisaldama kõigi menetlusosaliste andmeid. Avaldaja ei ole oma avaldust suunanud teise isiku vastu ja on seega ilmselt pidanud selle menetlemist võimalikuks hagita menetluses.

§ 475lg 1 ja 2 annavad loetelu 2 hagita asjadest.

Loetelu kohaselt ei vaata kohus hagita menetluses läbi omandiõiguse tuvastamise asju, seega saab selliseid asju eelduslikult läbi vaadata üksnes hagimenetluses ja hageja peab nimetama selleks menetluseks ka kohase kostja. Hagiavalduse kohaselt ei olnud V. Juskevitši ja tema abikaasa J.B. abielu lahutatud, mistõttu võib esitatud hagi puudutada J.B. või tema pärijate huve, kes võivad olla asjas kohasteks kostjateks. Nimetatut on maakohus ka õigesti hagejale selgitanud. Kohus ei saa ise hageja eest kostjat määratleda, mistõttu on maakohus õigesti keeldunud asja menetlusse võtmisest. Hageja väited selles, et V. Juskevitši ja tema abikaasa J.B. abielulised suhted oli lõppenud juba 60 aastat tagasi ja J.B. ei ole sellest ajast Eestis elanud ning V. Juskevitš elas abielulistes suhetes hageja emaga, ei vabasta hagejat omandiõiguse tuvastushagi esitamisel kostja nimetamisest. Samas sisaldab toimik dokumentide ärkirju (lk 50-53), mille kohaselt on

1. aastal Valgevene NSV Grodno oblastikohus ja sama oblasti Djatlovi rajoonikohus menetlenud V. Juskevitši lahutusasja, võimalike kohtulahendite ärakirju pole hageja kohtule esitanud. Nimetatud dokumentide kohaselt kandis V. Juskevitši abikaasa
2. aastal nime J.J. Seega peaks hageja kõigepealt veenduma, et tema isa abielu J.B. on tõepoolest lahutamata, võimalik on teha vastav päring ka Valgevene kohtuasutustele. Juhul kui abielu on siiski lahutatud enne V. Juskevitši poolt pärandvaraks oleva vara omandamist (hagiavalduse kohaselt on vara omandatud pärast
3. aastat), puudub hagejal ilmselt ka hagi esitamise vajadus. Maakohus on eelnevalt kahel korral selgitanud avalduses esinevaid puudusi ja andnud hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ka on maakohus selgitanud hagejale võimalust pöörduda õigusteadmistega isiku (advokaadi) poole nõuetekohase hagiavalduse koostamiseks, samuti riigi õigusabi taotlemise võimalust, mida aga hageja ei ole kasutanud. Ringkonnakohus selgitab, et hagejal on õigus pöörduda oma võimalike rikutud õiguste kaitseks uuesti maakohtu poole, kui ta esitab kohtule puudusteta hagiavalduse, sh nimetab kostja(d), kelle vastu on tema nõue suunatud. 5.

§ 372

lg 5 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse

§ 371lõike 1 punktides 9, 11, 12 nimetatud alustel.

Käesolevas asjas ei võetud hagi menetlusse mh

§ 371lõike 1 punktis 11 nimetatud alusel, mistõttu on ringkonnakohtu määrus lõplik.

Viivi Tomson Kai Kullerkupp 3 Kersti Kerstna-Vaks