3-12-1340/3

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-12-1340 Määruse kuupäev

1. juuni 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi M.A.i kaebus Narva Linnavolikogule haldusakti andmist keelava ettekirjutuse tegemiseks Resolutsioon
2. Tagastada M.A.i kaebus.
3. Määrus saata kaebajale teadmiseks. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 27.06.2012 edastas M.A. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse, milles ta palub keelata Narva Linnavolikogul anda haldusakti Narva linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisude kehtestamiseks või muutmiseks selliselt, et Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusametis kaotatakse juristi ametikohad ning muud teenistuskohad, mille olemasolu on vajalik asutusele õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks. Ühtlasi palus ta enda õiguste esialgset kaitset samasuguse keeluga ning soovis lisaks veel ka, et vastustajat kohustataks jätkama temaga kuni kohtulahendi jõustumiseni teenistussuhet Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti juristi ametikohal. Oma nõudeid põhjendas ta väitega, et vastav haldusakt on suunatud tema teenistussuhte lõpetamisele ja selle vastuvõtmise tõttu kaotab ta nii teenistuse kui elamispinna. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tagastama, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses või kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Sama seadustiku § 6 lg 1 kohaselt on haldusaktiks, mille peale võib kalduskohtusse kaevata, vaid haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses ning üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt.
6. Valla või linna ametiasutuste moodustamine, ümberkorraldamine ning struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 34 ja 36 ning avaliku teenistuse seaduse § 11 lg 1 sätestatu järgi kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevuses. Vastava otsustus pole halduskohtu kontrollile alluv haldusmenetluse seaduse § 51 tunnustele vastav haldusakt või üldkorraldus, kuna see ei tekita, lõpeta ega muuda haldusväliste subjektide õigusi ja kohustusi. Tegemist on halduse siseaktiga, kuid see ei reguleeri mitte konkreetset isikut puudutavat üksikjuhtumit, vaid kehtestab ametiasutuses kehtiva üldise teenistusalase korralduse ega ole seetõttu halduskohtus kaevatav. Õigust vaidlustada ametiasutuse struktuuri ja koosseise ei tulene ametnikule ka avaliku teenistuse seadusest, sest selle § 135 ja § 160 annavad võimaluse pöörduda halduskohtusse vaid konkreetses teenistussuhtes tehtud käskkirja, korralduse, otsuse või toimingu peale. Kaebuse väidete kohaselt on selle esitamise põhjuseks asjaolu, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmine toob kaasa kaebaja teenistussuhte lõppemise koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduse § 116 lg 1 alusel. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-50-11 otsesõnu leidnud, et ametiasutuse otsustus koondada üks või teine ametikoht ei ole vaidlustatav.
7. Eeltoodu kohaselt ei ole M.A.il ilmselgelt kaebeõigust, Tartu Halduskohus ei saa tema kaebust ega selles sisalduvat esialgse õiguskaitse taotlust menetlusse võtta ning peab need juba osundatud halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 1 alusel tagastama. Raili Randlane Kohtunik