3-12-1328/7

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-12-1328 Määruse kuupäev

1. juuli 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi J.A.i taotlus Viru Vangla 22.06.2012 käskkirja nr 6-3/1062-D suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Resolutsioon
2. Jätta J.A.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3. Saata määrus kaebajale teadmiseks. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 26.06.2012 edastas J.A. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja taotluse, milles ta palub esialgse õiguskaitse korras peatada tema distsiplinaarkorras karistamise kohta Viru Vanglas 22.06.2012 tehtud käskkiri nr 6.-3/1062-D. Taotleja viitab oma 23.06.2012 esitatud vaidele ning väidab, et kartserisse paigutamisega saaksid tema inimväärikus ja õigused rikutud ning neid pole hilisema kahju hüvitamise nõude esitamisega võimalik taastada. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 lg 2 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks ning vastava taotluse saab esitada ka vaidemenetluse ajal.
6. J.A. on märkinud oma kaebuses, et on esitanud tema suhtes tehtud käskkirja peale vaide. Viru Vanglast kohtu 27.06.2012 järelepärimise peale 10.07.2012 saadud vastus ja sellele lisatud dokumendid kinnitavad vaide olemasolu ning võib eeldada, et selle rahuldamata jätmise korral kavatseb ta tühistamisnõudega halduskohtusse pöörduda. Selle rahuldamise korral muutub distsiplinaarkorras karistamise käskkiri kehtetuks ning kohtuotsust ei ole vaja enam mingite eraldi toimingutega täita. Seega on kaebajale positiivse kohtuotsuse täitmine igal juhul tagatud ning see esialgse õiguskaitse kohaldamise alus arvesse ei tule.
7. Halduskohtumenetluse praktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset ka selleks, et vältida kaebaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal ning seejuures on silmas peetud tagajärgi, millede kõrvaldamine pole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. J.A. viitab sellele, et tema suhtes tehtud distsiplinaarkorras karistamise käskkirja täitmine toob kaasa inimväärikuse alandamisele ning õiguste ja vabaduste rikkumise, mida ei saa kahju hüvitamise nõude abil enam heastada. Samas on ta aga jätnud tähelepanuta, et Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-14-06, nr 3-3-1-93-09 ja nr 3-3-1-3-10 väljendatud seisukohtadest tulenevalt on see siiski võimalik. Taotluse põhjustanud käskkirjaga on talle küll määratud kartserisse paigutamine ja selle täideviimise korral ei ole võimalik enam karistust tagasi täita, kuid distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamise korral saab ta taotleda kahju hüvitamist. Samas võib karistuse määramise kohta tehtud käskkirja täitmise peatamine suure tõenäosusega kaasa tuua hoopis olukorra, et kaebuse rahuldamata jätmise korral ei saagi seda enam täita, sest arvestades kohtute suurt koormust, on vangistusseaduse § 65 lg 6 tulenev karistuse täitmisele pööramise kaheksa kuu pikkune tähtaeg kohtulahendi jõustumise hetkeks juba ammu möödunud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg 3 kohustab esialgse õiguskaitse kohaldamisel hindama kaebuse perspektiive ning arvestama avaliku huvi ja kolmandate isikute õigusi. J.A.i kaebuse perspektiive pole kohtul võimalik hinnata, sest ta ei ole seda vee kohtulel esitanud. Tema karistamise käskkirjast ja vaidest ei nähtu, et tegemist oleks ilmselgelt põhjendamatu karistusega ning on olemas kaalukas avaliku huvi selleks, et distsipliinirikkumiste toime pannud isik ei jääks karistuseta ainuüksi seetõttu, et ta on suvatsenud esitada esialgse õiguskaitse taotluse ja kavatseb tulevikus võib-olla vaidlustada halduskohtus ka karistuse.
8. Eeltoodud kohaselt puuduvad piisavad põhjendused veenmaks kohut, et kaebaja väidetav õiguste kahjustumine saaks distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vaidlustamise korral vaide- või kohtumenetluse ajal pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud saada ning selle vältimine kaalub üles avaliku huvi, et karistusest ei vabane isik, kes on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Seetõttu pole Tartu Halduskohtul küllaldast alust kohaldada J.A.i suhtes õiguste esialgset kaitset ja tema poolt esitatud vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Raili Randlane Kohtunik