3-12-317/11

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-317 Otsuse kuupäev

1. juuli 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi K.K.i kaebus Viru Vangla 14.12.2011 käskkirja nr 6.3/2243D tühistamiseks ja alusetult kartseris viibimisega tekitatud kahju hüvitamiseks Kirjalik menetlus Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: K.K. /isikukood xxx/, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/, Resolutsioon Jätta K.K.i kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 06.08.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
3. 14.12.2011 koostatud käskkirjaga nr 6.-3/2243-D (tl 42-43) määras Viru Vangla kinnipeetav K.K.ile vangistusseaduse § 67 p 4 sätestatud nõuete rikkumise eest karistuseks viie ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamise ning piiras osaliselt või täielikult vangistusseaduse § 30-32, § 34-38 ja § 46 tulenevaid õigusi. 26.01.2012 vaideotsusega nr 6-12/502-3 (tl 36) jäeti selle käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks esitatud vaie (tl 37) rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 14.02.2012 esitas K.K. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-2), milles palus tema suhtes tehtud distsiplinaarkorras karistamise käskkiri tühistada ja mõista Viru Vanglalt välja õiglane hüvitis. Kaebaja väitis, et rohkem kui kaks nädalat ei vahetatud tema kartseririietust puhaste vastu ja tal tuli uute saamiseks need katki rebida Vangistusseaduse § 4’ lg 1, riigivastutuse seaduse § 18 lg 1 ja põhiseaduse § 9, § 11, § 12, § 15, § 19, § 25 ja § 51 tuginedes väitis ta, et vangla on rikkunud tema õigusi, sest tegu oli õigustatud, distsiplinaarmenetlus viidi läbi ja karistus valiti valesti, temaga ei vesteldud, vaide peale esitati eestikeelne vastus ega vabandatud ning kahju hüvitamise nõuet ei vaadatud läbi kahe kuu jooksul.
5. Viru Vangla vastuses (tl 31-34) ei tunnistatud kaebust, paluti seda mitte rahuldada, kuid nõustuti sellega, et kahjunõue jäi ekslikult lahendamata. K.K.i rikkumist ja oma seisukohti kirjeldades väideti, et kartserivormi lõhkumisega pani ta toime distsiplinaarkorras karistatava vangistusseaduse § 67 lg 4 nõuete rikkumise, tema karistamisel on järgitud kehtestatud nõudeid ning karistus on proportsionaalne. Veel väideti, et kuna käskkiri on õiguspärane, pole tegemist alusetu vabaduse võtmisega ja kaebaja põhjustas ebamugavused endale ise oma õigusvastase käitumisega. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Viru Vangla vaidlustatud käskkirjaga (tl 42-43) on K.K.it karistatud vangistusseaduse § 67 p 4 tuginedes selle eest, et 21.11.2011 viskas ta E5 osakonna kartserikambrist nr 2326 välja puruks rebitud kartserivormi. Vangistusseaduse § 67 p 4 kohaselt on kinnipeetav kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid.
7. Vangistusseaduse § 63 lg 1 tulenevalt võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristust kohaldada selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. K.K.i tegevus on vaieldamatult kvalifitseeritav vangistusseaduse § 67 lg 4 kehtestatud kohustuse rikkumisena ning tema süü selle toimepanemises on tõendatud valvuri ettekande (tl 45) ja aktidega (tl 47 ja 49). Ta pole ka ise oma seletuskirjas (tl 46), vaides (tl 37 ja kaebuses (tl 1-2) eitanud, et toimis just nii nagu käskkirjas kirjeldatud, kuid on arvamusel, et vanglaametnike käitumine andis selleks õigustuse. Sellejuures on ta aga jätnud tähelepanuta, et vangistusalased õigusaktid ei näe kinnipeetavale ette võimalust esitada vanglaametnikele nõudeid või kaitsta oma õigusi, arvamusi ja veendumusi õiguserikkumiste abil ning see, et niisugusel moel ei saa õiguserikkumist vabandada on sõnaselgelt kirjas ka põhiseaduse §
8. Kaebuse alusena viidatud põhiseaduse § 19, mis kehtestab õiguse vabale eneseteostusele kohustab samuti, et järgitaks seadust ning arvestataks ja austataks teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Viru Vangla poolt toimikusse esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on K.K.i puhul järgitud kõiki vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 tulenevaid nõudeid ning nii diskretsiooni piire, eesmärki kui õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Menetluse on läbi viinud vanglateenistuse ametnik, selle käik on justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 97 lg 2 sätestatud nõuete kohaselt protokollitud (tl 44), karistatut on teavitatud menetluste algatamisest (tl 48), talle on võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (tl 46 ja 48) ning karistus on määratud vangistusseaduses ette nähtud ühekuulise tähtaja ja „Vangla sisekorraeeskirja“ § 15 sätestatud pädevuse piires. Seejuures on käsitletud nii süüteo asjaolusid kui karistatu seletustest tulenevat ja on arusaadavalt põhjendatud, miks on just kartserisse paigutamine võrreldes teiste karistusliikidega tema puhul kõige otstarbekam. Halduskohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel kohaldatud karistuse sisulist otstarbekust, kuid kuna vangistusseaduse § 63 lg 1 p 4 lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada mitut erineva kaaluga karistusliiki, sealhulgas ka kuni neljakümne viie ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, pole viie ööpäeva pikkune kartserikaristus nii kaebaja isikut kui toime pandud rikkumist arvestades ülemäära range ega koorma teda ebaproportsionaalselt.
9. Lisaks enda distsiplinaarkorras karistamise kohta antud käskkirja vaidlustamisele soovib K.K. saada rahalist kompensatsiooni kartseris viibitud aja eest. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse läbi tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja § 9 lg
10. Sätestatu kohaselt saab süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi 2 saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral küll nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist, kuid vastava taotluse rahuldamine eeldab, et eelnevalt on tuvastatud avaliku võimu kandja õigusvastane käitumine, kahju tekkimine ning põhjuslik seos nende vahel. K.K.i juhtumi puhul pole need tingimused aga täidetud, sest tema distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane ja sellega ei saanud talle riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat kahju üldse tekkida.
11. Oma nõudmises tugineb K.K. veel ka põhiseaduse § 51, milles on kehtestatud, et paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt ja ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. Keeleseaduse § 10 kohaselt tuleb paikkonna all mõista omavalitsusüksust ja püsielaniku all Eesti kodanikku, alalist elamisõigust omavat Euroopa Liidu kodanikku või pikaajalise elamisloa alusel Eestis elavat välismaalast, kelle Eesti rahvastikuregistrisse kantud püsiv elukoht, asub vastavas vallas või linnas ning määratleda vähemusrahvusest püsielanike osakaal lähtuvalt vastava aasta
12. jaanuari seisuga rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Venekeelse vastuse nõudmine võimaldab eeldada, et K.K.i on vene rahvusest. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 6274 vene rahvusest elanikku 01.01.2012 seisuga ligikaudu 49,2% selle omavalitsusüksuse 12 750 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. Seega ei ületa vene rahvusest elanike osakaal Jõhvi valla elanikest poolt ning ühelgi sellest rahvusest isikul pole seadusest tulenevat subjektiivset õigust nõuda, et selles paikkonnas tegutsevad riigiasutused menetleksid tema venekeelseid pöördumisi ja vastaksid neile vene keeles.
13. Eeltoodud järeldustel ei ole Viru Vangla K.K.i distsiplinaarkorras karistamisel rikkunud tema seadusest tulenevaid õigusi ega põhjustanud talle ka kahju. Seetõttu tuleb mõlemad kaebuse nõuded täies ulatuses rahuldamata jätta. Kaebaja on kohtumäärusega täielikult vabastatud riigilõivu tasumisest (tl 18). Viru Vangla oma kulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3