) § 651 lg 2 sõnastuse ja vangla sisekorra eeskirja (VSkE) § 60 lg 1 regulatsiooni seaduspärasuse üle. Menetlusvorm kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja M.V, vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
E § 60 lg 1 sätestab, millised asjad on kartseris lubatud ning on arvamusel, et kui
lähtub põhimõttest – kõik on lubatud, välja arvatud see, mis on keelatud, siis tuleb samamoodi tõlgendada ka
lg-t 2 ehk
ei anna kinnipeetavatele vanglas lubatud asjade loetelu, vaid vanglas võib omada asju, mille omamine ei ole keelatud. Seega leiab kaebuse esitaja, et
E § 60 lg 1 sõnastus ja regulatsioon on omavahel vastuolus ja vastuolus
-e § 41 lg-ga 1 ja 2, § 15 lg-s 2 sätestatud põhimõttega ning põhiseadusega. 7. Kaebuse esitaja leiab, et vandeadvokaatidele helistamise mittevõimaldamine, (kartserikaristuse kandmise ajal ajavahemikul 16.05.2011-19.05.2011 ja peale distsiplinaarkaristuse kandmist 24.05.2011, mil kõik kambrid lukustati terveks päevaks), on õigusvastane ja sellega on rikutud
lg-t 3, mille kohaselt on keelatud kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Samuti leiab kaebuse esitaja, et vangla direktorile esitatud vaided on alusetult loetud märgukirjadeks ja jäetud tähtaegselt läbi vaatamata. 8. Tulenevalt eeltoodust palub kaebuse esitaja kohtul tuvastada Viru Vangla toimingute ja tegevusetuse õigusvastasus (kartseris ja E7 osakonnas viibimise ajal vandeadvokaatidele helistamise mittevõimaldamine, 5 foto äravõtmine, tähtaegselt vaietele vastamata jätmine, vaiete märgukirjadeks lugemine) ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kontroll
E § 60 lg 1 regulatsiooni seaduspärasuse üle. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 9. Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Fotode äravõtmise osas leiab vastustaja, et vastuolu PS-ga ning kaebaja viidatud
sätetega ei esine ning vangla on fotode äravõtmisel õigesti tuginenud VSkE § 60 lg-le 1.
lg 2 sätestab, et kartserisse vastuvõtmisel võetakse kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad hoiule ja tagastatakse kartserist vabastamisel. Seega tuleneb
Selleks, et kartseris viibides oleks kinnipeetaval võimalik kasutada hädavajalikke asju, nt elementaarsed hügieenitarbed jms ning tagada
E § 60 lg-s 1 loetletud esemed, mis on kartseris lubatud.
lg 3 kohaselt kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister määrusega.
on kinnipeetava isiklikke asju reguleeriv üldnorm, mis on kohaldatav ka kartserisse paigutamisel, mistõttu on justiitsministril volitus reguleerida ka kartseris lubatud esemete loetelu. Seega on vastustaja seisukohal, et vangla on õigesti leidnud, et kartseris viibides ei olnud kaebajal õigust hoida kambris fotosid. Vastustaja tunnistab, et vangla eksis kui fotod kaebajale kambrisse kätte andis, kuid see ei tähenda, et vangla oleks pidanud oma eksimuse avastamisel jätma eksimuse parandamata. Vastustaja peab õigeks kaebaja väidet, et VSkE § 60 lg-s 1 sätestatu kohaselt on kartseris lubatud hoida kirjadele saadud vastuseid, kuid vastustaja leiab, et kirjade vastustena ei saa tõlgendada fotosid, sest sel juhul oleksid fotod eraldi loetelus märgitud. VSkE on sätestanud kartseris lubatud esemete loetelu lähtudes põhimõttest, et isikul oleksid kartseris viibides tagatud hädavajalikud esemed ning et kartserikaristus erineks tavakambris viibimisest. 10. Helistamise mittevõimaldamise osas leiab vastustaja, et ajavahemikul 06.05.2011-21.05.2011 kandis kaebaja kartserikaristust ja talle ei olnud ettenähtud telefoni kasutamist. Samas, et tagada VSkE-s sätestatu, võimaldatakse E7 osakonnas kartserirežiimil viibivatele kinnipeetavatele helistamine kord nädalas reedeti. Helistamine reedeti oli tagatud ka kaebajale ning vangla on kaebajale helistamise võimaldamisel lähtunud VSkE § 51 lg-st 2, mille kohaselt võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt kord nädalas.
lg 3 sätestatud asutustele ja isikutele võimaldab vangla taotluse alusel helistada ka väljaspool helistamiseks ettenähtud aega, kuid vanglale teadaolevalt oli kaebaja suhtes süüdimõistvad kohtuotsused jõustunud ning vangla asus seisukohale, et vandeadvokaadid, kellele kaebaja soovis helistada, ei saanud seetõttu olla kaebaja kaitsjad. Kuna
lg 3 esitatud loetelus on märgitud kaitsja, mitte advokaat, siis keeldus vangla kaebajale helistamise võimaldamisest nö graafiku väliselt ning võimaldas helistada kartserirežiimil viibivatele kinnipeetavatele ettenähtud päeval, milleks oli reede. Vastustaja möönab, et vangla on kaitsja mõistet ebaõigesti sisustanud ning jätnud tähelepanuta, et kaitsja staatus ei pruugi lõppeda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega. Samas märgib vastustaja, et
lg-s 3 on sätestatud, et keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga, ning see ei ole tõlgendatav selliselt, et kinnipeetaval on õigus piiramatuks suhtlemiseks eelnimetatud asutuste ja isikutega. Vastustaja leiab, et antud juhul ei ole vangla sisuliselt muutnud võimatuks kaitsjale helistamist. Lisaks märgib kaebaja, et 24.05.2011 lukustati kambri uksed terveks päevaks ja ei võimaldatud kaebajale helistamist tulenevalt julgeolekukaalutlustest (osakond oli koristamata). Vastustaja möönab, et kaebajale tulnuks võimaldada kõne kaitsjale, kuid samas rõhutab, et kõne võimaldati järgmisel päeval ning kõne võimaldamisest keeldumisel 24.05.2011 ei muudetud kaitsjale helistamist sisuliselt võimatuks.
E § 60 lg 1 sõnastus ja regulatsioon on omavahel vastuolus ning vastuolus
lgga 1 ja 2 ja
lg-s 2 sätestatud regulatsiooniga ning põhiseadusega ja justiitsministril puudub pädevus kartseris lubatud esemete loetelu kehtestamiseks. VSkE § 60 lg 1 kohaselt võivad kartseris kinnipeetaval olla kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige „Eesti Vabariigi põhiseadus“,
, VSkE ja „Vangla kodukord“), abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamärke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi, süüdistuskokkuvõtted, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed. VSkE § 60 lg 1 sätestab kinnipeetavale kartseris lubatud esemed, mille seas on ka kirjadele saabunud vastused. Lähtudes VSkE § 60 lg 1 sätte mõttest ja eesmärgist (piirata kartseris lubatud esemed), ei nähtu, et kartserkambris viibivale kinnipeetavale tuleks kätte anda kõik kirjaga saabuvad esemed, sh fotod.
lg 2 ls 2 kohaselt antakse kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Kohus nõustub selles osas vastustajaga, et fotosid ei saa tõlgendada kirjadele saabunud vastustena, vastasel juhul oleksid fotod märgitud eraldi loetelus. VSkE on sätestanud kartseris lubatud esemete loetelu lähtudes põhimõttest, et isikul oleksid kartseris viibides tagatud hädavajalikud esemed ning et kartserikaristus erineks tavakambris viibimisest. Seega toimis vangla fotode äravõtmisel õigesti, sest kartseris viibides ei olnud kaebajal õigust omada fotosid ning vanglal tuli oma eksimus (fotode kambrisse lubamine) parandada. HKMS § 25 lg-st 9 ja PS § 15 teisest lausest tulenevalt peab kohus lahendama menetlusosalise taotluse kontrollida kohaldamisele kuuluva asjassepuutuva sätte põhiseaduspärasust. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja poolt PS-e vastaseks tunnistamiseks esitatud
ja VSkE sätted on asjassepuutuvad.
lg 3 kohaselt kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister määrusega.
on kinnipeetava isiklikke asju reguleeriv üldnorm, mis on kohaldatav ka kartserisse paigutamisel, mistõttu on justiitsministril volitus reguleerida ka kartseris lubatud esemete loetelu. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-29-07 tehtud lahendis märkinud, et vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks ja vanglas julgeoleku tagamiseks on võimalik näha ette erinevad kinnipidamistingimused vangla erinevates osades. Seega on regulatsioon kartseris lubatud esemete kehtestamiseks olnud õiguspärane. Sarnases asjas on oma seisukoha esitanud Tartu Ringkonnakohus (21.04.2011 otsus haldusasjas 3-09-2627) ning leidnud, et
E § 60 lg 1 ei ole PS-ga vastuolus ning Riigikohus jättis 21.06.2011 määrusega kassatsioonkaebuse otsuse 3-09-2627 peale menetlusse võtmata.
lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat, karistusjärgset kinnipeetavat, arestialust või vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, 4 karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Kohus on seisukohal, et M. Võrk`i poolt vaidlustatud
ja VSkE sätted on PS-ga kooskõlas ja kohalduvad kinnipeetava suhtes, kes kannab distsiplinaarkaristusena määratud kartserikaristust – tegemist on kinnipeetava täiendava karistamisega ja täiendavalt õiguste piiramisega, mis vastavad täideviimise eesmärgile ja on kooskõlas
Kohus on seisukohal, et kartserikaristuse kohaldamisel ei ole Viru Vangla põhjustanud kaebajale põhjendamatuid kannatusi ega kohelnud kaebajat inimväärikust alandavalt. Kohus selgitab, et kaebaja on ise end korrarikkumisega asetanud olukorda, kus tema õigused on täiendavalt piiratud. Kartserikaristus peabki kaasa tooma täiendavaid piiranguid, võrreldes teiste kinnipeetavatega ja tavapärase vanglarežiimiga, teisiti kaotaks kartserikaristus oma tähenduse ja eesmärgi. Vaidlustatud piirangud on kinnipeetavale kartserikaristuse kandmisel sobivad, mõõdukad ja vajalikud vangla julgeoleku ja korra tagamiseks. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et fotode M. V äravõtmine oli seaduspärane ning puudub vastuolu kaebaja nimetatud vangistust reguleerivate sätete vahel ja vastuolu põhiseadusega.
lõikes 1 on sätestatud üldine telefoni kasutamise õigus ning järgnevates lõigetes on täpsustatud telefoni kasutamise korda, määratledes ka telefoni kasutamise piiramise võimalused. Kolleegium on seisukohal, et seadusandja on selgesõnaliselt ette näinud direktori kaalutlusõiguse ainult juhul, kui kinni peetavale isikule helistamisvõimaluse andmine võib ohustada vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustada vangistuse täideviimise eesmärke üldiselt. Vanglal ei ole helistamise piirangu kehtestamisel õigust piirata kinnipeetava suhtlemist riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Seega laieneb
lõikest 3 tulenev keeld terviklikult kogu paragrahvile, mitte kitsalt üksnes
Kolleegium möönab, et teatud erakorralise sündmuse korral (näiteks rahutused vangla territooriumil, probleemid telefonivõrguga) on vanglal õigus
lg-s 3 märgitud ametiisikutele ning kaitsjale helistamise osas kehtestada ajutisi piirangud. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja piiranud telefonikõnesid
lg 3 esimeses lauses märgitud põhjustel, mille kohaselt võib vanglateenistuse ametnik piirata kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke.
lg 3 ls 2 kohaselt on keelatud telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Kohus on tuvastanud, et kaebuse esitaja soovis helistada advokaadile
Toimiku materjalidest nähtuvalt (t.lk.21 ja lk 29-32) on aga vangla helistamise vajaduse hindamisel lähtunud arusaamast, et vandeadvokaatide näol ei ole tegemist kaitsjatega, sest kaebaja suhtes on jõustunud kohtuotsus ning seega ei ole graafikuväline helistamine lubatud. 5 Riigikohus on 13.11.2007.a haldusasja nr 3-3-1-46-07 kohtuotsuse p-s 11 märkinud, et „Kolleegium on seisukohal, et kinni peetaval isikul puudub kohustus vanglat teavitada asjaoludest, mis tingivad kaitsjale või teistele
Helistamise taotluse motiveerimise kohustust vangistusseadus ega vangla sisekorraeeskiri ette ei näe. Samuti ei ole seadusandja seadnud kaitsjale helistamise õigust sõltuvusse helistamise eesmärgist“. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et vastustaja on kaebaja avalduse menetlemise käigus sisustanud kaitsja mõistet ebaõigesti ning kaitsjale helistamise piiramine ei ole kooskõlas
Vastustajal ei olnud õigust seada kaebajale piiranguid advokaadile helistamisel ja seega on kaevatav vastustaja toiming õigusvastane. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 3 kuulub kaebus selles osas rahuldamisele. 14. 13.06.2011 esitas kaebaja vanglale vaideblanketil kaks pöördumist (t.lk.22;24), milles avaldas rahulolematust vangla tegevuse suhtes seoses fotode äravõtmisega ning helistamise mittevõimaldamisega. Kuna kaebaja oli vaide esitaja taotlusena märkinud vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamise ning ettekirjutuse tegemise, siis luges vastustaja pöördumised märgukirjadeks. HMS § 72 kohaselt võib vaidemenetluse korras taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist, haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist, ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Haldusaktist eraldi võib vaidlustada viivituse, tegevusetuse, ametiisiku taandamisest keeldumise, haldusakti andmise taotluse tagastamise või muu seaduses sätestatud toimingu. Kohus nõustub selles osas vastustaja seisukohaga, et vaide esitamiseks ei piisa pöördumise esitamisest vaide blanketil või selle pealkirjastamisest vaidena, vaid pöördumine peab olema ka sisuliselt vaie. Kuna HMS ei näe vaidemenetluses ette võimalust taotleda õigusvastasuse tuvastamist ega ka preventiivse ettekirjutuse tegemist, siis ei olnud kaebaja pöördumise näol tegemist vaidega. Oma pöördumises väljendas kaebaja rahulolematust vangla tegevuse suhtes (kaebaja ei olnud rahul, et temalt võeti kartserikaristuse kandmise ajal ära kirjaga saabunud fotod ja ei võimaldatud kaitsjale helistada) ning tegi ettepanekuid vangla töö korraldamiseks (lubada kartseris omada fotosid, mis ei ole
lg 2 mõttes keelatud ja võimaldada kaitsjale helistamist, mida kohus on analüüsinud käesoleva lahendi eelmises punktis). Msvs § 2 lg 2 kohaselt märgukiri käesoleva seaduse tähenduses on isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks, annab adressaadile teavet. Kohus leiab, et seega on kaebaja pöördumise näol sisuliselt tegemist märgukirjaga. Kuna Msvs § 6 ls 1 kohaselt on märgukirjale vastamise tähtaeg 30 päeva ning kaebaja pöördumised on vanglas registreeritud 15.06.2011 (t.lk.22;24) ja vastused märgukirjadele on koostatud 12.07.2011 ja 13.07.2011 (t.lk.23;25), siis ei ole vangla rikkunud kaebaja märgukirjadele vastamise tähtaega. Seega on kohus seisukohal, et vangla luges kaebaja pöördumised õiguspäraselt märgukirjadeks ning vastas nendele kui märgukirjadele tähtaegselt. Tulenevalt eeltoodust tuleb M.V`i kaebus HKMS § 26 lg 1 p 3 alusel rahuldada ainult osas, mis puudutab kartseris distsiplinaarkaristuse kandmise ajal ja E7 sektsioonis vandeadvokaatidele helistamise mittevõimaldamist. Muus osas on kaebus alusetu ja jääb sama seadustiku § 26 lg 1 p 6 kohaselt rahuldamata. Kaebaja on vabastatud 15,97 euro suuruse riigilõivu tasumisest, Viru Vangla ei ole menetluskulude kohta taotlust esitanud. Mare Krull kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.