Obsah (6)

§ 402§ 404§ 406§ 408§ 195§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult teatavaks 29. juunil 2012.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13,

) kohaselt. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kohtule esitatud «eralaenu tingimuste» (alates 22.06.2006.a. kehtinud redaktsioonis) on osaks pooltevahelisest kokkuleppest. Alusetu on nõuda kostjalt üldtingimustes ettenähtud „inkassomeetmete kulude“ hüvitamist, „meeldetuletuse eest võetava tasu“ maksmist või mis tahes muid üldtingimustes nimetatud summasid. Tõele ei vasta ka hagiavalduses toodud väide, et pooled on sõlminud laenu tagastamise graafikut sisaldava laenulepingu «lisa nr 1». Ühtegi niisugust lisa poolte vahel ei eksisteeri ning ainus viide laenu tagastamise viisile ja tähtajale sisaldub kostja 27.11.2006.a. laenutaotluse

1. real, kus kostja on teinud märke selle kohta, et ta soovib laenu tagastada kolme aasta jooksul. Kostja 03.11.2007.a. kinnituskiri ei sisalda laenu tagastamise kohta aga sõnagi. Kuna maksegraafikut, millele hageja oma nõuetes tugineb, ei eksisteeri, pole põhjendatud ka hageja väide, et kostja on seda maksegraafikut rikkunud. Ühegi muu maksetähtaja rikkumist pole hageja samuti tõendanud. Just nimelt «tagasimaksegraafikust mittekinnipidamist» hageja aga kostjapoolseks lepingurikkumiseks peab. Kostja leiab, et ta ei ole oma lepingujärgseid kohustusi rikkunud ning et hagejal pole õigust tema vastu ühtegi õiguskaitsevahendit kasutada. Hageja on eksinud ka kostja poolt tehtud tagasimaksete summaga ning sellega, milliseid kostja kohustusi sellest summast katta tuleb. Kostja on hagejale tagastanud ühtekokku 17 658,00 krooni (1 128,55 eurot), kusjuures kostja arvestuse kohaselt on suurem osa sellest summast tasutud põhivõla katteks.
2. aastal võetud 6 000,00 kroonise laenu on kostja täies ulatuses ja tähtaegselt tagastanud.
3. aastal võetud 14 500,00 kroonist laenu pole kostja veel täielikult tagastada jõudnud, kuid hageja pole ka tõendanud, et selle laenu tagastamistähtpäev oli hagi esitamise hetkeks saabunud. Kohtuistungil tunnistas kostja hageja nõuet summas 7,46 eurot. Kostja palub kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused 3.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
4. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhinõudena 1 155,69 eurot, intressina 771,98 eurot ja viivisena 454,53 eurot. 26.09.2011.a menetlusdokumendis vähendas hageja põhinõuet 36,37 euro võrra (t/l 68).
5. Võlaõigusseaduse (

) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on rahuldanud kostja 3 27.11.2006.a. ja 01.11.2007.a. laenutaotlused (t/l 21-22) ning kandnud 05.12.2006.a. kostja kontole 6 000,00 krooni (383,47 eurot) ja 07.11.2007.a. 14 500,00 krooni (926,72 eurot) (t/l 23). Sellega sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingud.

§ 402

järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingu sõlmimisel on täidetud tarbijakrediidilepingule seatud kohustuslikud tingimused ning kas sellest lähtuvalt on kostjal võlgnevus hageja ees. 6. Tarbijakrediidilepingule sätestatud nõuded on

§ 404sättes (01.01.2006.a.

kuni 11.12.2007.a. kehtinud redaktsioonis), mille lg 1 kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Tarbijale tuleb anda lepingudokument või selle koopia. Sama sätte lg 2 kohaselt tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses peavad olema märgitud: 1) väljamakstav krediit (krediidi netosumma) või krediidi ülempiir; 2) kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ning intressi ja muude kulude tasumiseks tehtavate maksete kogusumma (krediidi brutosumma), muutuvate tingimustega krediidilepingu puhul lepingu sõlmimisel algsete tingimuste kohaselt arvutatud maksete kogusumma; 3) krediidi tagasimaksmise tingimused, eelkõige tarbija poolt krediidi, intressi ja kulude tasumiseks tehtavate osamaksete hulk, osamaksete suurused ja maksete tegemise tähtajad või tähtpäevad; 4) intressimäär aasta kohta; 5) muud krediidilepinguga seotud kulud, sealhulgas tarbija kanda olevad krediidivahenduskulud, nende suuruse mitteteadmise korral nende arvutamise alused; 6) krediidi kulukuse määr aasta kohta; 7) krediidilepinguga seoses sõlmitavast kindlustuslepingust tulenevad maksed ja kulud; 8) tarbija õigus jätta krediidi enneaegse tagasimaksmise korral maksmata intress krediidi kasutamata jätmise aja eest ja mitte kanda selle aja eest muid krediidiga seotud kulusid; 9) krediidilepingu lõppemise tingimused, muu hulgas tarbija taganemisõigus, selle teostamise kord ja tähtaeg; 10) tarbijalt nõutavad tagatised.

§ 406

lg 1 kohaselt krediidi kulukuse määr on protsentides krediidi netosummast või netohinnast avaldatav tarbijale aastas langev krediidist tulenevate kulude koormus eeldusel, et krediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul. 7. Kohtule on esitatud kostja poolt allkirjastatud 27.11.2006.a. laenutaotlus (t/l 21). 01.11.2007.a. laenutaotlust kohtule esitatud ei ole. Teise laenu kohta on kohtule esitatud kostja poolt 03.11.2007.a. allkirjastatud kinnitus, et laenutaotluses esitatud andmed on õiged ja ta on nõustub laenutingimustega (t/l 22). Nimetatud tahteavaldustes puuduvad andmed krediidi brutosumma, krediidi tagasimaksmise tingimuste, intressimäära, muude krediidilepinguga seotud kulude ning krediidi kulukuse määra kohta.

§ 404

lg 1 ja 2 tulenevalt peavad need andmed olema kajastatud tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses. Seega ei ole seaduses sätestatud nõuded täidetud. Sellest tulenevalt ei ole hageja tõendanud

§ 404lg 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmist.

8.

§ 408

on sätestatud nõuete järgimata jätmise tagajärjed.

§ 408

lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Sama sätte lg 2 kohaselt käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja sai mõlemad laenusummad kätte.

§ 408

lg 4 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või käesoleva seaduse § 404 lõike 2 punktis 2 nimetatud krediidi brutosumma kohta, loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud 4 juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab osamaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Seega kehtib pooltevahelises laenusuhtes seaduses sätestatud intressimäär, ka ei pea kostja tasuma muid talle avaldamata kulusid.

1. Hageja ei ole osamakseid intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määranud. Kohtule ei ole esitatud ka maksegraafikut või arveid, millest oleks võimalik tuvastada, milline osa maksmisele kuuluvast osast on põhinõue, intress, viivis ja muu kulu. Seega ei ole hageja nõue kostja vastu antud juhul järgitav.
2. Kostja on esitanud omapoolse arvestuse, mille kohaselt seadusjärgse intressimäära kohaldamisel on kostja tasunud hagejale nii 27.11.2006.a. laenulepingu järgse põhivõla kui tasumisele kuuluva seadusjärgse intressi. Kostja on kohustuste täitmist summas 1 128,55 eurot (17 658 krooni) tõendanud konto väljavõtete ja maksekorraldustega (t/l 55-61). Hageja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud ega tõendanud kohustuse väiksemas ulatuses tasumist. Kostja tunnistab, et ta võlgneb hagejale 03.11.2007.a. laenulepingu alusel 10.05.2012.a. seisuga põhivõlana 249,73 eurot ja intressi 7,46 eurot (t/l 88). Samas on kostja on seisukohal, et nimetatud põhivõlg summas 249,73 ei ole käesolevaks ajaks muutunud sissenõutavaks, kuivõrd hageja ei ole tõendanud laenu tagastamise tähtaega. Ka ei ole hageja tõendanud, et kostjale oleks laenulepingud ülesöeldud. Kohus nõustub kostja eelpooltoodud seisukohtadega. Kohtule esitatud 27.11.2006.a. laenutaotlusest nähtub, et kostja soovis hagejalt laenu summas 6 000,00 krooni maksetähtajaga 3 aastat (t/l 21). 01.11.2007.a. laenutaotlust või muud dokumenti selle laenu tagasimakse tähtaja osas kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole hageja tõendanud 03.11.2007.a. laenulepingu tähtaega ning seda, et 03.11.2007 lepingujärgne laenusumma oleks muutunud sissenõutavaks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitas pooltele kohtuistungil asjaolude tõendamiskohustust (t/l 89). 11.

§ 195

lg 1 tulenevalt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja väited selle kohta, et ta on kostjale laenulepingud ülesöelnud, on tõendamata ja paljasõnalised. Hageja on küll esitanud kohtule 10.01.2010.a. viimase meeldetuletuse kostjale (t/l 73), millest nähtub, et kui meeldetuletuses märgitud summa ei laeku hagejale 14 päeva jooksul, arvates tänasest päevast, ütleb hageja lepingu üles ning loovutab võlanõude inkassobüroole. Samas on koos hagiavaldusega esitatud 10.01.2010.a. viimane meeldetuletus kostjale (t/l 26), millest nähtub, et kui meeldetuletuses märgitud summa ei laeku hagejale 14 päeva jooksul, arvates tänasest päevast, loovutab hageja võlanõude inkassobüroole. Hageja esindaja ei andnud kohtuistungil veenvaid selgitusi selles, miks ühe ja sama dokumendi hageja enda poolt kohtule esitatud redaktsioonid erinevad nii olulises osas. Kostja väidete kohaselt ei ole teda lepingu ülesütlemisest hoiatatud. Kohtul puudub võimalus hinnata, millise sisuga meeldetuletus tegelikult kostjale edastati. Muid tõendeid lepingu ülesütlemise kohta kohtule esitatud ei ole. Seega ei saa kohus teha järeldust, et hageja on kostjale lepingu kohaselt üles öelnud ja võlgnevus oleks muutunud sissenõutavaks sellel alusel. 12.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks tasumata sissenõutavaks muutunud võlg, jätab kohus hageja nõuded põhinõude ja viivise osas rahuldamata ja rahuldab osaliselt tasumata intressinõude summas 7,46 eurot, millises summas võttis kostja kohtuistungil hagi õigeks (t/l 90). Kuivõrd kohus hageja põhinõuet ei 5 rahulda, ei rahulda kohus ka hageja nõuet täiendava viivise 0,075 % päevas põhinõudelt väljamõistmiseks.

1. Hageja on hagiavalduses märkinud, et nõuab kostjalt kahjuhüvitisena 129,50 eurot, mis on tasutud hageja poolt inkassofirmale kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks (t/l 18). Samas hagiavalduse resolutsioonis hageja vastavasisulist nõuet ei ole esitanud. Seega kohus kahjunõudele hinnangut ei anna.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
3. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 2 järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Käesoleval juhul on hagi põhinõue summas 1 155,69 eurot, kõrvalnõuded moodustavad 1 226,51 eurot. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 1 226,51 eurot. Menetluskulude jaotamine
4. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt jäävad menetluskulud 99% ulatuses TBAB ja 1% ulatuses AE kanda.
5. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6