KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10.2011. a Tallinn Haldusasja number 3-11-1846 Haldusasi P.P. kaebus Har

lduse nr 1814-k p 1.7, 15.11.2010

lduse nr 1907-k p-de 1.1. ja 1.2, 18.11.2010

lduse nr 1929-k p 1.2 ning 18.11.2010

lduse nr 1930 p-de 1.1, 1.2 ja 1.4 tühistamise nõudes ja Harju maavanema kohustamise nõudes kaebaja 12.02.2011 taotluse uueks läbivaatamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – P.P.; Vastustaja – Harju maavanem; Kolmas isik – AS Metsaküla Piim; Kolmas isik – AS Alliku OS; Kolmas isik – AS Valingu Mõis. Asja läbivaatamise aeg Kirjalik menetlus. Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
2. Mõista kaebuse esitajalt kolmanda isiku AS Metsaküla Piim kasuks välja menetluskuluna kantud õigusabikulud summas 360 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 17.10.2011 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 31 lg-d 1 ja 4). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6). 1 Asjaolud
3. Harju maavanem sõlmis P.P.ga 03.06.2008 lepingu riigimaa ajutiseks kasutamiseks andmiseks Autobaasi ja Rumbergi põldude suhtes kehtivusega 2 aastat.
4. Harju maavanema 28.10.2010

lduse nr 1814-k p-ga 1.7 anti AS-ile Alliku OS ajutiseks kasutamiseks riigi omandis olev maakatastris registreerimata maaüksus, mis asub Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumassiivide registris registreeritud põllumassiivil asukohaga Harju maakond Saue vald Alliku küla ligikaudse pindalaga 1,46 ha, plaanil tähistatud numberkoodiga 37/2010/1159, põllumassiiv 53157898266. 3. Harju maavanema 15.11.2010

ldusega nr 1907-k anti AS-ile Valingu Mõis ajutiseks kasutamiseks riigi omandis olevad maakatastris registreerimata maaüksused, mis asuvad PRIA põllumassiivide registris registreeritud põllumassiividel, asukohaga Harju maakond, Harku vald, Tutermaa küla ligikaudse pindalaga 0,98 ha, plaanil tähistatud numberkoodiga 37/2010/1183, põllumassiiv 52557498316 (p 1.1) ja ligikaudse pindalaga 3,3 ha, plaanil tähistatud numberkoodiga 37/2010/1184 põllumassiiv 52557426458 (p 1.2). 4. Harju maavanema 18.11.2010

lduse nr 1929-k p-ga 1.2 anti AS-ile Metsaküla Piim ajutiseks kasutamiseks riigi omandis olev registreerimata maaüksus, mis asub PRIA põllumassiivide registris registreeritud põllumassiivil asukohaga Harju maakond, Harku vald, Kütke küla ligikaudse pindalaga 10,87 ha, plaanil tähistatud numberkoodiga 37/2010/1197, põllumassiiv 52657772372. 5. Harju maavanema 18.11.2010

lduse nr 1930 p-dega 1.1, 1.2 ja 1.4 anti AS-ile Metsaküla Piim ajutiseks kasutamiseks järgmised riigi omandis olevad maakatastris registreerimata maaüksused, mis asuvad PRIA põllumassiivide registris registreeritud põllumassiividel asukohaga Harju maakond, Harku vald, Tutermaa küla: ligikaudse pindalaga 5,3 ha, plaanil tähistatud numberkoodiga 37/2010/1182 põllumassiiv 52557479538 (p. 1.1); ligikaudse pindalaga 4,47 ha, plaanil tähistatud numberkoodiga 37/2010/1195, põllumassiiv 52657517628 (p 1.2); ligikaudse pindalaga 11,06 ha, plaanil tähistatud numberkoodiga 37/2010/1222, põllumassiiv 52757722781 (p 1.4).

1. P.P. esitas 12.02.2011 Harju maavanemale avalduse ülalmärgitud põllutükkide enda kasutusse saamiseks.
2. 20.05.2011 esitas P.P. Harju Maavalitsusele teabenõude Harku ja Saue vallas asuvate maatükkide kasutamise osas. 31.05.2011, 09.06.2011 ja 13.06.2011 edastas P.P. Harju Maavalitsusele uued teabenõuded.
3. Harju Maavalitsus teatas 16.06.2011 vastusega nr 1.2-4/2484 P.P.le, et viimane ei ole esitanud nõuetele vastavat taotlust maa ajutiseks kasutamiseks. P.P. esitas Harju Maavanemale 28.06.2011 e-kirja pealkirjaga „Vaie Harju Maavalitsusele“.
4. 25.07.2011 esitas P.P. kohtule kaebuse Harju maavanema 28.10.2010

lduse nr 1814-k p 1.7, 15.11.2010

lduse nr 1907-k p-de 1.1. ja 1.2, 18.11.2010

lduse nr 1929-k p 1.2 ning 18.11.2010

lduse nr 1930 p-de 1.1, 1.2 ja 1.4 tühistamise nõudes ja Harju maavanema kohustamise nõudes kaebaja 12.02.2011 taotluse uueks läbivaatamiseks. 2 Kaebuse sisu 22.03.2008 taotluse esitamise ajal oli Harju Maavalitsuses selline praktika, et nende põldude osas, millele pretendeeris ka teisi kasutajaid, ei sõlmitud lepingut mitte kellegagi. Maavalitsus ei soovinud selliselt käitudes sekkuda ettevõtjate vahelisse vaidlusse ning ei tahetud kedagi maa kasutajana eelistada. Lepinguid sõlmiti toona mais ja isegi juunis, so peale vegetatsiooniperioodi algust ja pärast kevadkülvi. Vabariigi Valitsuse poolt 06.06.2007 vastu võetud määrus nr 169 „Maareformi seaduse” § 31 lg-s 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise kord“ (Kord) ei võimaldanud sõlmida lepinguid pikemaks ajaks kui 2 aastaks. Lepingu p 3.3 andis maa kasutajale õiguse koristada saak ka pärast lepingu tähtaja lõppemist ja pärast vegetatsiooniperioodi lõppu. Seega muutus maakasutusleping sisuliselt 3 aastaseks lepinguks. Vastustaja ei teavitanud enne kaebaja poolt 12.02.2011 taotluse esitamist, et on vajadus uuendada lepinguid. Ka ei teavitanud vastustaja kaebajat sellest, et keegi kolmas isik oleks asunud pretendeerima kaebaja kasutuses olevate põldude kasutamisele. Esitades 2011 veebruaris vastustajale taotluse riigimaa kasutusse saamiseks, selgus, et vastustajal puudub ülevaade ja plaanimaterjal riigi omandis olevate põllumaade osas. Kaebaja andis vastustajale koos taotlusega

ga üle 30 erineva maaüksuse plaani. Kuna vastustaja poolt ei järgnenud mingit tegevust, asus kaebaja esitama vastustajale päringuid ja teabenõudeid. 16.06.2011 vastuses nr 1.2-4/2484 väitis vastustaja, et maatükkide 1, 2, 3b, 5, 21 ja 22 osas selgitati P.P.le, et põllumassiivid on seotud

1. aastal kolmandate isikute kasuks sõlmitud lepingutega ning nimetatud maatükkide kaebaja kasutusse andmine pole enam võimalik. Kaebajat eelnevatest asjaoludest varasemalt ei informeeritud. Vastustaja ei ole arvestanud sellega, et põllumees peab maa harimist pikalt ette planeerima ning justkui kaebajat „ära unustades“ sõlmis ta
2. aasta lõpus samade põldude osas lepingu kellegi teisega. Kuivõrd Kord ei sätesta, mis ajaks tuleb vastavad taotlused esitada ning ka vastustaja ei ole seda ise reguleerinud, tuleb lähtuda põllumehe graafikust, mis on seatud vegetatsiooniperioodi järgi. Vastustaja pidi enne lepingu sõlmimist kolmandate isikutega arvestama mõistlikult kaebaja huvidega ning pöörduma enne otsustuse tegemist ka tema poole, et veenduda selles, kas ta soovib maad edasi kasutada või on loobunud sellest. Sõlmides kolmandate isikutega lepingu põllumaa kasutamiseks, mille osas soovis kaebaja ise uue taotluse esitada, rikkus vastustaja

§ 5lg-st 1 tulenevat eelisõigust.

1. a novembris, kui maavanem sõlmis maakasutuslepingud puudutatud isikutega, ei olnud P.P. lepingud maa kasutamiseks lõppenud, vaid need olid muutunud tähtajatuks. Selleks, et maakasutuslepingud automaatselt ei pikene, pidi vastustaja võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 310 juhindudes hiljemalt kahe nädala jooksul pärast lepingu lõppemise kuupäeva saatma kaebajale teavituse, väljendades selgelt tahet, et rendileping ei pikene seoses jätkuva kasutusega. Maavanem ei teinud pärast lepingu lõppemist mitte ühtegi vajalikku järeltoimingut, millest kaebaja pidi mõistliku inimesena teada saama, et talle ei võimaldata põllumaa edasist kasutamist ning põllumaa tuleb tagastada pärast saagi koristamist. Maavanema lepingud teiste puudutatud isikutega ei saa mõjutada P.P. kasutusõigust seoses talle üle antud põllumaadega. Maavanem ei andnud puudutatud isikutele üle põllumaade valdust. Kaebaja palub rahuldada esitatud kaebus. Vastustaja Harju maavanema vastulause Kaebajaga 03.06.2008 sõlmitud riigimaa ajutiseks kasutamiseks andmise lepingud põllumassiivide nr 52557426458 ja 52557498316 kohta lõppesid 02.06.
2. Lepingute kohaselt anti kaebajale eelpool nimetatud põllumassiivid ajutiseks kasutuseks kuni kaheks aastaks, mitte aga kauemaks. Käesoleval ajal on nimetatud põllumassiivid 24.11.2010 sõlmitud lepingutega AS Valingu Mõis õiguslikus kasutuses.

§ 5

lg 1 kohaselt, kui maad varem õiguslikul alusel 3 kasutanud isik ei ole esitanud taotlust maa ajutiseks kasutamiseks, eelistatakse isikut, kelle taotlus on registreeritud esimesena. AS Valingu Mõis taotluse esitamise ajal ei olnud vaidlusalustele põllumassiividele taotlust esitatud ja maavanemal puudus igasugune alus AS Valingu Mõis taotluse mitterahuldamiseks. Seega ei ole vastustaja nimetatud kahte põllumassiivi silmas pidades

§ 5lg-ga 1 vastuollu läinud.

Ülejäänud vaidlusaluste põllumassiivide kaebajale ajutiseks kasutamiseks andmise kohta ei ole maavanem

ldusi välja andnud ega kaebajaga lepinguid sõlminud. Kaebaja ei ole ka kohtule esitanud ühtegi muud dokumenti, mis kinnitaksid nimetatud põllumassiivide kasutamist õiguslikul alusel, mistõttu ei kuulu

§ 5lg 1 kohaldamisele selliselt, nagu väidab kaebaja.

Vaidlusaluste haldusaktide tühistamiseks puudub alus. Ühtlasi puudub alus tunnistada õigusvastaseks Harju maavanema keeldumine kaebaja 12.02.2011 taotluse rahuldamisest ning ettekirjutuse tegemiseks taotluse teistkordseks läbivaatamiseks. Lähtudes eeltoodust palub Harju maavanem jätta kaebus rahuldamata. Kolmanda isiku AS Valingu Mõis seisukoht AS Valingu Mõis sõlmis 24.11.2011 Harju Maavalitsusega ajutise maakasutuslepingu tähtajaga 2 aastat, mille kohaselt on tema ajutisse maakasutusse antud Autobaasi ja Rumbergi maatükid. Lepingu sõlmimise hetkel puudusid kaebajalt ja muudelt isikutelt nimetatud maatükkide kohta taotlused maa ajutisse kasutusse saamiseks. Kaebajaga sõlmitud leping lõppes 03.06.2010. Seega lähtus vastustaja õiguspäraselt

§ 5

lg-st 1, mille kohaselt, kui maad varem õiguslikul alusel kasutanud isik ei olnud esitanud taotlust maa ajutiseks kasutamiseks, eelistatakse isikut, kelle taotlus on registreeritud esimesena. AS Valingu Mõis võttis ajutise maakasutuse lepingu alusel talle kasutada antud maatükid kasutusse ning teostas maa harimisega seotud toimingud ja asus maad kasutama. Kolmanda isikuga sõlmitud lepingud on kehtivad ning lepinguid ei ole võimalik maatükkidele teise maakasutajaga teistkordselt sõlmida. Arusaamatu ja põhjendamatu on kaebaja taotlus tunnistada õigusvastaseks Harju maavanema keeldumine P.P. 12.02.2011 esitatud ajutise maakasutuse taotluse rahuldamisest ning teha ettekirjutus taotluse teistkordseks läbivaatamiseks. Teistkordne läbivaatamine ei saa tuua kaasa tsiviilõigusliku lepingu tühiseks tunnistamist maavanema poolt ja teistkordselt samadele maatükkidele uute ajutiste maakasutuse lepingute sõlmimist. Kolmanda isiku AS Metsaküla Piim seisukoht AS Metsaküla Piim sõlmis 02.12.2010 Harju Maavalitsusega ajutise maakasutuse lepingu tähtajaga 2 aastat, mille kohaselt on tema ajutisse kasutusse antud vastustaja poolt maatükid Lennuväli, Puskari ja Tutermaa. Nimetatud maatükid on olnud varem õiguslikul alusel AS Metsaküla Piim kasutuses vastavalt Harku Vallavalitsusega sõlmitud lepingule. Kaebajal puudus igasugune õiguslik alus maade kasutamiseks. AS Metsaküla Piim kasutas maatükke kuni 2008. a-ni, mil kaebuse esitaja need omavoliliselt hõivas. 02.12.2010 lepingu sõlmimise hetkel puudusid eelnimetatud maatükkide kohta muudelt isikutelt taotlused maa ajutisse kasutusse saamiseks, mistõttu on kaebaja väide lepingu sõlmimise eesõiguse kohta alusetu. Seega - kuna kaebaja ei olnud ajutise maakasutuse lepingu sõlmimise hetkeks esitanud avaldust maa ajutiseks kasutamiseks ega kasutanud maad varem õiguslikul alusel, on vastustaja õiguspäraselt lähtudes

§ 5lg-st 1 sõlminud maakasutuslepingu AS-iga Metsaküla Piim.

Kuna eelviidatud lepingud on kehtivad, ei saa avalduse teistkordne läbivaatamine tuua kaasa tsiviilõigusliku lepingu tühiseks tunnistamist maavanema poolt ja teistkordselt samadele maatükkidele uute ajutise maakasutuse lepingute sõlmimist. AS Metsaküla Piim on ajutise maakasutuslepingu 4 alusel talle kasutada antud maatükid kasutusse võtnud, teostanud külvid. Kaebaja väited, et ta neid maatükke jätkuvalt kasutab, on alusetud. Kolmanda isiku AS Alliku OS seisukoht AS Alliku OS sõlmis 24.11.2010 Harju Maavalitsusega ajutise maakasutuse lepingu maatükkide Reigo ja Sibulski kasutamiseks tähtajaga 2 aastat. Kaebajal puudub käesoleval ajal igasugune õiguslik alus maatükkide kasutamiseks. 24.11.2010 lepingu sõlmimise hetkel ei olnud nimetatud maatükkide kasutusse saamiseks teistelt isikutelt taotlusi esitatud. Kaebaja esitas taotluse peale maa ajutise kasutamise lepingu sõlmimist AS-iga Alliku OS. AS Alliku OS soovib ajutise maakasutuse lepingu alusel talle kasutada antud maatükid kasutusse võtta. Vastustaja on põhjendatult keeldunud kaebajaga ajutise maakasutuse lepingute sõlmimisest, kuna varem sõlmitud lepingute tühistamiseks ja uute lepingute sõlmimiseks puudub seaduslik alus. AS Alliku OS ja Harju Maavalitsuse vahel sõlmitud tsiviilõiguslikud lepingud on kehtivad ning lepinguid ei ole võimalik teistkordselt teise maakasutajaga sõlmida. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 1. Põllumaad nimetusega Autobaasi ja Rumbergi Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et Autobaasi ja Rumbergi põllumaade osas oli kaebuse esitaja Eesti Vabariigiga sõlminud 03.06.2008 lepingud riigimaa ajutiseks kasutamiseks andmiseks kestusega 2 aastat (tl 8-13). Kaebuse esitaja on nende maade osas esitanud kaks erinevat seisukohta. Esiteks on kaebaja leidnud, et tal oli eesõigus nimetatud maade osas uute lepingute sõlmimiseks tulenevalt

§ 5

lg-st 1 ning teiseks on kaebaja väitnud, et 03.06.2008 sõlmitud lepingud ei olegi lõppenud, vaid on muutunud tähtajatuteks lepinguteks tulenevalt VÕS §-st 310. Kohus ei nõustu kummagi eelnimetatud väitega.

§ 5

lg 1 kohaselt, kui maa ajutiseks kasutamiseks on esitanud taotluse mitu isikut, eelistatakse isikut, kes on seda maad varem õiguslikul alusel kasutanud. Kui maad on varem õiguslikul alusel kasutanud mitu taotlejat, eelistatakse isikut, kes maad viimati kasutas. Kui maad varem õiguslikul alusel kasutanud isik ei ole esitanud taotlust maa ajutiseks kasutamiseks, eelistatakse isikut, kelle taotlus on registreeritud esimesena. Asjas kogutud materjalidest nähtuvalt ei esitanud kaebuse esitaja lepingute lõppemisel 03.06.2010 ega vahetult järgnevatel kuudel uut taotlust lepingute sõlmimiseks. Kaebuse esitaja esitas taotluse Harju maavanemale alles 12.02.2011. Harju maavanema 15.11.2010

ldusest nr 1907-k nähtuvalt (tl 35-36) oli samade maade ajutiseks kasutamiseks esitanud 23.08.2010 taotluse AS Valingu Mõis. Seega on igati

§ 5

lg 1 pärane see, et Harju maavanem sõlmis 24.11.2010 lepingu vaidlusalustele maadele AS-iga Valingu Mõis: maad varem õiguslikul alusel kasutanud isik ei olnud

lduse andmise ajaks esitanud taotlust maa ajutiseks kasutamiseks. Seejuures on asjakohatud kaebaja väited sellest, millal tema arvates oleks loogiline olnud uusi taotlusi esitada seoses vegetatsiooniperioodiga. Asjas kaasatud teised põllumehed on pidanud loogiliseks esitada taotlusi maavanemale augusti kuus. Kui kaebajal oli huvi nimetatud maid edasi kasutada, oleks ta ise pidanud hoolitsema selle eest, et uued taotlused Harju maavanemani jõuaksid nii ruttu kui võimalik pärast eelmiste lepingute kehtivusaja lõppemist. Kaebaja väited selle kohta, et tema 03.06.2008 sõlmitud lepingud muutusid tähtajatuteks VÕS § 310 alusel, ei tugine seadusel. Kohus juhib tähelepanu, et vaidlusaluseid maid antakse kasutamiseks ajutiselt. Terve

loogika on üles ehitatud maade ajutiseks kasutamiseks 5 andmiseks.

§ 6

lg 2 sätestab üheselt mõistetavalt, et maa ajutise kasutamise leping sõlmitakse kuni kaheks aastaks arvestusega, et lepingu lõppemise tähtpäev on hiljemalt 31.12.2014. Leping kehtib kuni lepingus märgitud tähtpäeva saabumiseni või maaomaniku kindlaksmääramiseni maareformi käigus. Nimetatud sättest tulenevalt on välistatud igasugune laiendav tõlgendamine: leping sõlmitakse

st tulenevalt tähtajaga kuni 2 aastat ning automaatselt see ei pikene. Küsimus sellest, kuidas eraõiguslikud isikud omavahel valduse üleandmise küsimuse lahendavad, ei ole käesoleva kaebuse esemeks ega halduskohtu pädevuses hinnata.

1. Põllumaad nimetusega Lennuväli, Puskari ja Tutermaa Toimikusse esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja nimetatud maid mitte kunagi kasutanud õiguslikul alusel, vaid omavoliliselt. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest saaks järeldada vastupidist. AS Metsaküla Piim on toimikusse esitanud lepingu Harku valla ja AS Metsaküla Piim vahel, millest nähtuvalt olid Lennuväli, Puskari ja Tutermaa põllumaad antud AS Metsaküla Piim ajutiseks kasutamiseks tähtajaga kuni 01.11.1998 (tl 119-120). Kolmanda isiku seisukoha kohaselt kasutas AS Metsaküla Piim neid maid kuni
2. aastani, mil kaebuse esitaja need omavoliliselt hõivas. Seega – kaebuse esitaja ei olnud nimetatud maid kunagi kasutanud õiguslikul alusel, kolmas isik AS Metsaküla Piim oli. AS Metsaküla Piim esitas Harju maavanemale taotluse maade ajutisse kasutusse saamiseks 03.08.2010 (tl 37-46, Harju maavanema vastavad

ldused), kaebuse esitaja 12.02.2011.

§ 5

lg 1 kohaselt on maad igati õiguspäraselt antud AS-ile Metsaküla Piim ajutiseks kasutamiseks. 3. Põllumaad nimetusega Reigo ja Sibulski Kaebuse esitaja ei ole neid maid kasutanud õiguslikul alusel varasemalt. Samamoodi ei nähtu toimikust, et seda oleks teinud ka AS Alliku OS. Küll nähtub aga toimikust (Harju maavanema 28.10.2010

ldus nr 1814-k, tl 30-34), et AS Alliku OS esitas taotluse maade ajutisse kasutusse saamiseks 04.08.2010 ning kaebuse esitaja tegi seda alles 12.02.2011. Seega on maad õiguspäraselt antud AS Alliku OS kasutusse. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata. Kuna Harju maavanema kaevatud

ldused on olnud õiguspärased, on Harju maavanem põhjendatult keeldunud andmast vaidlusaluseid maid kaebuse esitaja kasutusse.

1. Menetluskulude jagamine Et kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HkMS § 92 lg 1). Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt. HkMS § 92 lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kolmas isik AS Metsaküla Piim palub kaebuse esitajalt menetluskuludena välja mõista õigusabikulud summas 360 eurot. Toimikusse esitatud arve nr M00707 (tl 144) ja sellele vastav maksekorraldus nr 7366 (tl 145) tõendavad, et AS Metsaküla Piim on käesolevas haldusasjas kandnud kulusid õigusabile summas 360 eurot. Kohus leiab, et haldusasja keerukust ja kestust arvestades on taotletud õigusabikulu vajalik ja põhjendatud ning see tuleb kaebuse esitajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. Maret Altnurme Kohtunik 6 TALLINNA RINGKONNAKOHTU 28.06.2012 KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON
2. Tühistada Tallinna Halduskohtu
3. oktoobri
4. a otsus haldusasjas nr 3-11-1846 osas, milles halduskohus lahendas kaebuse taotlustes Harju maavanema
5. oktoobri
6. a

lduse nr 1814-k p 1.7 ja

1. novembri
2. a

lduse nr 1930 p 1.4 tühistamiseks ning nendes

lduste punktides käsitletud maa osas Harju maavanema kohustamiseks kaebuse esitaja

1. veebruari
2. a ajutise maakasutuse lepingu sõlmimise taotluse uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata ja lugeda kaebus ning apellatsioonkaebus rahuldamata jäetuks.
3. Lõpetada haldusasja menetlus kaebuse taotlustes Harju maavanema
4. oktoobri
5. a

lduse nr 1814-k p 1.7 tühistamiseks ning selles

lduse punktis käsitletud maa osas Harju maavanema kohustamiseks kaebuse esitaja

1. veebruari
2. a ajutise maakasutuse lepingu sõlmimise taotluse uueks läbivaatamiseks. 7