Obsah (9)

§ 150§ 428§ 430§ 217§ 221§ 222§ 223§ 432§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-08-11875 Tsiviilasi KÜ K

§ 150

lg 2 p 1 alusel hagejale seoses kompromissi kinnitamisega pool maakohtus tasutud riigilõivust 1230.29 eurot ehk 615.15 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. KÜ Kunda Mere 1 taotleb määruskaebuses Viru Maakohtu
2. detsembri 2011 kohtumääruse, millega kompromiss kinnitati, tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on KÜ Kunda Mere 1 sõlminud lepingulise suhte M. Meristoga, mille kohaselt M. Meristo kohustus esindama korteriühistu huve vaidluses KÜ Kunda Mere 1 versus Jana Reigo ja Rosa Maria Elena Saario vastu.
3. detsembril 2011 jõudis KÜ Kunda Mere 1 esindajateni kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-08-
4. Tutvunud määrusega tuvastasid korteriühistu juhatuse liikmed, et korteriühistu esindaja M. Meristo on sõlminud kohtus omavoliliselt kompromissi, 2 mille kohaselt võlgnikud kohustuvad korteriühistule tasuma koguvõlgnevusest 10 % ehk 1170,72 eurot hiljemalt
5. detsembriks
6. Vastavalt kohtumäärusele on menetluskulud jäetud poolte kanda. KÜ Kunda Mere 1 ei ole andnud oma lepingulisele esindajale M. Meristole volitusi eelpool nimetatud kompromissi sõlmimiseks ning on seisukohal, et sõlmitud kompromiss ei ole kooskõlas esindajale antud volitustega kaitsta tsiviilasjas korteriühistu huve. Samuti on sõlmitud kompromiss olulises vastuolus KÜ Kunda Mere 1 ühistu liikmete huvidega. Eeltoodust tulenevalt on KÜ esindaja M. Meristo poolt tsiviilasjas sõlmitud kompromiss tehtud volituse piire ületades eirates seejuures olulisel määral KÜ Kunda Mere 1 huve; 2) on KÜ Kunda Mere 1 kostjate võlgnevusest tingituna juba pikemat aega majanduslikult väga raskes olukorras. Kostjad on korteriühistu liikmed ning vastavalt KÜS § 13 lõikele 4 on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmete kohustuslikud. Korteriühistu esindaja M. Meristo poolt pakutud kompromiss on vastuolus teiste korteriomanike huvidega, kuna elamu majandamiseks peavad olema kogutud majanduslikud vahendid. Juhul, kui võlgnikud vabanevad kompromissi tulemusel kohustusest tasuda enamus võlast, tekib ülejäänud korteriühistu liikmetel kohustus tasuda suuremaid tasusid, et võimaldada elamu majandamis- jms kulude katmine. Samuti tekitab määrusega kinnitatud kompromiss olukorra, kus võlgnikud jätavad süüdimatult tasumata kohustuslikud maksed ka tulevikus. Taoline olukord ei ole kooskõlas korteriühistu põhikirjaga ega seadusega, samuti tekitab see korteriühistu liikmete kohtlemisel ebavõrdse olukorra asetades soodustatud olukorda võlgnikud. Seetõttu ei ole KÜ-l Kunda Mere 1 võimalik lähtudes ühistu ja selle liikmete huvidest nõustuda kohtumääruses kinnitatud kompromissiga määruses kajastatud kujul. Eeltoodust tulenevalt taganeb KÜ Kunda Mere 1 poolte vahel sõlmitud kompromissist; 3) on hageja lepinguline esindaja seisukohal, et ta omas antud asjas esindamiseks täisvolitust, kuid nüüdseks hageja ise ei ole kompromissiga nõus sisuliselt ja leiab, et esindaja on oma volitusi ületanud. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
7. Kostjad leiavad, et määruskaebus on põhjendamatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
9. detsembri 2011 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 6.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asjas menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatult kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub oluliselt avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 7. Käesoleval juhul sõlmisid pooled kompromissi kohtuistungil ja avaldasid selle kohtule protokolli kandmiseks. Kohtuistungil esindas hagejat kompromissi sõlmimisel lepingulise 3 esindajana M. Meristo.

§ 217

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 221

lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule.

§ 222

lg 1 p 8 kohaselt õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid, sealhulgas sõlmida kompromissi.

§ 223

kohaselt võib menetlusosaline esindaja esindusõiguse seadusjärgset ulatust piirata. Menetlusosalise esindaja esindusõiguse seadusjärgse ulatuse piiramine kehtib kohtu ja teiste menetlusosaliste suhtes üksnes ulatuses, milles see puudutab õigust lõpetada kohtuvaidlus kohtuliku kompromissiga, loobuda hagist või võtta hagi õigeks, tingimusel, et piirang on kohtule ja menetlusosalistele teatavaks tehtud. Hageja lepingulise esindaja M. Meristo volitusi tõendab

1. märtsi 2010 volikiri, mis oli antud välja tähtajaga kaheks aastaks edasivolitamise õiguseta (IV kd lk 50). Volikirja kohaselt on M. Meristol õigus esindada hagejat kohtus koos kõigi hagejale seaduse järgi kuuluvate õigustega. Seega ei ole hageja kohtule ja teistele menetlusosalistele teatavaks teinud, et ta on M. Meristo õigusi hageja esindamisel seadusega sätestatud ulatusega võrreldes piiranud ja M. Meristol oli õigus
2. novembri 2011 kohtuistungil esindada hagejat ka kompromissi sõlmimisel. Maakohus ei tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega. Määruskaebuse väited selles, et sõlmitud kompromiss on vastuolus korteriühistu liikmete huvidega ja tekitab ebavõrdse kohtlemise korteriühistu liikmete vahel, ei anna alust järeldusele, et sõlmitud kompromiss oleks vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub oluliselt avalikku huvi. Maakohus kinnitas seega põhjendatult poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetas tsiviilasjas menetluse. Maakohus on selgitanud pooltele kohtuistungil ka

§ 432sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgi.

Määruskaebuses puuduvad etteheited maakohtu poolsetele menetlusnormi rikkumistele kompromissi kinnitamisel.

1. Hageja on
2. detsembril 2011 koos määruskaebusega esitanud ka kompromissist taganemise avalduse.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kohtulikust kompromissist taganeda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Käesoleva määruskaebuse lahendamisel ringkonnakohus ei hinda, kas hageja on kompromissist kehtivalt taganenud. Kohtuliku kompromissi, mille kohus on määrusega kinnitanud, võib kehtetuks tunnistada, ilma et oleks vaja kohtumäärust vaidlustada (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80 -06). 9. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis

§ 171lg 1 kohaselt kannab menetluskulud ringkonnakohtus määruskaebuse esitaja.

Viivi Tomson Üllar Roostoja 4 Kersti Kerstna-Vaks