) § 971 lg 1 ja § 179 lg 4 peab osaühingu juhatus esitama oma kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga kohtu registriosakonnale 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Registripidaja võib ilma hoiatamata määrata seadusega ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest ettevõtjale ja igale juhatuse liikmele rahatrahvi 320 kuni 3200 euro ulatuses.
lg 2 sätestab, et kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma hoiatusmäärust tegemata. Seadusandja pole aga täpsustanud, kas hoiatusmäärust tegemata saab trahvida andmete esitamiseks kohustatud füüsilisi isikuid või äriühingut. Kuna
MS § 46 lg 2, mis käsitleb füüsilisi isikuid, ei saa füüsilisest isikust juhatuse liiget ilma hoiatamata trahvida. Füüsiliste isikute trahvimine ilma hoiatusmäärust tegemata ei ole kooskõlas
mõttega; 3) esitati majandusaasta aruanne kohe pärast trahvimääruse kättesaamist; 4) on kohtute registriosakondades välja kujunenud õiguspraktika, mille kohaselt trahvimäärust üldjuhul ei tehta hoiatamata; 5)
lg 1 kohaselt on seaduses ettenähtud andmete äriregistrile esitamata jätmise eest trahvi määramine kohtu diskretsiooniõigus. Antud juhul puuduvad kaalukad põhjused äriühingu juhatuse liikme trahvimiseks. Arvestada tuleks ka äriühingu juhatuse eelnevat õiguskuulekat käitumist registriasjades; 6) on trahv summas 320 eurot ebamõistlikult suur. Kohus ei ole trahvi määrates arvestanud isiku varalist seisundit jms asjaolusid. Kaebaja majanduslik seisund ei võimalda trahvi määratud suuruses tasuda. Kaebaja ühe kuu sissetulek on XXX eurot, igakuised vajalikud püsimaksed (transport, kommunaalmaksed, sidekulud) on XXX eurot, kulutused toidule XXX eurot ja igakuised laenu tagasimaksed AS-le Swedbank XXX eurot. Samuti puudus ja puudub ka hetkel OÜ-l Greenyard majandustegevus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 8. detsembri 2011 määrus registriasjas nr Ä 40023201/M3 muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 5. Asjakohased ei ole määruskaebuse esitaja viited TsMS § 601 lg-le 1, mille kohaselt registrisse kohustuslikult kandmisele kuuluvate andmete esitamata jätmise korral tuleb kohtul teha esmalt määrus, millega kohustatakse andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvi ähvardusel esitama nõutud andmed.
lg 2 kohaselt võib registripidaja juhul, kui registripidajale ei ole seaduses ettenähtud tähtaja jooksul esitatud seaduses ettenähtud andmeid, trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata. Ringkonnakohus leiab, et
MS § 601 lg-te 1 ja 2 suhtes, millega seadusandja on kehtestanud üheselt mõistetava erandi üldisest reeglist. Kuna registripidajale 2 seadusega ettenähtud andmete õigeaegselt esitamata jätmisel tuleb juhinduda
lg-st 2, on registripidaja õigustatult määranud rahatrahvi hoiatamismäärust tegemata. 6. Registripidaja otsus, kas määrata rahatrahv juriidilisele isikule endale või juriidilise isiku juhatuse liikmele, nagu ka registripidaja otsus määrata rahatrahv ilma hoiatamismääruseta, on registripidaja diskretsiooniotsus. Diskretsiooniotsusesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui registripidaja on ületanud diskretsiooni piire. Käesoleval juhul ei ole registripidaja diskretsiooni piire ületanud. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse esitaja seisukohaga, nagu tuleks
lg 2 alusel hoiatusmäärust tegemata trahvimisel erinevalt kohelda äriühingut ja tema füüsilisest isikust juhatuse liiget. Seadusel ei põhine arvamus, nagu tuleks füüsilise isiku trahvimisel teda igal juhul esmalt trahvi määramise osas hoiatada.
lg 1 sõnastuse kohaselt koheldakse seaduses ettenähtud andmete registripidajale õigeaegselt esitamata jätmise tõttu trahvimisel nii ettevõtjat (sh juriidilist isikut) kui ka kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid (sh äriühingu juhtorganite füüsilistest isikutest liikmeid) võrdselt ja seadus ei näe ette nende eristamist. Äriühingu kui juriidilise isiku puhul saavadki tegelikkuses toiminguid teha üksnes füüsilised isikud. 7. Vastavalt
lg-le 4 esitab juhatus kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega, kui auditeerimine on kohustuslik, äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Tegemist on ettevõtja seadusest tuleneva kohustusega, millest ettevõtja, sh juriidilise isiku puhul tema juhtorganite liikmed, peavad olema teadlikud ilma, et registripidaja neid sellest igakordselt eelnevalt teavitaks ja hoiataks. 8. Kuigi registripidajal ei oleks
lg 2 kohaselt iseenesest keelatud isikuid trahvi määramise võimalusest eelnevalt hoiatada, ei ole trahvihoiatuse tegemine seaduse järgi kohustuslik. Hoiatuse tegemata jätmine on kooskõlas registripidaja kaalutlusõigusega. 9.
lg-st 4 tulenev kohustus, mille kohaselt peab osaühingu juhatus esitama oma kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest, ei ole seotud sellega, et äriühingul puudus ja puudub hetkel majandustegevus. Ettevõtja peab tegutsema suhetes riigiga korraliku ettevõtja hoolsusega, mis muuhulgas tähendab, et äriühingu juhatuse liige peab võtma tarvitusele kõik abinõud majandusaasta aruande õigeaegseks esitamiseks. Seadus ei näe ette vabastust aruande esitamise kohustusest juhul, kui äriühingul puudub teatava perioodi vältel majandustegevus. 10. Nähtuvalt asja materjalidest algab OÜ Greenyard majandusaasta 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole 2010. a majandusaasta aruannet tähtaegselt registripidajale esitanud, siis on ta rikkunud
Vaidlustatud määrusega määrati D. Kuttanenile rahatrahv 320 eurot 2010.a majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise eest. Vastavalt TsMS § 46 lg-le 1 võib kohus määrata rahatrahvi ulatuses kuni 3 200 eurot.
lg 21 kohaselt määratakse trahv tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud ulatuses, aga mitte vähem kui 320 eurot. Kuna määruskaebuse esitajale on määratud trahv seaduses sätestatud miinimummääras (320 eurot), siis ei ole võimalik seda enam vähendada. 11. TsMS § 601 lg 8 alusel ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasikaebust esitada. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks 3 Kai Kullerkupp
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.