← Eesti

3-10-2663/27

Obsah (4)§ 47§ 1§ 41§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2012. a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-2663 Haldusasi O.P`i kaebus Viru Vang

) § 47 lg-t 1. Kaebuse kohaselt oli kaebaja alates 28.04.2010 lõuna ajal sunnitud keelduma toidujagajalt salatit võtmast ning salatist loobumise tõttu on kaebaja ilma jäänud vajalikest vitamiinidest ja kaloritest ning sellega on Viru Vangla tekitanud tema tervisele kahju. Kaebaja taotleb Viru Vangla 13.12.2010 vaideotsuse nr 6-12/307-1 tühistamist ja vangla tegevuse (seoses toidujagamisega) õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja arvates on Viru Vangla rikkunud

§ 47

lg 1, § 4 lg 1, vaidele vastamisel HMS § 80 ning Justiitsministeerium on rikkunud

§ 1lg 7.

Kaebuse esitaja põhjendatud huvi kaebuse esitamisel oli saada edaspidi salatit eraldi kausis ja esitada kohtule kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

  1. Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb esitatud kaebusele vastu. 13.12.2010 vaideotsuse nr 6-12/307-1 tühistamisnõude osas on vangla arvamusel, et haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) kuni 01.01.2012 kehtinud redaktsiooni § 87 lg 2 punkt 3 kohaselt võis vaideotsuse peale halduskohtumenetluse seadustikus (edaspidi HKMS) sätestatud korras kaebuse halduskohtusse esitada juhul, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kaebaja õigusi vaideotsusega vaidemenetluse esemest sõltumatult rikutud, vaid kaebusest tulenevalt on kaebaja rahulolematus seotud toitlustamisega Viru Vanglas, mis on olnud tema vaide esemeks. Toitlustamise õiguspärasuse osas saab kohus seisukoha võtta ka ilma vaideotsust tühistamata. Samuti märgib vastustaja, et halduskohtul ega ka vastustajal ei ole võimalik rahuldada kaebaja vaides esitatud taotlust serveerida toit eraldi kaussidesse, sest kaebaja on käesolevaks ajaks vanglast vabanenud. Seega leiab vastustaja, et kaebajal puudub vaideotsuse tühistamise nõudmiseks kaebeõigus ning kaebus tuleb selles osas jätta läbi vaatamata.
  2. Toitlustamise osas märgib vastustaja, et varasemalt võimaldas vangla toidujagajal serveerida kinnipeetavatele salat ja praad eraldi taldrikutesse, kuid
  3. aasta aprillis loobus vangla sellisest praktikast, kuna toidu serveerimine eraldi taldrikutele osutus aeganõudvaks ja tekitas arusaamatusi toidujagajatele, sest kinnipeetavad soovisid toidu serveerimist erinevalt, nt kas salatit või praadi eraldi, kastet või kartulit eraldi, soovisid kõike ühte taldrikusse jne. Kui toidujagaja ei serveerinud toitu kinnipeetava soovidele vastavalt, siis avaldati pahameelt, mis omakorda pikendas toidujagamist ning tekitas konflikte. Seetõttu otsustas vangla, et arusaamatuste vältimiseks ja toidujagamise sujuvamaks korraldamiseks serveeritakse kõigile praad ja salat ühte taldrikusse. Vastustaja märgib, et Tartu Ringkonnakohus on 30.11.2007 otsuses nr 3-07-1426 samuti leidnud, et toiduainete ühte nõusse serveerimine ei riku kinnipeetava õigusi ega piira vabadusi. Vastustaja selgitab, et kui kaebaja soovib salatit ja praadi ilmtingimata eraldi süüa, siis on tal endal võimalus tõsta salat eraldi kaussi ümber, mitte nõuda sellist serveerimist toidujagajalt. Kaebajat ei ole jäetud salatist ilma, vangla tagab kaebajale salati, kuid see serveeritakse ühte 2 kaussi koos praega. Kui kaebaja sellist salati serveerimist ei soovi, siis ta ise oma vabal tahtel loobub salatist ning sellega kaasnevad tagajärjed on tema enda tekitatud.
  4. Vastustaja märgib, et samuti on alusetu kaebaja väide selle kohta, et toitlustamine ei vasta hügieeninõuetele, sest toit on kuhjaga üle ääre. Arvestades seda, et vangla on kinnipeetavate toitlustamiseks kasutanud kausse mahtuvusega 1 liiter, 0,75 liitrit ja 0,9 liitrit ning et lõunaks pakutava prae tavapäraseks koguseks on üldjuhul 500 grammi, siis on kausi mahtuvus piisav.
  5. Samuti ei ole tegemist kaebaja inimväärikuse alandamisega, kuna inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt raskete rikkumise puhul. Kaebaja salati vastuvõtmisest loobumine, kuna talle ei meeldi toidu serveerimine ei ole mitte kuidagi kvalifitseeritav inimväärikuse alandamisena.
  6. 23.11.2011 videokonverentsina peetaval kohtuistungil ei esitanud pooled olulisi täiendusi. Vastustaja Viru Vangla esindaja istungile ei ilmunud, vaid esitas kohtule taotluse arutada asja vastustaja osavõtuta, märkides sealjuures, et jääb vastuses toodu juurde. Kaebuse esitaja märkis, et viibib vabaduses, kuid soovib jätkuvalt vaidlustada vangla tegevust seoses vaidele tähtaegselt vastamata jätmise ja toidujagamisega ning põhjendatud huvi on hilisem kavatsus esitada vangla vastu kahjunõue. Kaebaja märkis, et talle põhjustatud kahju seisneb selles, et 8 kuu jooksul serveeriti talle toit (garneering, garneeringu lisa, salat) segatuna ühte kaussi, mis on alandav ja ei vasta hügieeni nõuetele ning tema organism jäeti ilma vajalikest vitamiinidest. Sellega vangla alandas teda, tekitas kahju tema tervisele ning tal tekkis depressioon. Kohtu küsimusele, kas kaebajal on sellekohaseid tõendeid, vastas kaebaja, et ta võttis koguaeg antidepressante ja oli arvel psühholoogi juures ning tal on olemas väljavõtted arsti ettekirjutuste kohta. Kaebaja esitas taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses vajadusega esitada kohtule täiendavad tõendid. Kohus rahuldas kaebaja taotluse. 27.02.2012 videokonverentsina peetaval kohtuistungil esitas kaebaja kohtule vangla meditsiiniosakonna dokumendid ja vangla menüü (t.lk.79-87 ja 92-101). Kaebaja märkis, et jääb kaebuse juurde. Lisaks pööras kaebaja tähelepanu, et kuna tal on probleeme maoga, oli tal vaja pidada dieeti, kus ta ei tohtinud süüa liha, kuid vangla ei pidanud sellest kinni. Seega soovib kaebaja saada Viru Vanglalt hüvitist tema tervise kahjustamise eest. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
  7. Alates 28.04.2010 lõpetas Viru Vangla direktori suulise korralduse alusel erandite tegemise toidu serveerimisel ning kõikidele kinnipeetavatele serveeriti praad ja salat ühte kaussi. Kinnipeetav O.P ei olnud sellise toidujagamisega rahul ning esitas 29.04.2010 selle peale vaide adresseerituna Justiitsministeeriumile. Viru Vangla jättis 13.12.2010 vaideotsusega nr 6-12/307-1 vaide rahuldamata. 12.10.2010 esitas O.P Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 13.12.2010 vaideotsuse nr 6-12/307-1 tühistamiseks ja vangla tegevuse (seoses toidujagamisega) õigusvastaseks tunnistamiseks. 10.

§ 47

lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Täpsemad nõuded kinnipeetavate toitlustamisele on sätestatud sotsiaalministri 31. detsembri 2002.a määruses nr 150 "Toidunormid kinnipidamisasutustes" ning Viru Vangla lähtub kinnipeetavate toitlustamisel nimetatud määrusest. Täpsem toitlustamise kord Viru Vanglas on reguleeritud Viru Vangla kodukorra punktis 23, kuid kodukorras ei ole sätestatud toidu serveerimise 3 nõudeid. Seega õigusaktides ei ole reguleeritud, et toitlustamisel on vaja serveerida salat ning praad eraldi taldrikutele,

sätestab vaid, et toitlustamine korraldatakse vastavalt elanikkonna üldiste toitlustamistavadega. Prae ning salati ühte taldrikusse serveerimine on vabaduses tavapärane, sh serveeritakse toit selliselt ka restoranides ja Viru Vangla teenistujate sööklas. Seega ei ole prae ning salati ühele taldrikule serveerimine vastuolus toitlustamistavadega ning sellisel viisil toidu serveerimine ei riku kinnipeetavate õigusi, mida on leidnud ka Tartu Ringkonnakohus oma 30.11.2007 otsuses nr 3-07-

  1. Kuivõrd tegemist on vangla töökorraldusliku küsimusega kinnipeetavate kiiremaks toitlustamiseks ja konfliktide vältimiseks, mis ei riku kinnipeetavate õigusi, on vangla direktori korraldus põhjendatud.
  2. Kaebaja väidab, et toiduaineid ühte kaussi pannes on toit kuhjaga üle ääre ning selline toidu serveerimine ei vasta hügieeninõuetele. Vastustaja märgib, et kaebaja väide on alusetu, kuna vangla on kinnipeetavate toitlustamiseks kasutanud kausse mahtuvusega 1 liiter, 0,75 liitrit ja 0,9 liitrit ning selle tõendamiseks on vastustaja kohtule esitanud akti vanglale toidunõude üle andmise kohta ning arve (t.lk.47-48), millest nähtuvalt on vangla täiendavalt tellinud kausse mahtuvusega 900 ml. Et lõunaks pakutava prae tavapäraseks koguseks on üldjuhul 500 grammi, siis on ka kohus arvamusel, et kausi mahtuvus on piisav ning kaebaja sellekohased väited alusetud.
  3. Lisaks väidab kaebaja, et kuna ta ei saa toitu segamini süüa, on ta alates 28.04.2010 sunnitud talle ettenähtud salatist loobuma, mistõttu on ta jäänud ilma ka vitamiinidest ning on tekkinud kahju tema tervisele. Siinkohal nõustub kohus vastustaja vastuses märgituga, et kuna vangla ei ole jätnud kaebajat salatist ilma, vaid tagas kaebajale salati, mis serveeriti ühte kaussi koos praega ning kui kaebajale selline serveerimine ei sobi ja ta ise oma vabal tahtel loobub salatist, siis sellega kaasnevad tagajärjed on tema enda tekitatud.
  4. Tegemist ei ole ka kaebaja inimväärikuse alandamisega, kuna inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt raskete rikkumise puhul. Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIÕK) on nentinud, et vangistusega kaasneb niikuinii teatud paratamatu ebamugavustunne, kuid kvalifitseerimaks tegevust inimväärikuse alandamisena peab olema tegemist minimaalse raskusastme ületamisega. EIÕK on inimväärikuse alandamisena kvalifitseerinud näiteks alljärgnevad olukorrad: täielik sotsiaalne isolatsioon; halvad sanitaartingimused kogumina; arstiabi andmata jätmine ning põhjendamatu jõu kasutamine kinnipeetava vastu; kinnipeetava sundtoitlustamine, kui selleks puudub meditsiiniline vajadus; kinnipidamisasutuste ülerahvastatus; alasti läbiotsimised vastassoost vanglaametniku juuresolekul jne. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja salati vastuvõtmisest loobumine, kuna talle ei meeldi toidu serveerimine, ei ole kvalifitseeritav inimväärikuse alandamisena.
  5. Kohus leiab, et eeltooduga ei ole tuvastamist leidnud kaebaja õiguste rikkumine. Kaebaja on ise oma käitumisega põhjustanud olukorra, kus tal tuleb viibida kinnipidamisasutuses ning tema õigused on piiratud. Kohus selgitab, et vangistuses viibides tuleb kinnipeetaval arvestada teatud piirangutega, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel ning vastavad täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele. Kohus rõhutab, et vangla ei ole rikkunud toidujagamist reguleerivaid sätteid ning rikkunud

§ 41

lg 1, mille kohaselt kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. 4 15. Vaideotsuse tühistamisnõude osas märgib kohus, et HMS kuni 01.01.2012 kehtinud redaktsiooni § 87 lg 2 punkt 3 kohaselt võis vaideotsuse peale HKMS sätestatud korras kaebuse esitada juhul, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vaideotsuse vaidlustamine võib vajalikuks osutuda eelkõige vaidemenetluse normide rikkumisel, mis viisid ebaõige vaideotsuseni ja mida ei saa kõrvaldada halduskohtus. Vaideotsuse tühistamisnõude osas on antud juhul vaidlus selles, et vastustaja ei edastanud kaebaja vaiet Justiitsministeeriumile.

§ 11

lg 41 alusel vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaided. Vangla direktor vaatab läbi muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Antud juhul oli tegemist vangla direktori suulise korraldusega ning kaebaja esitas vaide vangla tegevuse (toidujagamise) peale. Seega oli vangla direktor õigustatud vaiet lahendama ning vangla ei rikkunud sellega HMS § 80, mille kohaselt edastab haldusorgan nõuetekohase vaide koos vajalike dokumentidega seitsme päeva jooksul alates vaide saamisest haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostavale haldusorganile.

§ 1

lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Üksnes asjaolu, et Viru Vangla on rikkunud vaide lahendamiseks

-s sätestatud tähtaega, ei saa kaasa tuua vaideotsuse tühistamist, kui see ei ole mõjutanud vaideotsust sisuliselt. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et vaideotsusega ei ole rikutud kaebaja õigusi sõltumatult vaidemenetluse esemest, vaid kaebaja rahulolematus on seotud vangla toitlustamisega, mis on olnud ka tema vaide esemeks. Samuti ei ole ei halduskohtul võimalik rahuldada kaebaja vaides esitatud taotlust serveerida toit eraldi kaussidesse, sest kaebaja on käesolevaks ajaks vanglast vabanenud. Seega kaebajal puudub vaideotsuse tühistamise nõudmiseks kaebeõigus ning kaebus tuleb selles osas jätta läbi vaatamata.

  1. Viru Vangla meditsiiniosakonna dokumentidest nähtuvalt diagnoositi kaebajal adhaesiones peritoneales, mis väljendus perioodilistes kõhuvaludes, kaebaja viibis ravil 02.15.04.2008 ja peale ravimite määrati kaebajale toitumisrežiim, mille kohaselt tuli tal vältida haput, teravat ja rasvast toitu(t.lk.80). 27.12.2010 oli kaebaja kaebusteks valud maopiirkonnas (t.lk.82). 01.11.2010 meditsiiniosakonna väljavõttest nähtuvalt oli kaebajal lihata toidu dieet usulistel põhjustel. Seega nähtuvalt kohtule esitatust on meditsiiniosakonna poolt soovitatud kaebajal vältida haput, teravat ja rasvast toitu (ka salati näol on tegemist pigem hapu toiduga), kuid mitte liha – sellest on kaebaja loobunud oma initsiatiivil usulistel põhjustel. Kaebaja on kohtule esitanud oma menüü koos omapoolsete täiendustega, vihjates sellele, et ta pidas lihata dieeti, kuid vangla toidus siiski leidus ka lihatükke ning sellega on tekitatud kahju tema tervisele. Nimetatu ei anna aga alust arvata, et vangla oleks tahtnud põhjustada kaebajale kahju, vaid vajadusel oleks kaebaja võinud need paar kanatükki supis ka söömata jätta. Kaebaja on kohtule esitanud ka oma puude tuvastamist tõendavad dokumendid. 16.01.2012 Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr 824311 (t.lk.86) tegi ekspertarst Olev Toomla kindlaks kaebaja O.P`i märgatavad häired tundeelus, mis põhjustavad mõõduka sotsiaalse kohanematusega psüühikahäire. Nimetatu põhjal tuvastas ekspertarst O.P`i püsiva töövõimetuse, töövõime kaotuse protsendiga 60% ja põhjuseks on üldhaigestumine. Nähtuvalt 16.01.2012 „Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsusest“ nr 824312 (t.lk.87) on O.P`i puude raskusastme tuvastamise aluseks kompenseeritud vaimsete funktsioonide häire ning tal on tuvastatud keskmine puue (t.lk.87). Puude raskusastme tuvastamise aluseks on märgitud kompenseeritud vaimsete funktsioonide häire ning miski kohtule esitatust ei anna alust arvata, et kaebaja puue on tekkinud vitamiinivaegusest. 5
  2. Kohus, hinnanud kõiki kaebuse materjale ja tõendeid, leiab, et tuvastamist ei ole leidnud kaebuse esitaja õiguste rikkumine. Tuvastatud ei ole, et vastustaja rikkus toidujagamist reguleerivaid sätteid ja hügieeninõudeid, alandas kaebuse esitaja väärikust või kahjustas tema tervist. Tuvastamist ei ole leidnud ka asjaolud, et kaebajal tekkinud maohaigus ja puue oleksid põhjustatud vaidlustatud vangla tegevusest, milleks oli toidujagamine. Kui kaebuse esitaja ise vabatahtlikult loobus Viru Vangla pakutavast salatist, on sellega tekitatud tagajärjed tema enda tekitatud. Et Viru Vangla tegevusega ei ole kaebajale tekitatud kahju, puudub ka alus hilisemaks kahju hüvitamiseks.
  3. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebuse toitlustamise õigusvastaseks tunnistamise osas rahuldamata ning vaideotsuse tühistamise nõudes kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Mare Krull kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.