lg 1 p 4 alusel keelata kinnistutel asuvate äriruumide üürnikel üürimaksete tasumine OÜ-le Valga Leivatehas, kohustades üürnikke tasuma perioodil veebruar kuni november 2011 üürimaksed kohtu määratud kontole. Tartu Maakohus rahuldas 31.01.2011 määrusega hageja taotluse, keelates Koduextra OÜ-l, OÜ-l Tulevik, Rimi Eesti Food AS-l, OÜ-l Rakvere Pereapteek, AS-l Metaan, Weekend Eesti OÜ-l, OÜ-l Valley, OÜ-l Sterotek RVM, OÜ-l Verstelberg, OÜ-l Zina-I.D.A, H.K. ja I.K. perioodil 2011 veebruar – november üüri tasumise OÜ-le Valga Leivatehas, kohustades nimetatud isikuid tasuma selle perioodi eest üürimaksed kohtu tagatise kontole. OÜ Valga Leivatehas esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 28.04.2011 määrusega rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse jättis Riigikohus 31.08.2011 määrusega menetlusse võtmata. Seega asusid kõigi astmete kohtud seisukohale, et hageja rahalise nõude kohta tehtava kohtuotsuse täitmiseks on hagi tagamine vajalik ning kohaldatud abinõu on selleks sobiv ja proportsionaalne. Kuna menetluse käigus ilmnes, et OÜ Valga Leivatehas oli andnud kaubanduskeskuse üürilepingutest tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle OÜ-le Leivavedu, siis esitas hageja PankrS § 116 lg 2 p 1 alusel tagasivõitmise nõude ka OÜ Leivavedu vastu ning Tartu Maakohus kaasas 15.09.2011 määrusega nimetatud isiku kostjana protsessi. 03.10.2011 esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamise abinõu muutmiseks. Tartu Maakohtu 31.10.2011 määrusega muudeti hagi tagamise abinõu viisil, millega keelati Rimi Eesti Food AS-l, Weekend Eesti OÜ-l, AS-l Metaan, Koduekstra OÜ-l, OÜ-l Tulevik, OÜ-l Sterotek RVM ja H.K. Valgas Vabaduse 39, Turu 3 ja Jaama pst 1a asuvate äriruumide kasutamise eest perioodil 2011 oktoober – 2012 september tasumisele kuuluva üüri tasumine OÜ-le Leivavedu, kohustades nimetatud isikuid tasuma üüri sellel perioodil kohtu tagatise kontole. OÜ Leivavedu esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 09.01.2012 määrusega rahuldamata.
lg 1) ei näe ette võimalust muuta hagi tagamise kohtumäärust selliselt, nagu seda taotleb hageja, st kohaldada sisuliselt sama hagi tagamise abinõu, muutes hagi tagamise abinõus määratletud õigussuhte pooli. MAAKOHTU LAHEND
lg 1).
lg 1 p 4 hagi tagamise abinõu kohaldamine ei ole kostjate jaoks koormav, kuna kohaldatud abinõu kohustab vaid osaliselt üürisummad kohtudeposiiti tasuma, seetõttu ei ole kostjate majandustegevus ebamõistlikult takistatud. Antud asjaolu on kohus piisava põhjalikkusega kontrollinud 31.01.2011 ja 31.10.2011 määrustes. Lisaks on ringkonnakohus märkinud oma 09.01.2012 määruses, et hagi tagamise abinõu osas kohustatud isiku muutmisel ei ole vajalik põhistada hagi tagamise aluse vajalikkust, piirduda võib selgitusega, miks on vajalik tagamise abinõu asendamine. Hageja on tõendanud 31.10.2011 hagi tagamise määruse muutmise vajalikkust, kuna esialgselt kohaldatud abinõu ei võimalda hagi tagamise eesmärki (s.o asjas tehtava kohtuotsuse täitmise tagamine) saavutada. Ringkonnakohus märkis 09.01.2012 määruses, et
lg 1 kohaselt asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise abinõu asendada. Seega on kohtul õigus poole taotlusel hagi tagamise määrust muuta. Lisaks märkis ringkonnakohus, et
lg 1 p-s 4 nimetatud abinõu kohaldamisel saab määratleda sättes nimetatud „teise isiku“ õigussuhte poolena, käesoleval juhul näiteks igakordne üürileandja või üürilepingust tulenevate üürileandja õiguste kandja, mitte ei pea nimetama nimeliselt hetkel üürilepingu pooleks olevat isikut. See hoiaks ära hagejal hagi tagamise abinõu muutmise vajaduse ning tooks suurema selguse õigussuhte osas. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 8; § 465 lg 2 p 8) ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi (
Kohtumäärus ei ole seaduslik ega põhjendatud (
lg 2; § 436 lg 1); 4 2) on kohus
Kohus võib
lg 1 p 4 alusel hageja taotlusel hagi tagada selliselt, et keelab teisel isikul, s.o antud juhul üürnikel, kostjale ehk antud juhul kostjale II, poolte vahelisest õigussuhtest tuleneva kohustuse täitmise ja kohustab teist isikut, s.o üürnikke, tasuma vastava summa kohtu ettenähtud pangakontole. Maakohus on viidanud ringkonnakohtu 09.01.2012 määrusele, kus ringkonnakohus on selgitanud, kuidas määratleda
lg 1 p 4 kohaldamisel õigussuhte poolena „teist isikut“, mitte kuidas määratleda kostjat, st maakohus on kopeerinud ringkonnakohtu määruses avaldatud ebaõiget ja asjakohatut selgitust.
lg 1 p 4 reguleerib expressis verbis teise isiku ja kostja vahelist õigussuhet ning seda ei saa kohaldada teise isiku ja kostjaks mitteoleva suvalise isiku vahel. Kohus on kohaldanud hagi tagamise abinõu üürnike igakordsele üürileandjale või isikule, kelle kasuks on igakordne üürileandja üürinõuet käsutanud. Kohus ei ole määratlenud isikut, kellele hagi tagamise abinõu kohaldatakse. Äriruumide igakordne üürileandja või isik, kelle kasuks on igakordne üürileandja üürinõuet käsutanud, ei pruugi olla tsiviilasja nr 2-11-3352 kostjaks; 3) on kohus ebaõigesti kohaldanud
Määruses on lähtutud ringkonnakohtu 09.01.2012 määruses märgitust ning puuduvad maakohtu põhjendused. Seadus ei näe ette võimalust muuta hagi tagamise määrust selliselt, nagu maakohus seda muutis ehk kohaldas sama hagi tagamise abinõu, muutes hagi tagamise abinõus määratletud õigussuhte pooli.
lg 1 näeb ette võimaluse asendada määrusega üksnes üks hagi tagamise abinõu teisega. Kohus ei ole viidanud seaduse sättele, mille alusel on kohtul õigus asendada hagi tagamise abinõu sama hagi tagamise abinõuga, ega toonud välja õiguslikke eeldusi, millest nähtuks, et antud juhul on õiguspärane rahuldada hageja taotlus
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
Riigikohus on leidnud, et
Ka Tartu Ringkonnakohus on käesolevas asjas 09.01.2012 tehtud määruses viidanud, et tulenevalt
lg-st 1 on kohtul asjaolude muutumise korral poole põhjendatud taotlusel õigus hagi tagamise määrust muuta. Käsitlus, mille kohaselt annab
lg 1 kohtule õiguse ka varem kohaldatud hagi tagamise abinõu tingimuste muutmiseks, on mõistlik ja kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Ei ole põhjust, miks olukorras, kus muutunud asjaolude tõttu tuleks hagi tagamise eesmärgi saavutamiseks muuta kohaldatud abinõu tingimusi, peaks hagi tagamise küsimuse lahendamist alustama algusest peale; 2) ei ole kohus rikkunud
Maakohtu määrus on kooskõlas ringkonnakohtu seisukohtadega 09.01.2012 määruses, kus ringkonnakohus leidis üheselt, et
lg 1 p 4 kohaldamisel võib „teise isiku“ nimetatud sätte tähenduses määratleda õigussuhte poolena, käesoleval juhul nt igakordse üürileandjana või üürilepingust tulenevate üürileandja õiguste kandjana, mitte ei pea nimetama nimeliselt hetkel üürilepingu pooleks olevat isikut. See hoiab ringkonnakohtu hinnangul ära hagejal hagi tagamise abinõu muutmise vajaduse ning tooks suurema selguse õigussuhte osas.
lg 1 p-s 4 nimetatud hagi tagamise abinõu kohaldamine maakohtu 15.02.2012 määruses sätestatud tingimustel on tingitud kostjate menetlusõigusi kuritarvitavast ja heade kommete vastasest käitumisest. Koheselt pärast 31.10.2011 hagi tagamise määruse tegemist, millega oli osadel üürnikel keelatud üüri tasumine kostjale II, asusid kostjad ja neid 5 kontrollivad isikud tegutsema selle nimel, et hagi tagamise abinõuga taotletavat eesmärki ei oleks võimalik saavutada ning kogu üüritulu jääks kostjate ja neid kontrollivate isikute käsutusse. Üürnikele teatati esmalt, et vaatamata maakohtu 31.10.2011 määruses sätestatule tuleb üürnikel tasuda üüri OÜ-le Roval Market, seejärel et üürileandjaks on OÜ Consent ning lõpuks, et üürileandjaks on kostja I. Sellest tulenevalt oli
lg 1 p-s 4 nimetatud hagi tagamise abinõu kohaldamine maakohtu 15.02.2012 määruses sätestatud tingimustel täielikult kooskõlas
lg-ga 2, mille kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel õigusi kuritarvitada ega menetlust venitada. Väidetavalt ebaõige
Määruskaebuse esitaja on käesolevas asjas kostjaks ning tema suhtes on
Kui määruskaebuse esitaja ei ole üürileandjaks (või isikuks, kelle kasuks on üürinõuet käsutatud), siis ei saa määrus tema õigusi rikkuda, mistõttu ei saa ta määrust ka vaidlustada. Vastavalt
lg-le 1 võib maakohtu määruse peale esitada ringkonnakohtule määruskaebuse üksnes määrusega puudutatud menetlusosaline.
lg 1 järgi on igal isikul õigus pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks; lg 2 järgi võib isik teise isiku eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks pöörduda kohtusse üksnes seaduses ettenähtud juhul. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta võimalust esitada määruskaebust hagi tagamise määruse peale teise isiku õiguse või huvi kaitseks (3-2-1-127-06, 3-2-1-109-09). Seega saaks kostja vaidlustada maakohtu määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu üksnes juhul, kui see rikuks tema õigusi, st üksnes juhul, kui üürnikel oleks keelatud üüri tasumine temale, kuid sellisel juhul on kostja väited
Määruses nimetatud üürnike suhtes on käesoleval hetkel üürileandjaks määruskaebuse esitaja. Olukord, kus üürileandjaks on mõni kolmas isik või kus üürinõudeid on kolmandate isikute kasuks käsutatud, saaks tekkida üksnes juhul, kui määruskaebuse esitaja teeks tehingu üürilepingute üleandmiseks või üürinõuete loovutamiseks. Olles teadlik sellest, et käesolevas menetluses on tema vastu esitatud nõue üüritulu väljaandmiseks, samuti nõude tagamiseks rakendatud abinõudest, oleks üürilepingute üleandmine või üürinõuete loovutamine määruskaebuse esitaja poolt käsitletav õiguste kuritarvitamisena. Vabaduse 39 kinnistu osas sõlmitud üürilepingute üleandmine kolmandale isikule oleks lisaks vastuolus kohtu seatud käsutuskeeluga, kuivõrd Tartu Maakohus on 09.08.2010 määruses tsiviilasjas nr 2-10-31157 keelanud määruskaebuse esitajal Vabaduse 39 kinnistu võõrandamise ja koormamise, sh võlaõiguslike lepingutega koormamise; 3) ei kohaldu kohtu menetluslikele määrustele
Menetluslikele määrustele kohaldub
lg 2 p 8, mille järgi tuleb määruses märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Kohus on määrust piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud ning on käsitlenud ka neid õiguslikke küsimusi, millele rajanesid kostja 14.02.2012 vastuses esitatud vastuväited. Sisuliselt on kohus kõigile kostja vastuväidetele vastanud.
10. Määruskaebuse esitaja vaidlustab
Nimetatud sätte kohaselt võib kohus hagi tagamise abinõuna keelata teisel isikul kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise ning niisuguse keeluga võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha kohtu ettenähtud pangakontole. Sättega peetakse eelkõige silmas olukorda, kus kostjal on õigussuhte alusel varaline nõudeõigus menetlusvälise muu isiku vastu. Hagi tagamise korral
lg 1 p 4 alusel välistatakse nõudeõiguse realiseerimine kostja enda poolt selliselt, et luuakse (säilitatakse) hagi rahuldamise puhuks hagejale võimalus rahuldada oma nõue selle vara arvel, mille teine isik pidanuks kostjale üle andma. Käesolevas asjas on „teisteks isikuteks“
Kohtumääruse kohaselt on neil keelatud tasuda perioodil 2011.a oktoober – 2012.a september üürimakseid igakordsele üürileandjale või isikule, kelle kasuks on igakordne üürileandja üürinõuet käsutanud. Üürnikel on hagi tagamise määruse kohaselt kohustus tasuda üürimaksed kohtu tagatise kontole. Kui üürilepingu järgseks üürimakseid saama õigustatud isikuks ei ole õiguste üleandmise tagajärjel enam kostja, siis tekib
lg 1 p 4 kohaldamisel olukord, kus „teistel isikutel“ on keelatud teha makseid „teistele isikutele“. Ringkonnakohtu arvates on käesoleval juhul kõiki asjaolusid arvestades hagi tagamine niisugusel kujul põhjendatud ja seaduslik. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja kohtumenetluse kestel teinud üürileandja õiguste üleandmisele suunatud tehinguid ja toiminguid, mille puhul on piisav alus eeldada, et nende eesmärgiks oli vältida üürnike poolt üürimaksete tasumist vastavalt kohtumääruses ettenähtule kohtu tagatise kontole. Ehkki
lg 1 p 4 ei reguleeri sõnaselgelt olukorda, kus kostja on menetluse vältel oma nõudeõigused menetlusväliste isikute vastu üle andnud kellelegi kolmandale, tuleb
See võimaldab kohaldada
Sellele lisaks märgib ringkonnakohus, et üürnikel kui „teistel isikutel“ igakordsele üürileandjale või muule kostjaks mitteolevale isikule üürimaksete tegemise keelamine on hagi tagamise abinõuna võimalik ja lubatav ka
Nimetatud normi ei tule tõlgendada grammatiliselt, s.o justkui võimaldaks kõnealune säte üksnes asendada varem kohaldatud
Kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega on asjaolude muutumise korral lubatav ka täpsustada või modifitseerida algselt kohaldatud hagi tagamise abinõu tingimusi. Sellele seisukohale võimaldab asuda
lg 1 p 10 sõnastus, mille kohaselt ei ole kohus hagi tagamise abinõude valikul seotud üksnes p-des 1-9 sõnaselgelt loetletud tagamisviisidega, vaid võimalik on kohaldada ka kohtu poolt vajalikuks peetud muid abinõusid. Seega võivad
lg 1 p 10 kohasteks kohtu poolt vajalikuks peetud muudeks abinõudeks olla ka lg 1 p-des 1-9 loetletud tagamisviiside modifikatsioonid. 12. Määruskaebuse menetlemise kulud jaotatakse maakohtu poolt lahendi tegemisel. Viivi Tomson Üllar Roostoja 8 Kai Kullerkupp
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.