← Eesti

3-11-262/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2011, Tartu Haldusasja number 3-11-262 Haldusasi OÜ Kiviõli Keemiatööstus kaebus Päästeameti Ida-Eesti Päästekeskuse
  2. oktoobri
  3. a sunniraha rakendamise otsuse tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  4. oktoobri
  5. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Kiviõli Keemiatööstus määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Kiviõli Keemiatööstus, esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Vastustaja Päästeamet RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Halduskohtu
  6. oktoobri
  7. a määrus ning saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Päästeameti Ida-Eesti Päästekeskus tegi
  9. detsembril
  10. a otsusega OÜ-le Kiviõli Keemiatööstus 39 tuleohutusalast ettekirjutust.
  11. jaanuaril 2010 määrati OÜ-le Kiviõli Keemiatööstus uus tähtaeg ettekirjutuste täitmiseks ja hoiatati sunniraha rakendamise võimaluse kohta.
  12. augustil 2010 viidi OÜ Kiviõli Keemiatööstus hoonetes läbi tuleohutusülevaatus.
  13. oktoobril 2010 teavitas Ida-Eesti Päästekeskus OÜ-d Kiviõli Keemiatööstus sunniraha rakendamisest ning nõuti temalt 150 000 krooni tasumist. OÜ Kiviõli Keemiatööstus esitas
  14. novembril 2010 vaide
  15. augusti 2010 protokolli peale. Päästeameti
  16. detsembri
  17. a vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata. 2.OÜ Kiviõli Keemiatööstus esitas
  18. veebruaril 2011 a. kaebuse selle
  19. oktoobri
  20. a otsuse tühistamiseks.
  21. Tartu Halduskohtu
  22. oktoobri 2011 a. määrusega kohustati kaebajat esitama kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus. Määruses leiti, kaebus Ida-Eesti Päästekeskuse
  23. oktoobri
  24. a sunniraha rakendamise otsuse tühistamiseks on esitatud enam kui 12 kuud pärast
  25. detsembri
  26. a otsust ning on seega esitatud kaebetähtaega rikkudes.
  27. Kaebaja esindaja teatas vastuseks kohtumäärusele, et ta ei ole kaebuses vaidlustanud
  28. detsembri 2008 a. otsust tuleohutusalaste ettekirjutuste tegemise kohta. Nimetatud aktile on kaebuses tähelepanu juhitud vaid põhjusel, et näidata ära sunniraha määramise alus. Kaebaja vaidlustab sunniraha suurust ja sellekohane kaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebaja sooviks oli juhtida kohtu tähelepanu asjaoludele, milliste puhul sunniraha määramine
  29. oktoobri 2010 a. hoiatuses ja
  30. oktoobri 2010 a. sunniraha rakendamise otsuses toodud määruses ei ole põhjendatud. Alusaktile viitamine on kaebaja arvates vajalik, et kirjeldada asjaolusid, millised on kaebuse esitaja seisukoha kohaselt sunniraha rakendamise otsuses kajastatud vääralt või mida ei ole otsuse tegemisel arvesse võetud.
  31. Tartu Halduskohtu
  32. oktoobri 2011 a. määrusega lõpetati OÜ Kiviõli Keemiatööstus kaebuse menetlus Ida-Eesti Päästekeskuse poolt
  33. oktoobril 2010 a. sunniraha rakendamise otsuse tühistamiseks. Kohtu põhjenduste kohaselt oli Ida-Eesti Päästekeskuse poolt
  34. oktoobril 2010 a. otsuse andmise aluseks Ida-Eesti Päästekeskuse
  35. detsembril 2008 a. tehtud ettekirjutused ja seetõttu tuleb sunniraha rakendamise vaidlustamiseks vaidlustada IdaEesti Päästekeskuse
  36. detsembri 2008 a. otsust. Selle otsuse vaidlustamiseks on kaebetähtaeg aga möödunud ja kaebaja ei esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  37. OÜ Kiviõli Keemiatööstus määruskaebuses palutakse Tartu Halduskohtu
  38. oktoobri 2011 a. määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei vaidlusta kaebaja
  39. detsembri 2008 a. ettekirjutusi. Antud aktile on kaebuses juhitud tähelepanu, sest sunniraha rakendamise teavituses (
  40. oktoober 2010 a.) on viidatud
  41. augusti 2010 a. tuleohutusülevaatuse protokollile, mis omakorda viitab
  42. detsembri 2008 ettekirjutusele. Kuna kaebuse esitaja ei nõustunud tuleohutusülevaatuse protokollis kajastatuga, mille alusel kaebuse esitajale sunniraha rakendati, siis pidi kaebuse esitaja viitama ka
  43. detsembri 2008 a. aktile. Sunniraha määramine on iseseisev haldusakt. Kaebuse esitaja esitas kaebuse sunniraha rakendamise otsusele
  44. jaanuaril 2011 ning see jääb 30-päevase kaebetähtaja sisse, arvestades seda, et vaideotsuse sai kaebaja
  45. detsember
  46. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  47. Määruskaebus tuleb rahuldada.
  48. Samastada ei saa sunniraha rakendamise otsust ja selle aluseks olevat ettekirjutusi sisaldavat haldusakti.
  49. oktoobri
  50. a otsusega on otsustatud nõuda kaebajalt sisse 150 000 krooni sunniraha. Vaieldamatult on selle otsuse näol tegemist haldusaktiga, sest selle otsusega määratakse kindlaks summa, mis nõutakse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kaebajalt sisse (vt asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 15 lg 1). Kuna tegemist on iseseisva haldusaktiga, on isikul iseenesest õigus seda vaidlustada sõltumata sellest, kas ta on vaidlustanud sunniraha rakendamise otsuse aluseks olevaid ettekirjutusi või muid haldusakte. 2 Kaebuse lahendamisel tuleb vaid silmas pidada, et selle asja raames ei saa kõrvale kalduda varasemate kehtivate haldusaktide regulatsioonist. Sunniraha rakendamise otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel saab kontrollida vaid seda, kas sunniraha määramine oli õiguspärane.
  51. Asjas esitatud kaebusest ei nähtu, et kaebuses oleks vaidlustatud
  52. detsembri
  53. a ettekirjutusi. See, et vaidlus käib ka selle üle, kas
  54. detsembri
  55. a ettekirjutused on täidetud või mitte ja kas sunniraha määramiseks esines alus, ei tähenda, et kaebaja oleks vaidlustanud
  56. detsembri
  57. a ettekirjutusi. Kuna neid ettekirjutusi pole vaidlustatud, on asjassepuutumatu see, et kaebus on esitatud 12 kuud pärast neid ettekirjutusi. Seetõttu tuleb halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
  58. Samas märgib ringkonnakohus, et vaidluse ese ei ole siiski üheselt selge. Kui vaidlus käib ka selle üle, kas Ida-Eesti Päästekeskuse
  59. detsembri
  60. a ettekirjutused olid
  61. augustil 2010 kontrollimise hetkel täidetud, siis võib oluliseks osutuda ka
  62. augusti
  63. a tuleohutusülevaatuse protokoll ning selle õiguslik olemus. Kui see protokoll osutub haldusaktiks, ning käesolevas haldusasjas leitakse, et tuleohutusülevaatusel on asjaolud tuvastatud vääralt, siis võib olla vajalik ka selle protokolli iseseisev vaidlustamine. Sellisel juhul tuleb halduskohtul kaebajale anda võimalus kaebuse vajalikus ulatuses muutmiseks. Ei ole välistatud, et see tuleohutusülevaatuse protokoll võib olla käsitatav eelhaldusaktina. Sellisel juhul tuleb arvesse võtta Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohti eelhaldusakti vaidlustamise kohta (sh RKHKm 3-3-1-48-02, p 8).
  64. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et tulenevalt
  65. jaanuaril 2012 jõustunud politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja päästeteenistuse seaduse muutmise ning asutuste ümberkorraldamisest tulenevalt teiste seaduse muutmiste seadusest on asjas vastustajaks Ida-Eesti Päästekeskuse asemel Päästeamet. Maili Lokk Agu Timmi 3 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.