) § 180 lg 1 järgi, kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. K.T. on kinnitanud täitmisteate ja kohtutäituri tasu otsuse kättesaamist 26.11.
lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume.
lg 2 näeb ette, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Kohus leidis, et käesoleva asja puhul ei ole tegemist
§-s 28 sätestatud juhtumiga, mil on vaja võlgniku nõusolekuta 2 tema valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks või tema valduses oleval maatükil viibimiseks kohtu määrust. Antud asjas ongi täitemenetlus algatatud selleks, et kohtutäitur võtaks kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annaks sissenõudja valdusesse.
lg 1 näeb ette, et kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks.
lg 3 sätestab, et kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Seega tuleneb käesoleval juhul õigus siseneda võlgniku valduses olevale kinnistule täitedokumendist ja
§-st 180 ning kohtu pädevuses ei ole selleks eraldi nõusoleku andmine. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 2 järgi võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Viidatud säte ei näe ette võimalust, et kohtutäituri õigus siseneda võlgniku valduses olevatesse ruumidesse ilma kohtu määruseta võib tuleneda teistest seaduse sätetest. Mitmed täitemenetluse seadustiku sätted näevad ette kohtutäituri õigust võtta võlgniku valduses olevad asjad enda valdusse. Näiteks
lg 3 järgi paberkandjal oleva väärtpaberi võtab kohtutäitur võlgnikult oma valdusse, kuid sellest ei järeldu, et väärtpaberi enda valdusse võtmiseks võib kohtutäitur siseneda kohtu määruseta võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või otsida neid läbi. Samamoodi ei ole kohtutäituril õigust ilma kohtu määruseta siseneda võlgniku valduses olevatesse ruumidesse ka
lg-s 3 sätestatud toimingu läbiviimiseks; 2) võib kohtu seisukoht, et
lg 3 alusel võib kohtutäitur siseneda võlgniku valduses olevatesse ruumidesse ilma kohtu määruseta, olla vastuolus põhiseadusega. Täitemenetluse seadustiku eelnõu seletuskiri sisaldab järgnevat selgitust
suhtes: See paragrahv on väga oluline, kuna omab otsest puutumust põhiseaduses sätestatud isikuvabadustega. Tõlgendades põhiseaduse § 33 kitsalt, võiks väita, et § 33 alusel ei saakski täitemenetluses ühegi võlglase eluruumi siseneda, sest vastavat võimalust § 33 loetelu otseselt ei sisalda. Kõne alla tuleks ehk üksnes teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse. Samas on selge, et sellise tõlgenduse korral kannataksid teiste isikute õigustatud huvid. Tõenäoliselt seetõttu ei ole ka kehtivas praktikas senini vaidlustatud täitemenetluse seadustiku vastava paragrahvi kehtivust... Ilma (võlgniku) nõusolekuta võib võlgniku ruumidesse sisenda ainult eraldi kohtumääruse alusel. Sellega on muudetud kehtivat õigust, mille kohaselt võib ilma kohtumääruseta võlgniku ruumidesse siseneda juhul, kui täitedokument on kohtulahend. Kehtiva õiguse regulatsiooni korral võib kerkida küsimus selle põhiseadusele vastavuse osas. 3 Seega eelnõu autorite arvates võib olla põhiseadusega vastuolus seaduse säte, mis teatud juhtudel (kohtulahendi täitmisel) lubab võlgniku ruumidesse siseneda ilma vastavat luba andva kohtumääruseta. Antud juhul on võlgniku valduses oleva kinnisasja valduse väljanõudmise täitemenetlus algatatud kohtuvälise täitedokumendi ehk kinnisasja enampakkumise akti alusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata kohtutäitur O. Kutšmei taotluse loa saamiseks võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks kinnisasja valduse väljanõudmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korda oma määruses kõiki maakohtu põhjendusi. 5. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt on antud asjas täitedokumendiks kohtutäitur O. Kutšmei 18.08.2011 kordusenampakkumise akt ning nõude sisuks on kinnistu registriosa nr 2625503 valduse väljanõudmine.
lg 1 p 15 kohaselt on sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, täitedokumendiks, mis annab aluse kinnisasja valduse väljanõudmiseks. Kinnisasja väljaandmine on reguleeritud
§-s 180, mille lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Nimetatud sättest ei tulene kohtutäiturile täiendavat kohustust küsida kohtult luba kinnisasja valduse väljanõudmiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et täitemenetlus ongi algatatud selleks, et kohtutäitur võtaks kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annaks selle sissenõudja valdusesse. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik sundenampakkumise akti vaidlustanud, võlgnikule on antud kolmekuuline tähtaeg täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ning võlgnik ei ole õiguskaitsevahendeid kinnisasja väljanõudmise vältimiseks kasutanud (näiteks taotlenud menetluse peatamist või täitetoimingu edasilükkamist). Selliste asjaolude esinemisel muutuks kohtu poolt kohtutäituri poolt taotletava loa andmine formaalseks ning pikendaks põhjendamatult täitemenetlust.
lg-s 2 ja lg-s 3 sätestatust tuleneb kohtutäiturile õigus kinnisasi võlgniku valdusest sundkorras ära võtta ja anda kinnisasi sissenõudja valdusesse ning
regulatsioon ei näe ette kohtutäituril selleks kohtult eelneva loa taotlemist.
on erisäte
suhtes ning määruskaebuse esitaja viide
§-le 28 ei ole asjakohane. Ringkonnakohus märgib, et täitedokumendi täitmisel peab kohtutäitur juhinduma
III osa sätetes märgitud nõuetest. 6. TsMS § 172 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kohtutäitur O. Kutšmei kanda. Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 4 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.