← Eesti

2-11-6939/12

1 2-11-6939 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtuasja number 2-11-6939 Otsuse tegemise aeg ja koht 25.juuni 2012.a., Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Koh

§ 1027, § 1041 alusel välja mõista 107,00 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.

ASJA KÄIK Maakohus saatis korduvalt kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagiavalduses märkis hageja kostja elukohaks xxx. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja aadressil xxx xxx, xxx. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, kohtudokumendid tagastati märgetega „kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud“, „saaja ei viibinud kohal, hoiutähtaja möödumisel“, „ei ela antud aadressil“. Kohus saatis dokumendid E-R L.`i emale, kohustades teda teatama kohtule täpne kostja viibimiskoha aadress. Vastust ei ole kohtule saadetud. Seoses sellega, et kostja, E-R L.`i, tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

  1. aprillil 2012.a. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg
  2. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. 3 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Ravikindlustusseaduse (RaKS) § 21 lg 4 kohaselt, kui isiku kindlustuskaitse on peatunud või lõppenud, ei tohi ta Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati kasutada. RsKS § 26 lg 3 kohaselt, haigekassal on tagasinõude õigus võlaõigusseaduse § 1041 alusel haigekassa poolt tasutud ravikindlustushüvitise ulatuses isiku suhtes, kes kasutas Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati pärast kindlustuskaitse peatumist või lõppemist. Vastavalt

§ 1027

, isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

§ 1041

kohaselt, isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Kohus asus seisukohale, et RaKS § 26 lg 3,

§ 1041alusel kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses, summas 107,00 eurot. Ts

MS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on õiguslikult põhjendatud kostja omaksvõtuga ravikindlustusseaduse (RaKS) § 21 lg 4, § 26 lg 3,

§ 1027, § 1041. Eeltoodu alusel ja juhindudes Ts

MS § 142 lg 1, § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 107,00 eurot. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 4 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 63,91 eurot ja riigilõivu kohtudokumentide edastamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 6.39 eurot, kokku summas 70,30 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 70,30 eurot. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. VIIVITAMATU TÄITMINE Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.