Obsah (4)

§ 383§ 386§ 660§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-3948 Tsiviilasi Sant

§ 383lg 2 alusel.

Hageja kohtu nõuet tähtaegselt ei täitnud. Kostja esitas 13.12.2011 kohtule taotluse hagi tagamise tühistamiseks põhjendusel, et hageja ei tasunud kohtu määratud tähtajaks tagatist. Kuna hageja jättis täitmata kohtu 01.12.2011 nõude tasuda kohtu deposiitarvele täiendav hagi tagamise tagatis summas 8632,69 eurot, tuleb maakohtu 8. märtsi, 2. mai ja 1. detsembri 2011 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud

§ 386lg 2 ja § 383 lg 2 alusel tühistada.

3 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Santalle OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. detsembri 2011 ja
3. detsembri 2011 määruste tühistamist; alternatiivselt teha määrus hagejalt nõutud täiendava tagatise summa vähendamise kohta kuni 884,94 euroni (2793 x 66% - 958,44) ning tühistada Viru Maakohtu
4. detsembri 2011 määrus. Kuna hagejal ei ole

§ 383

järgi määruskaebuse esitamise õigust maakohtu 01.12.2011 määruse peale, millega kohus kohustas hagejat tasuma täiendava tagatise, esitab hageja

§ 660lg 2 alusel 01.12.2011 kohtumäärusele vastuväited käesolevas määruskaebuses.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole poolte vahel vaidlust, et hagi tagamiseks oli alust. Hagi tagamisel arvestas kohus kõigi hageja ja kostja poolt esiletoodud asjaoludega. Samuti valis kohus põhjendatult hagi tagamise abinõuks kostja vara arestimise, sest kostjal ei ole kinnisvara, millele oleks võimalik seada kohtulikku hüpoteeki. Kostjal tuleb arvestada, et hageja rahaline nõue võidakse kohtus rahuldada. Kostja oli teadlik, et

1. märtsi,
2. mai ja
3. detsembri 2011 kohtumääruste kohaselt tühistab kohus hagi tagamise, kui kostja esitab hagisumma ulatuses pangagarantii; 2) ei olnud hagejalt täiendava tagatise nõudmise eeldused täidetud, mistõttu ei ole maakohtu 19.12.2011 määrus, millega kohus tühistas seatud hagi tagamise abinõud hagejale määratud tagatise maksmata jätmise tõttu, põhjendatud. Kohus on hagejalt täiendava tagatise nõudmisel ületanud kaalutlusõiguse piire. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta hageja väited, et 17.09.2011 ja 04.11.2011 menetlusdokumentides ei ole kostja veenvalt põhistanud väidetavat kahju ega põhjuslikku seost kahju ja arvelduskontode arestimise vahel. Töövõtulepingute nr 114 ja 122 p 10.5 järgi peab kostja tasuma tööde tegemise tähtaja ületamise eest leppetrahvi 0,2% lepingu hinnast iga hilinenud päeva eest. Kostja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusameti poolt leppetrahvi nõudmise kohta. Kostja väide, et ta on ületanud töövõtulepingute nr 114 ja 122 järgi tööde teostamise tähtaega hagi tagamise tõttu, on vastuolus kohtutoimikus olevate tõenditega. Töövõtulepingud nr 114 ja 122 on sõlmitud 25.07.2011, seega pärast kostjale 08.03.2011 kohtumääruse, millega arestiti kostja arvelduskontod hagihinna ulatuses, kättetoimetamist. Seega töövõtulepingute nr 114 ja 122 sõlmimisel oli kostja teadlik 08.03.2011 kohtumääruse alusel arvelduskontode arestimisest ning pidi arvestama sellega kaasnevate riskidega. 15.09.2011 on sõlmitud töövõtulepingute nr 114 ja 122 muutmise kokkulepped, millega pikendati tööde teostamise tähtaega kuni 26.09.
4. Kostja arvelduskontol olev rahasumma 16 000 eurot arestiti 29.09.2011, seega pärast töövõtulepingute nr 114 ja 122 muutmise kokkulepete sõlmimist ja pärast kokkulepete p-s 5.2 sätestatud tööde teostamise tähtaega. Kostja on 10.08.2011 saatnud Narva Linnavalitsusele kirja, milles palub leping nr 114 lõpetada seoses ehitusspetsialistide puudumisega. Lasteasutuse „Kirsike“ direktori 11.08.2011 kirja kohaselt ei olnud kostja 11.08.2011 seisuga asunud tööde teostamisele, kuigi lepingu järgi pidi ehitustöid alustama 25.07.
5. Kostja arvelduskontol olev summa 16 000 eurot arestiti 29.09.2011, seega hiljem. Peale selle sõlmis kostja töövõtulepingud nr 114 ja 122 ühispakkujana Optic Line OÜ-ga, millest tulenevalt vastutavad ühispakkujad nimetatud lepingute täitmise eest, sh ka väidetavalt tekkida võiva kahju eest solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt, kui isegi lugeda kostjale kahju tekkinuks, ei põhjustanud seda hagi tagamine; 3) jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta hageja väited, et arvestades hageja poolt tsiviilasja menetluses kantud menetluskulusid ja seda, et hageja tasus Ramirent AS-le ja AS-le CRAMO ESTONIA kostja võlgnevuse töövõtulepingu lisa 1 p 7.4 järgi 81 914,90 krooni, ei ole hageja võimeline tasuma seitsme päeva jooksul tagatist nii suures summas, kuigi hagejal on piisavalt muud vara, mille arvelt väidetavat kahju tasuda. Kohus jättis samuti tähelepanuta, et kostja poolt 17.09.2011 ja 04.11.2011 menetlusdokumentides kirjeldatud 4 olukorras ei ole kostjal võimalik hagi rahuldavat kohtuotsust täita ja seega hagi tagamise tühistamisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed; 4) on Narva Linnavalitsuse 03.01.2012 kirja järgi kostjale töövõtulepingute nr 114 ja 122 alusel määratud leppetrahvide kogusumma 2793 eurot. Isegi kui lugeda kostjale kahju tekkinuks hagi tagamise tõttu, on 01.12.2011 kohtumääruses hagejale määratud täiendava tagatise andmise eeldused summas 8632,69 eurot ära langenud.

§ 383

lg 1² järgi, kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane.

§-s 383 sätestatakse kohtule õigus otsustada poole põhjendatud taotlusel antud tagatise suurendamise või vähendamise üle (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas 3-2-1-10, p 11). VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. OÜ Niknas vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei lükka määruskaebuse väited ja lisatud materjal ümber asjaolu, et hagi tagamisega on kostjale põhjustatud kahju, mis on hagejale täiendavalt määratud tagatisest suurem. Ei ole vaidlust, et kostjal ei ole muudel arvetel rahalisi vahendeid ning kõnealuse kahe ehituslepingu täitmine toimus selle raha arvelt, mida maksis tellija Narva linn. Tellija maksis raha ja kostja maksis selle arvelt arveid. Kui tellija makstud summad arestiti, kadus ootamatult võimalus tasuda juba tellitud tööde, teenuste ja kaupade eest. Lisanduma hakkas viivisintress nii tellijalt kui tarnijatelt. Kuna tellija viivisenõue (0,2% lepingu summalt päevas) oli niigi suur, siis ei esitanud kostja hagejalt suuremat tagatist taotledes muid kahjusid. Kõik kahjud esitab kostja hüvitamiseks eraldi hagina käesoleva menetluse lõppemisel; 2) on arusaamatu mõttekäik, et kostja pidi arvestama 08.03.2011 määrusest tulenevate riskidega. Kostja tegigi seda, mida seadus võimaldab – avas uue pangaarve ja jätkas majandustegevust seni, kuni ka see arve arestiti. Kostja ei saanud ette näha, et see toimub 2011 septembris; 3) ei ole 10.-11.08.2011 kirjavahetus asjakohane. Pärast seda, kui Narva linn vastas kostjale, et nõuab lepingute lõpetamise korral 9000 eurot trahvi, oli kostja sunnitud puuduvad töötajad leidma, tegi seda ning jätkas lepingu täitmist kuni pangaarve arestiti; 4) on Optic Line OÜ puutumus lepingute täitmisesse minimaalne. Kuna hanke tingimuseks oli elektritööde litsentsi omamine, siis kaasas kostja hankesse isiku, kes teostas tellija poolt makstavate summade arvelt elektritöid. Optic Line OÜ ei ole vastutav selle eest, et hageja tegevuse tõttu lakkab raha liikumine kostja arvetel; 5) on hageja viide Ramirent AS-le ja AS-le CRAMO ESTONIA eksitav, sest nende summade üle on põhivaidlus ja kostja leiab, et hageja on mh teinud kostja kulul tööd teistel objektidel; 6) tõendab Narva linna kiri määratud trahvide kohta esiteks seda, et 2793 eurot on summa, mida kostja ei oleks pidanud maksma, kui oleks saanud lepingulisi töid jätkata (hagi tagamisega põhjustatud kahju), teisalt on aga kostja esitanud Narva linna 21.11.2011 vastuse, millest nähtub, milline on trahvisumma – iga päev 98 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et 2793 eurot oleks lõplik, seda linna kirjast ei nähtu ja see pole teada ka kostjale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 01.12.2011 määruse, millega maakohus rahuldas OÜ Niklas taotluse ja kohustas OÜ-t Santelle tasuma täiendavat tagatist 8632,69 eurot, ning Viru Maakohtu 19.12.2011 määruse, millega maakohus tühistas seoses täiendava tagatise mittemaksmise tõttu maakohtu 08.03.2011, 02.05.2011 ja 01.12.2011 määrustega seatud hagi tagamise abinõud. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab rahuldamata OÜ Niklas 04.11.2011 taotluse OÜ-lt Santelle täiendava tagatise nõudmiseks. Seoses taotluse rahuldamata jätmisega jäävad kehtima maakohtu 08.03.2011, 02.05.2011 ja 01.12.2011 määrustega seatud hagi tagamise abinõud.
3. Asja materjalidest nähtub, et maakohus rahuldas 01.12.2011 määrusega OÜ Niklas 04.11.2011 taotluse ja kohustas OÜ-t Santelle tasuma kohtu deposiiti hagi tagamise täiendava tagatise summas 8632,69 eurot. Seoses OÜ Santelle poolt täiendava tagatise mittemaksmisega tühistas maakohus 19.12.2011 määrusega 08.03.2011, 02.05.2011 ja 01.12.2011 määrustega seatud hagi tagamise abinõud. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohtu 19.12.2011 määruse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel annab ringkonnakohus ühtlasi hinnangu maakohtu 01.12.2011 määrusele, millega maakohus kohustas hagejat tasuma kohtu deposiiti täiendava tagatise. Maakohus on 01.12.2011 määruses, millega ta rahuldas kostja 04.11.2011 taotluse, põhjendanud hagejalt täiendava tagatise nõudmist sellega, et kostja arvelduskontode arestimine hagi tagamise abinõuna võib tuua kostjale kahju 14 151,58 eurot. Kostja 04.11.2011 taotlusest nähtuvalt on maakohus 08.03.2011 määrusega kohaldanud hagi tagamise abinõuna kostja pangaarvetel 16 037,24 euro arestimist ning seejuures on hageja tasunud tagatist 5% ulatuses nõudesummast. Taotluses märgitu kohaselt arestiti kostja pangaarvetel enamus 16 037,24 eurost 16.09.2011 ning arestimise tagajärjel seiskusid kostja poolt tehtud tööd Narva linna ehitusobjektidel, millest tingituna viibib kostja täitmisviivituses ning hagi tagamine põhjustab kostjale kahju 14 151,82 eurot. Ringkonnakohus märgib, et

§-s 386 sätestatuga on hõlmatud ka kohtu õigus otsustada poole põhjendatud taotlusel

§ 383järgi antud tagatise suurendamise või vähendamise üle.

Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus ei ole põhjendatud ning maakohus on ebaõigesti kostja 04.11.2011 taotluse rahuldanud. Kostja on põhjendanud hagi tagamise tõttu kahju tekkimist ja seoses sellega hagejalt täiendava tagatise nõudmist 25.07.2011 sõlmitud ehitustööde töövõtulepingute nr 114 ja 122 mittetähtaegse täitmisega. Asja materjalidest nähtub, et nimetatud töövõtulepingute sõlmimise ajaks olid jõustunud maakohtu 08.03.2011 ja 02.05.2011 määrusega, millega arestiti kostja arvelduskontod krediidiasutustes 16 037,24 euro ulatuses. Seega pidi kostja lepingute sõlmimisel arvestama, et tema arvelduskontod on nimetatud summa ulatuses arestitud. Kui kostja otsustas töövõtulepingud sõlmida ning võtta endale kohustuse anda tööd tellijale üle 08.09.2011, siis kannab ta tööde tellijale tähtaegse üleandmise riski ning kohustuse mitteõigeaegne täitmine ei ole sõltuvuses hagi tagamise abinõuga. Asja materjalidest nähtub veel see, et kostja esitas maakohtule esmakordselt taotluse hagejalt täiendava tagatise nõudmiseks 17.09.2011, s.o pärast töövõtulepingutes tööde tellijale üleandmise tähtaega (08.09.2011). Nimetatud asjaolu kinnitab hageja väidet, et kostja ei suutnud täita töövõtulepingutes ettenähtud tööde tähtaegselt tellijale üleandmise kohustust mitte seoses maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamisega seoses, vaid muudel põhjustel. Kostja 10.08.2011 kirjast Narva Linnavalitsusele (II kd, t.l 129) nähtub, et kostja palus lõpetada töövõtuleping (leping nr 114) remonditööde kohta lasteaias Kirsike seoses ehitusspetsialistide puudumisega. 6 Lasteaia Kirsike direktori kirjast Narva Linnavalitsusele (II kd, t.l 128) nähtub, et OÜ Niklas töötajad ei ole veel objektile ilmunud, kuigi töödega pidid nad alustama 25.07.2011. 15.09.2011 on mõlema töövõtulepingu osas sõlmitud lepingu muutmise kokkulepped, mille kohaselt kohustub kostja töövõtjana andma tööd üle hiljemalt 26.09.2011. Kuna kostja on ise kinnitanud, et enamus summast 16 037,24 eurot arestiti 16.09.2011, siis töövõtulepingute muutmise 15.09.2011 ei saanud olla tingitud kostja arvete hilisemast arestimisest. Eeltoodu kinnitab, et juhul, kui kostja peab maksma töövõtulepingustes ettenähtud tööde mitteõigeaegse üleandmise eest leppetrahvi, siis ei ole see põhjustatud maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõudest. Maakohtu seisukoht, et arvelduskontode arestimine hagi tagamise abinõuna võib tuua kostjale kahju 14 151,58 eurot, on põhjendamatu. Seetõttu puudus maakohtul alus nõuda hagejalt täiendavat tagatist ning hageja poolt täiendava tagatise mittemaksmisel tühistada varasemaid hagi tagamise määruseid.

§ 390lg 1 alusel on käesolev määrus lõplik.

Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 7 Üllar Roostoja