Obsah (11)

§ 415§ 416§ 142§ 444§ 407§ 1741§ 162§ 138§ 143§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2012 Põlva Tsiviilasja number 2-10-8555 Tsiviilasi O. K. R. S. laenu põhi

§ 415

). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (

§ 142lg 1 ja 2).

APELLATSIOONKAEBUSE ESITAMINE Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist: 1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad

§ 407

lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 407

lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 26.04.2012 seoses teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.03.2012 (tl 36). 2

§ 407

lg 2 kohaselt võib hageja osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses. O. K. esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses (tl 4). Tulenevalt

§ 407

lg 3 võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 399 lg 1 p 1 järgi võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kohustust rikkunud võlgnikult võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tulenevalt VÕS §-st 161 lg 1 võib lepingu rikkumise korral kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata.
2. Kuivõrd alates 1.jaanuarist 2011.a. kehtib Eesti Vabariigis rahaühikuna euro, siis tuleb hagiavalduses kroonides väljendatud summad arvestada ümber eurodeks suhtega 1 euro = 15,6466 krooni. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja nõue võla 2482,39 eurot, intressi 406.03 eurot, viivise 339,88 eurot ja leppetrahvi 521,90 eurot väljamõistmiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED MENETLUSKULUDE JAOTUSE OSAS 1.Vastavalt

§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 4) taotlenud kostjalt menetluskuluna 479,34 euro (7500 krooni) väljamõistmist. Lisaks on hageja nõudnud väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise tasu - 6,39 euro väljamõistmist (tl 30). Seetõttu määrab kohus

§ 1741lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka R.

S. hüvitatavad O. K. . 2. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

§ 138lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. 3

§ 138lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv.

Hageja on hagi esitamisel 19.02.2010 tasunud riigilõivu 479,34 eurot (7500 krooni) (Tartu Maakohtu kontoväljavõte tl 18). Tasutud riigilõiv kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest hagimaterjalide kättetoimetamiseks on hageja poolt tasutud riigilõivu 6,39 eurot (tl 32).

§ 143

p 5 järgi kuuluvad väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud asja läbivaatamise kulude hulka. Seega kuulub ka nimetatud kulu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 485,73 eurot (479,34 +6,39). 3.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4