lg-st 1 tulenevalt ei saa lugeda asja kostja jaoks positiivselt lahendatuks ning esindajal ei ole õigust nõuda edukustasu. Kostja esindajal ei olnud asjas suurt töökoormust ning asi ei olnud keeruline või ajamahukas. Kostja esindaja on esitanud 24.08.2009 hagile vastuse, mille sisuks on vastuväide, et hageja ei ole üürisuhte pool ja seetõttu puuduvad hagejal hagetavad õigused. Veel on kostja esindaja osalenud 05.04.2010 eelistungil kestusega vähem kui üks tund. Kuna kostja esindajaks on staažikas vandeadvokaat, ei saa lugeda mõistlikuks, et esindajal on võtnud asjas osalemine aega rohkem kui 6 tundi. Avaldusele lisatud nimekirjas toodud toimingutele kulunud aeg 93,5 tundi on ilmselgelt ülepaisatud, eriti osas, mis on seotud kostja vara arestimise, kompromissi leidmise ja kostja esindajaga pikaajaliste nõupidamistega. MAAKOHTU LAHEND
lg-le 3 detailselt näidatud kulude koosseis.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuväliseks kuluks on
p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Antud juhul said nii hageja kui kostja arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud VV 04.09.2008 määrusega nr 137. Vastavalt nimetatud määrusele on asjas maksimaalselt sissenõutav kulu 300 000 krooni, s.o 94 269,68 euro suuruselt hagihinnalt arvutatuna 19 173,49 eurot. Kostja nõutav lepingulise esindaja kulu 11 104,96 eurot ei ületa sissenõudmise piirmäära. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus
lg 1 kohaselt analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige lähtuda asja keerukusest, arvestades nii keerulisi õiguslikke põhjendusi, aga ka elulisi asjaolusid, mis muudavad vaidluse keeruliseks. Kuigi advokatuuriseaduse § 61 lg 3 järgi on kokkulepe tulemustasu kohta lubatav, ei tähenda see, et tulemustasu korral ei tuleks hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli kostja ja hageja vahel 23.07.2003 sõlmitud üürileping. Alates 18.10.2005 oli Haabneemes XXX asuvate ruumide üürileandjaks OÜ 3 Lugosta, samuti oli kõik hagis esitatud nõude aluseks olevad arved esitanud OÜ Lugosta. Maakohtu määrusega jäeti hagi läbivaatamata eelmenetluse staadiumis
lg 2 p 1 alusel, põhjusel, et hageja õiguste rikkumine ei olnud hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust. Kostja hagi ei tunnistanud, seega pidi kostja hagiavalduse läbi töötama, mille ajakuluna on kostja esindaja esitanud 29.07.2009 hagi materjaliga tutvumise 4 tundi ja seisukoha kujundamise ning kliendi konsulteerimise 5 tundi, kokku 9 tundi. Kohus hindas m.h kostja esindaja koostatud ning kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisulist osa. Kostja on esitanud kohtule tsiviilasja eelmenetluses 29.07.2009 kirja, mille sisuks on kohtu teavitamine menetlusdokumentide edastamisest kostja esindaja e-posti aadressil, kokku 6 rida, mille koostamiseks on esindajal kulunud aega 1 tund. 30.07.2009 on kostja esindaja esitanud kohtule taotluse ja seisukohad hagi tagamise küsimuses 1,5 lk, ajakulu on 2 tundi seisukoha kujundamisele + 3 tundi menetlusdokumendi koostamisele = 5 tundi. Lisaks on kostja esindaja märkinud, et nimetatud menetlusdokumendi koostamisel on kliendi konsulteerimisele kulunud 3 tundi, kokku ajakulu 8 tundi. Tartu Maakohtu 30.07.2009 määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus ning arestiti hagi tagamiseks kostja 25.25.2009 sõlmitud varakindlustuspoliisi nr 83645 lisas olevas nimekirjas positsioonina nr 28 näidatud Viimsi Marketis seadmete komplekt 1 648 755 krooni ulatuses. Kostja esindaja on 31.07.2009 klienti nõustanud arestimise määruse mõjudest kaubanduskeskuse majandustegevusele, alternatiivsetest lahendustest majandustegevuse jätkamiseks 5 tunni ulatuses. Lisaks on kostja esindaja märkinud ajakuluna 03.08.2009 arestimise määruse analüüsi ja mõjude selgitamise kliendile, sh seisukohtade kujundamise 6 tundi; 03.-05.08.2009 nõupidamised kliendiga 4 tundi; 06.08.2009 vara arestimise toiminguteks valmistumise 4 tundi; 07.08.2009 kliendi nõustamise kohtutäitur K. Põltsi poolt läbiviidud vara arestimise toimingute osas, st nõustamise seoses arestimisega 7,5 tundi; 10.08.2009 seisukoha kujundamise arestimise toimingute vaidlustamise osas 3,5 tundi. Kokku on hagi tagamise määrusega seonduva õigusabi ajakuluks märgitud 30 tundi. 26.08.2009 on kostja esindaja esitanud kohtule vastuse hagiavaldusele, kus oli seisukohal, et tsiviilasjas on tegemist mittevastava hagejaga ning palus jätta hagi läbivaatamata
lg 2 p 2 alusel või lõpetada menetlus
Vastus hagiavaldusele on kokku 3 lk. Nimetatud menetlusdokumendi koostamise ajakuluna on märgitud 6 tundi. 15.09.2009 esitas hageja kohtule arvamuse kostja vastuväidete kohta ning esitas m.h lepingu ärakirja nõude loovutamise kohta. Kostja on hageja vastusele seisukohtade kujundamiseks esitanud ajakulu 5,5 tundi, samas vastavasisulist seisukohta kohtule esitatud ei ole. 22.24.09.2009 on kostja esindaja esitanud kohtule ajakuluna nõupidamise kliendiga, sh lepitusmenetluse läbiviimiseks 4 tundi, kokku ajakulu 9,5 tundi. 05.04.2010 toimus tsiviilasjas avalik istung, kohus andis pooltele võimaluse läbirääkimiste pidamiseks ning kohustas hagejat kujundama seisukohad lepitusmenetluse kohta, istung kestis 40 minutit. Kohtuistungil osalemise ajakuluna on kostja esindaja märkinud 8 tundi. Kostja esindaja on esitanud ajakuluna 05.-08.04.2010 kirjavahetuse ja läbirääkimiste pidamise hageja esindajaga lepitaja isikus kokkuleppe saamiseks, kliendiga konsulteerimise 7,5 tundi; 12.04.2010 kostjalt saadud kirjaliku ettepaneku läbivaatamise, seisukohtade kujundamise, kliendiga konsulteerimise 6,5 tundi; 26.04.2010 taotluse maakohtule anda kohtuvälise lahendi leidmiseks seisukohtade kujundamiseks aega kuni 30.04.2010, sama taotluse kooskõlastamise kliendiga ja hageja esindajaga 2 tundi; 21.-25.05.2010 kostja 21.05.2010 kirjalike ettepanekute kohta seisukoha kujundamise, seisukohtade arutamise kliendiga 6 tundi, kokku 4 22 tundi. Kohtule on esitatud poolte kirjavahetus perioodil 12.04.-21.05.2010, millest nähtuvalt on kostja esindaja suheldes hageja esindajaga esitanud arvamusi ja küsimusi: 12.04.2010 A. Alaver: „Kas Teil on ettepanekuid kes võiks olla meie vaidluses lepitaja”; 22.04.2010 A. Alaver: „Minu andmetel Toom Kauplused suhtleb kellegagi kes on K. esindaja ja ka mingeid rahasid on makstud. Kahjuks ei tea ma kui kaugele on kokkulepetega jõutud. Püüan homme selgust saada ja siis kohtule vastata”; 26.04.2010 A. Alaver: „Kinnitan hageja seisukohti”; 21.05.2010 A. Alaver: „Kas kohus on meile mingi tähtaja andnud? Minuni pole jõudnud.” Kostja esindaja poolt kohtule esitatud ajakulu on kokku 93,5 tundi. Kõik tsiviilasjas tehtud toimingud on esitatud täis- või pooltunnina. Kohus oli seisukohal, et asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Hageja ei ole esitanud suures mahus tõendeid. Esindaja ajakulu võib hinnata ka tõendite kogumisel. Kostja ei ole esitanud suures mahus tõendeid. Kostja esindaja koostatud menetlusdokumentidele, kliendi nõustamisele ja seisukohtade kujundamisele kulutatud aeg on ilmselgelt põhjendamatult suur, arvestades m.h kohtuasja õiguslikke põhjendusi, aga ka elulisi asjaolusid. Kokku on ainuüksi kliendi nõustamisele kulunud ajana esitatud üle 50 tunni, mis on ebamõistlikult suur kaasuse asjaolusid arvestades. Hageja ja kostja vaidlesid üürilepingust tulenevate nõuete üle – üürnik (kostja) jättis üürileandjale nõuetekohaselt tasumata üürimaksed. Kohus oli seisukohal, et tegemist oli lihtsa võlaõigusliku kaasusega. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks
Kohus leidis, et kostjale osutatud õigusteenus oli vajalik ja põhjendatud nõutud 11 104,96 eurost poole summa ulatuses, s.o 5552,48 eurot, milline summa vastab kohtu hinnangul asja keerukuseastmele ja mahukusele. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg-le 1 võib lugeda mitte rohkem kui 811,04 eurot (6 x 135,17); 5 2) ei ole kohus põhjendanud vastavalt
lg 2 p-le 8, miks on mõistlikeks menetluskuludeks ½ kostja taotletud summast, mitte rohkem või vähem, ehk kohus pole andnud objektiivseid kriteeriume kohtu järelduse kontrollimiseks.
Midagi saab suureks pidada ainult mingi teise näitajaga võrreldes. Samuti tekib küsimus, millega on kohus veel arvestanud, kui õiguslike põhjenduste ja eluliste asjaoludega on arvestatud „muu hulgas“; 3) on vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse määrusele „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kuni 1 500 000 kroonise hagihinna puhul sissenõutava esindajatasu ülemmäär 300 000 krooni (ca 19 173 eurot). Kostja taotletud menetluskulud moodustavad ca 57% piirmäärast. Käesoleval ajal kehtiva määrusega on piirmäära tõstetud 21 100 euroni (ca 52%). Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-102-11 pidanud põhjendatuks ligikaudu sama suurt esindajatasu (5345,47 eurot) kui vaidlustatud määrusega välja mõistetud, ehkki hagihind (193 585 krooni, ca 12 370 eurot) oli seitse ja pool korda väiksem kui antud asjas. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 6. OÜ Toom Kauplused vaidleb OÜ Lugosta Kinnisvara määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on
lg 1 järgi menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
p 1 kohaselt on esindajale tehtavad kulud kohtuvälised kulud ning
lg 1 järgi mõistetakse kohustatud poolelt välja vastaspoole põhjendatud ja vajalikud kulud. Hageja poolt vaidlustatavad kulud on tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõtte kohaselt kohtuvälised kulud ning neid ei saa seostada kohtus asetleidnud toimingutele kulutatud ajaga; 2) sõltub Vabariigi Valitsuse määruses nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ sätestatu, eelkõige § 1 järgi lepingulisele esindajale hüvitatav kulu üksnes hagihinnast. Ei tsiviilkohtumenetluse seadustikus ega kõnesolevas määruses pole viidet kulutatud ajale või muule faktorile peale hagihinna; 6 3) oli kostja jaoks vaidluse juures kõige koormavam vara – töötava kaupluse – arestimine. Kõigi sellega seotud õiguslike probleemide lahendamine toimus väljaspool kohtusaali, mistõttu on kohtuväliste kulude suurem osakaal paratamatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Lugosta Kinnisvara määruskaebus on põhjendatud osaliselt ja tuleb osaliselt rahuldada. OÜ Toom Kauplused määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu vaidlustatud määrus, millega mõisteti OÜ-lt Lugosta Kinnisvara OÜ Toom Kauplused kasuks välja menetluskulud 5552,48 eurot, tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab OÜ-lt Lugosta Kinnisvara OÜ Toom Kauplused kasuks välja menetluskulud 1757,21 eurot. 8. OÜ Lugosta Kinnisvara määruskaebus.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Et hinnata esindaja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust, pidi maakohus kindlaks tegema kostja esindaja töö mahu ehk seda, kui palju pidi kostja esindaja kostja huvide kaitsmiseks tööd tegema. Selleks pidi maakohus hindama kostja esindaja esitatud menetluskulude nimekirja, st millised menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on põhjendatud ja vajalikud ning palju pidi esindaja selleks aega kulutama. Leides, et õigusabikulud on ülemäära suured ja vähendades õigusabikulusid poole võrra, on maakohus sisuliselt jätnud kostja esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kindlaks tegemata. Selles osas on OÜ Lugosta Kinnisvara määruskaebus põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et maakohus võttis hagiavalduse määrusega menetlusse 30.07.2009 ning kostja sai nimetatud määrusest ja vastuse esitamise kohustusest teada 04.08.
lg 2 p 1 alusel ning hagi läbivaatamata jätmist taotles ka kostja maakohtule esitatud vastuses hagile. Kuna kostja sai maakohtu määruse hagi menetlusse võtmisest ja vastuse esitamise kohustusest kätte 04.08.2009 (t.l 113), siis ei ole põhjendatud ja vajalikud esindaja kulutused, mida esindaja väidetavalt tegi kostja huvide kaitsmiseks enne hagimaterjalide kättesaamist (va seisukoha esitamine hagi tagamise osas). Tõendatud ei ole kostja esindaja toimingud kliendi nõustamise osas seoses hagi tagamise määrusega. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks maakohtu hagi tagamise määrust vaidlustanud. Samuti ei ole tõendatud kostja esindaja toimingud seoses lepitusmenetluse läbiviimisega ja selleks seisukohtade kujundamisega menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses (va 1 tund, mida ringkonnakohus pidas põhjendatuks).
Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks 8 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.